Legislator Case Law & Legislation
1-17-870/12 AI generated

1-17-870/12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-17-870/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

märts 2017.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-870 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja Kriminaalasi L.H süüdistuses KarS § 424 ja KarS § 200 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 7.veebruari 2017.a. otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav L.H Süüdistatav Prokurör Kaitsja L.H (ankeetandmed toimikus) Ruta Rammo Adv. Leelo Viil RESOLUTSIOON

Legislator headnote

AI generated

1-17-870/12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: spidi käitub ta õiguskuulekalt, taotleb süüdistatav vähendada 1 kuu võrra temale mõistetud šokivangistuse määra.

Keywords

AI generated
reduction of spousal maintenance modification of visitation rights reduction of sentence dismissal during probation concept of restrictive measures modification of provisional measures
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

17.

märts 2017.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-870 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja Kriminaalasi L.H süüdistuses KarS § 424 ja KarS § 200 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 7.veebruari 2017.a. otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav L.H Süüdistatav Prokurör Kaitsja L.H (ankeetandmed toimikus) Ruta Rammo Adv. Leelo Viil RESOLUTSIOON

Süüdistatava L.H poolt Harju Maakohtu 7.

veebruari 2017.a. kohtuotsusele esitatud apellatsioon – jätta läbi vaatamata Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 7. veebruari 2017.a. otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati L.H süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja teda karistati 1 aasta ja 6 kuu vangistusega. Lisaks tunnista L.H

teda karistati 2 aasta ti süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ja

vangistusega. eti L.H-le liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel mõist mõistetud üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel 3 aastat vangistust. KarS § 74 lg mõistetud karistus L.H suhtes osaliselt täitmisele -te 1 ja 2 alusel jäeti pööramata. s ärakandmisele 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvat Koheselt kuulu i L.H karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg ning karistusaja alguseks loeti

12. detsember 2016, mil L.H peeti kahtlustatavana kinni.

Ülejäänud osa karistusest, s.t 2 aastat ja 8 t jäeti täitmisele pööramata, kui L.H kuud vangistus ei pane 3 -s 75 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 78 p 1 alusel hakkas katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 7. veebruarist 2017. ati KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohust L.H heastama t 16. OM’le kuriteoga tekitatud kahju summas 392,50 eurot hiljemal aprilliks 2018. a. L.H katseajal mitte tarvitama KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustati L.H katseajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohusta L.H ti ’it 1 kuu

jooksul peale koheselt ärakandmisele kuuluva 4-kuulise vangistuse kandmiselt vabanemist asuma narkootikumide sõltuvuse vastasele ravile ja läbima talle ettenähtud raviprogrammi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustati L.H osalema katseajal sotsiaalprogrammis. KarS §

50 lg 1 p 1 alusel võeti L.H-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks ja 6 kuuks. Sama otsusega rahuldati kannatanu

OM tsiviilhagi ja mõisteti L.H-lt välja 392,50 eurot. Lisaks mõisteti L.H-lt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p de 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 1 - alusel riigitu joobeseisundi tuvastamise kulud kokku summas ludesse menetluskuludena välja

497 eurot, as 384 eurot ja sundraha summas 1175 eurot. määratud kaitsja tasu kokku summ KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et L.H tuleb tasuda menetluskulud kokku summas

2056 eurot ositi 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest.

APELLATSIOONI SISU Esitatud apellatsioonis olukorda, suhteid kirjeldab süüdistatav oma elu, rasket perekondlikku elukaaslasega ning seda, mis viis teda kuritegude toimepanemiseni. Väljendades oma kahetsust toimunusse ja lubades, et eda

spidi käitub ta õiguskuulekalt, taotleb süüdistatav vähendada 1 kuu võrra temale mõistetud šokivangistuse määra.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Vastavalt KrMS prg. 318 lg 3 p-le 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9.

peatüki 2. jao sätete

või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kokkuleppemenetluses puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks. Esitatud apellatsioonis ei ole ära toodud ühtegi kokkuleppemenetlust reguleeriva sätte rikkumise fakti. Apelleeritakse kokkuleppes kokku lepitud karistust. Vaidlustatud es on 16. jaanuaril küsimus

2017 abi Ruta .a. süüdistatav sõlminud kokkuleppe Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri

Rammoga s oli ka tema kaitsja adv. Leelo Viil. Maakohus . Kokkuleppe sõlmimise juure – kontrollis kohtuistungil, kas eelnimetatud kokkulepe väljendab süüdistatava vaba tahet. Nagu nähtub maakohtu istungi protokollist, on süüdistatav nõustunud

7. veebruari 2017 kokkuleppega, selle sisust aru saanud ja kokkuleppe sisu osas nõusoleku andmine väljendab tema vaba tahet. Maakohtu otsusega on

süüdistatavale mõistetud karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Järelikult on tegemist küsimusega, milline on lahendatud kokkuleppes ja süüdistatav on sellega nõustunud. Nendes asjaoludes, millistes on menetlusosalised kokku leppinud, esimese astme kohtuotsust ei saa vaidlustada. Seega on antud juhul tegemist isikuga, kel puudub apellatsiooniõigus karistuse vaidlustamiseks. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS prg. 326 lg 2 pa st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatav

J. Vassilevi

poolt esitatud apellatsiooni läbi vaatamata.