4-17-1228/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. 2017 kohtumajas märtsil Jõhvi Väärteoasja number 4-17-1228 (2440,17,000006) Kohtunik Inna Kirsipuu, kirjalikus menetluses Väärteoasi kaebemenetluses

M.L,

LS § 223 lg 1, § 236 lg 1, § 237 lg 1 järgi väärte kvalifitseeritava

te gude toimepanemises, milles M.L : tunnistati süüdi

- LS 223 lg 1 rgi ja karistati rahatrahviga 100 jä trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 eurot,

- LS § 237 lg 1 järgi ja karistati sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6- kuuks. ks Menetlusalune isik M.L, isikukood xxx, xxx RESOLUTSIOON V™S -135 kohus, kohus § 132 p 1, § 133

OTSUSTAS:

Jätta ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna M.L-i kaebus Politsei-

ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanem . K.10.02.2017 väärteomenetleja M üldmenetluse väärteoasjas nr. otsuse peale 2440,17,000006 rahuldamata.

Rahatrahv 400 (nelisada) eurot tuleb tasuda 30 päeva ehk edasikaebamise tähtaja jooksul

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas,

EE932200221023778606 Swedbank pangas, EE403300333416110002 Danske pangas või EE701700017001577198 №rdea pangas, kohustuslik viitenumber 10220175020015.

Liiklusseaduse § 127 alusel on M.L kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Juhtimisõiguse äravõtmise kandmise algus – alates kohtuotsuse jõustumise kuupäevast.

Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja Ida Prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 alates päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, kirjaliku menetluse puhul menetlusaluse isiku jaoks alates isiku poolt kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest, kirjaliku menetluse puhul menetlusaluse isiku jaoks alates isiku poolt kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest (menetlusaluse isiku puhul alates kohtuotsuse kättesaamisest) päevase tä möödumisel juhul kui ükski menetlusepool 30- htaja ei ole kassatsiooni esitanud.

MENETLUSE KÄIK

10.02.2017 koostas Politseija Piirivalveamet

- ja i Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus menetlustalituse menetlusteenistuse van . K. netluse otsuse emväärteomenetleja M üldme väärteoasjas nr 2440,17,000006 menetlusaluse isiku M.L-i suhtes selle fakti kohta, et xxx

17.30 xxx maja juures j xxx kell uhtides mootorsõidukit ei arvestanud sõidukiiruse valikul

oma sõidukogemustega, mille tulemusena kaotas mootorsõiduki üle kontrolli ning sõitis otsa parg xxx) ja xxx), p itud sõidukitele õhjustades sellega varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju oli tekitatud AS SEB liisingule ja SA DNB liisingule. Osaledes liiklusõnnetuses õnnetuse põhjustanud juhina, ei teavitanud toimunust politseid, kuigi politsei teavitamine oli kohustuslik ning põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt. Nimetatud tegevusega rikkus M.L Liiklusseaduse ( )

3 p 1, , LS § 50 lg § 14 lg. 2 §

169 lg 4 p 2,3,4,5 M.L-i rahatrahviga 100 , § 169 lg 6. LS § 223 lg 1 järgi karistati trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 eurot. Kuna LS § 236 lg 1 ja LS § 237 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määrati nende eest KarS M.L-ile § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 237 lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega

ning teda karistati

6. kuuks. ergendava ja raskendavaid asjao sid ei tuvastatud (tl 3). Süüd k id lu

28.02.2017 esitas M.L Viru Maakohtule kaebuse, milles palus 10.02.2017 tühistada

üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr LS § 2 lg 1 järgi 2440,17,000006 osaliselt, nimelt

kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmise osas (tl 1-2 ).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja oma kaebuses ei vaidlustanud ,

süüdistuses toodud asjaolusid tunnistas end süüdi ja nõustus rikkumisega. nõus karistuseks mõistetud rahatrahviga 100 Menetlusalune isik on

trahviühiku vaadata üle juhtimisõiguse äravõtmis t, s.o summas 400 eurot, kuid palub kohtul e

küsimus isik on üksik haige inimene, tal on raskusi kõndimisega ja ta on kopsuhaige, , kuna mistõttu peab perioodiliselt arsti külastama ja ostma apteegist ravimeid. Ka toiduaineid on vaja poest osta. Arsti vastuvõtu koht, apteek ja kauplus asuvad tema kodust kaugel, mistõttu ilma sõiduki juhtimisõiguseta ei saa isik hakkama. n nõus väärteoasja M.L o lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 1-2).

Kohtuväline menetleja nõustus väärteoasja esitas kirjaliku seisukoha 03.03.2017, milles lahendamisega kirjalikus menetluses ning palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. on seisukohal, et t Kohtuvälise menetleja esindaja egemist on põhikaristuse liigiga, mis on määratud kogumis ehk siis KarS § 63 lg 1 ja 3 alusel. Isik on toime pannud kolm väärtegu, mis on kvalifit § 223 lg seeritud vastavalt LS 1, 236 lg 1 ning 237 lg 1 järgi.

Põhjustanud liiklusõnnetuse, pärast mida põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt, teavitamata juhtunud õnnetusest politseid, kuigi teavitamine oli kohustuslik. Teist osapoolt ja varalise kahju saajat sündmuskohal ei olnud. Sõiduk ei loo iseenesest olukorda kus tagajärjeks on , liiklusõnnetus, selleks sõiduki juht, kes oma tegevuse või tegevusetusega põhjustab õnnetus on e.

Tagajärjeks oli sapoolele, kes mitte mingilgi määral ei ole olnud seotud varaline kahju o

liiklusega, tema vara

– sõiduk oli pargitud. Õnnetuse põhjustanud juht lihtsalt põgenes sündmuskohalt, jättes raskesse olukorda kahju saaja sest kaasnenud kahjud tuleb hüvitada kahju saajal endal. Iseenesest on liiklusõnnetuse näol tegemist õnnetusega ja seda saab eraldivõetuna võtta kui ettevaatamatusest toimepandud tegu kuid isiku järeltegevus õnnetusele o , n olnud tahtlik.

Juhtunust ei teavitatud politseid kui see oli vajalik, kuna varalise kahju saaja ei olnud teada.

Antud asjas oli otsuse vastuvõtmisel oluline roll ka asjaolul, et tegemist oli isiku teise ning samalaadse teoga. Samal kuupäeval, vaid kümme minutit varem, pani isik toime analoogse teo, põhjus liiklusõnnetuse ning põgenes seejärel sündmuskohalt. Tegemist on isiku tas

käitumismaneer eesmärgiga varjata põhjustajat ning vast iga, kus teadlikult tegutseti utajat. Oma

tegevust õigustas menetlusalune isik šokiseisundiga, mis kestis senimaani, kuni politsei teo

toimepannud isiku ise leidis. ei ilmunud tunnistama. M.L tegu vabatahtlikult üles

T

eole ei ole järgnenud kahetsust ei kohtueelses ega ka kohtumenetluse käigus. Kohtuvälisele menetlejale on sellisesse juhti leebem ning mõistvam suhtumine vastuvõetamatu. KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isiku süü toimepandus on ainuis § 223 lg.1 alusel on menetlusalusele isikule ikuline ning suur. LS kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuseks rahatrahv, määratud summa on proportsioonis isiku süüga kus arvesse on võetud ettevaa §

1 alusel karistuseks määratud kuue tamatus. LS 237 lg

kuuline juhtimisõiguse äravõtmine on kohtuvälise menetleja seisukohast samuti proportsioonis ning vastavuses KarS § 56 lg 1 tulenevale mõistele. Karistus on määratud tunduvalt alla sanktsiooni keskmise, suurim võimalik aeg on antud teo puhul 24 kuud. Menetlusaluse isiku kaebuse kohaselt asuvad arst, apteek kui ka pood temast kaugel ning seetõttu on vajalik juhtimisõiguse olemasolu. Isik elab , kus kõik mainitud as xxx utused on nii jalgsi liikumise kui ka

ühistranspordi kasutamise puhul lähedal. Mis puudutab menetlusaluse isiku poolt kaebusele lisatud arstitõendit siis leiab kohtuväline menetleja, et tegemist on isiku perearsti poolt , väljastatud tõendiga, mis ei anna lõplikku selgust isiku tegeliku terviseseisundi kohta, tegemist ei ole kokkuvõtliku eksperthinnanguga. Kohtuväline menetleja palub jätta esitatud kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata (tl 10-11).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Sõltumata ko kaebuse sisust ja mahust lähtub kohus VTMS § 123 lg 2 sättest, mille htule esitatud

kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest,

,

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus LS § 223 ootorsõiduki

lg 1 (m -, maastikusõiduki või trammijuhi poolt varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse -

tekitamine)

teatamine) , § 236 lg 1 (liiklusõnnetusest mitte , § 237 lg 1 (liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmine järgi. M.L-ile määrati LS § 223 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 100 )

trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 eurot. Kuna LS § 236 lg 1 ja LS § 237 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määrati nende eest M.L-ile KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 237 lg 1 järgi ning teda karistati juhtimisõiguse äravõtmisega

6 kuuks.

Patrullpolitseinik P. R.

01.01.2017 kell xxx maja poolt koostatud väärteoprotokollist nähtub, et juures juhtides mootorsõidukit sõidukiiruse valikul oma xxx, arvestanud M.L ei sõidukogemustega, mille tulemusena kaotas mootorsõiduki üle kontrolli ning sõitis otsa pargitud sõidukitele õhjustades sellega varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus xxx) ja xxx), p

varaline kahju tekitati AS SEB liisingule ja SA DNB liisingule. Osaledes liiklusõnnetuses õnnetuse põhjustanud juhina, ei teavitanud toimunud liiklusõnnetusest politsei M.L d, kuigi politsei teavitamine oli kohustuslik ning isik (tl 16). põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt

Väärteo toimepanemise asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust.

Menetlusalune isik on

tunnistab rikkumist ülekuulamise protokollis omakäeliselt märkinud, et . Avariikohalt sõitis ära, kuna oli šokiseisundis enne seda juhtunud avarii tõttu (tl 17-18).

28.02.2017 kohtule esitatud kaebuses ei vaidlusta M.L väärteo toimepanemise fakti või asjaolusid. Menetlusalune isik nõustub LS § 223 lg 1 järgi karistuseks määratud ka temale

rahatrahvi ja selle määraga ohtul tühistada LS § 237 lg 1 järgi karistuseks mõistetud , kuid palub k juhtimisõiguse äravõtmine.

Nimetatu alusel järeldab kohus, et kaebuse esitaja tunnistab teo toimepanemist ning kaebus on esitatud ainult mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise osas.

Eeltoodut arvestades ei tekkinud kohtul kahtlust, et tegu on toime pandud ja toimepanija on menetlusalune isik.

M.L-ile heidetakse ette, et ta rikkus 3, 4, LS § 50 lg 3 p 1, § 14 lg. 2, § 169 lg 4 p 2,

5, § 169 lg 6 sättei § 231 lg 1, § 236 lg 1, § 237 lg 1 ettenähtud d ning seega pani toime LS

väärteod.

Nimetatud õiguslik regulatsioon tähendab järgmist.

LS § 50 lg 3 uht kohandama oma sõiduki kiiruse oluko p 1 kohaselt peab j rrale vastavaks, kuid ei

tohi ületada suur sõidukiiruse valikul arvestama oma imat lubatud kiirust. Juht peab sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

LS kohaselt peab i § 14 lg. 2 ga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.

LS 3, 4, 5 kohaselt ei ole vaja l § 169 lg 4 p 2, iiklusõnnetusest politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.

LS

6 kohaselt tohib s § 169 lg õidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed.

LS § 223 lg 1 kohaselt mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete - -

rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

LS § 236 lg 1 kohaselt iiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile l teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Kuna LS § 236 lg 1 ja LS § 237 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määrati nende eest M.L-ile KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 237 lg 1 järgi

LS § iiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise või liiklusõnnetuses

237 lg 1 kohaselt l kannatada saanud abitus seisundis ol karistatakse rahatrahviga kuni eva inimese abita jätmise eest

300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.

M.L-i toimepandud rikkumist kinnitavad poolt väärteootsuses toodud ajal ja kohas järgmised tõendid:

- teo toimepanemist (tl 17-18);

menetlusaluse isiku enda ütlused, kus ta tunnistab

- xxx,

sõiduki vaatlusprotokoll, milles on kirjeldatud sõiduki kahjustused (tl 19);

-

tele xxx ja Volkswagen xx tekitatud kahjustused (tl fototabelid, millest nähtuvd sõiduki 20-21);

- xxx, (tl 22-23);

vaatlusprotokoll, millest nähtuvad nimetatud sõiduki kahjustused

- xxx, kahjustused (tl 24-25);

fototabelid, millest nähtuvad

- tunnistaja M. S.

ütlused, millest nähtub, et 01.01.2017 kella xxx juures xxx, sõiduki kahjustusi (tl 26-27);

- sündmuskoha vaatlusprotokoll, milles on kirjeldatud xxxx

- tunnistaja V. A. , et 01.01.2017 kella xxx xxx,

ütlused, millest nähtub juures nägi kahjustusi. Samuti nägi tunnistaja, et kahjustatud oli ka teine sõiduk xxx (tl 30-31);

Eeltoodu alusel on leidnud kinnitust, et d tõendite ja menetlusale isiku poolt teo omakvõtu M.L rikkus liiklusnõudeid, mis on ettenähtud LS § 50 lg 3 p 1, § 14 lg. 2, § 169 lg 4 p 2, 3, 4, 5, § 169 lg 6 järgi.

Nimelt:

Isik xxx kell 17.30 xxx maja juures xxx (registreerimisnumber xxxx) ning ei mootorsõidukit arvestanud sõidukiiruse valikul oma sõidukogemustega, millega rikkus LS § 50 lg3 p 1 nõuet, mille tulemus xxx ena kaotas mootorsõiduki üle kontrolli ning sõitis otsa pargitud sõidukitele

(registreerimismärk rimismärgiga õhjustades sellega varalise xxxx) ja xxxx (registree xx), p kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju oli tekitatud AS SEB liisingule ja SA DNB liisingule. Seega on M.L oma teoga - täitnud väärteo LS § 223 lg 1 järgi objektiivse koosseisu liiklusnõuete rikkumine, millega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

Osaledes liiklusõnnetuses õnnetuse põhjustanud juhina, ei teavitanud ta toimunud liiklusõnnetusest politsei , lähtudes LS § 169 lg 4 p d, kuigi politsei teavitamine oli kohustuslik

2,3,4,5. Nimetatud sätted näevad kokkuvõtlikult ette, et juht ja varalise kahju saaja on liiklusõnnetuse küsimuses ühel meelel, kõik nimed on teada, vastutaja isikus on kokku lepitud ja asjaolud on kirjalikult vormistatud ja isikud on sellele allkirjastanud. Nõuded täidetud ei olnud ja vaatamata sellele jättis menetusalune isik politseile liiklusõnnetusest teatamata. Seega on M.L oma

- teoga täitnud väärteo LS § 236 lg 1 järgi objektiivse koosseisu liiklusõnnestusest politseile teatamise nõuete rikkumine.

Menetlusalune isik lahkus peale Seega on M.L liiklusõnnetuse põhjustamist sündmuskohalt.

oma teoga - täitnud väärteo § 237 lg 1 järgi objektiivse koosseisu liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine.

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. Kohus leiab, et M.L täitis objektiivse koosseisu LS § 223 lg 1 järgi kergemeelsusest.

KarS § 18 lg kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Isik on kaebuses selgitanud, et ei saanud 01.01.2017 kella 17.30 paiku mootorsõiduki juhtimisega hakkama ja sattus avariisse, mille tulemusena sai vigastada 2 sõidukit ja nende omanikele tekkis varaline kahju. M.L, tundes, et ei saa sõiduki juhtimisega hakkama ja võib seetõttu põhjustada liiklusõnnetuse, jätkas sõitmist seni, kuni oli kahte sõidukit sellele vaatamata

vigastanud. Seega, pidas tava asjaolu saabumist, kuid isik võimalikuks süüteo koosseisule vas kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida.

KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Kohus leiab, et M.L täitis objektiivse koosseisu LS § lg 1 järgi otsese tahtlusega.

KarS § kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteo

16 lg 3 koosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. M.L mitte kellelegi. Kohus leiab, et kuna isik ei teatanud juhtunud liiklusõnnetusest

lahkus politseid teavitamata, on tegemist otsese tahtlusega. Isik teadis politsei sündmuskohalt

teavitamise kohustusest olukorras, kus ta sattus avariisse, mille tulemusena sai vigastada 2 sõidukit ja nende omanikele tekkis varaline kahju, kuid jättis kohustuse täitmata. Seega teostas isik seda. süüteokoosseisule vastava asjaolu ja möönis

Kohus leiab, et M.L täitis objektiivse koosseisu LS § § 237 lg 1 järgi otsese tahtlusega. olukorras, kus ta oli sattunud liiklusavariisse, mille Isik lahkus sündmuskohalt tulemusena sai vigastada 2 sõidukit ja nende omanikele tekkis varaline kahju. M.L teadis, et peale juhtunut paigale, elgitada, kuidas edasi oleks pidanud jääma püüdma välja s

toimida ning ootama politseipatrulli, kuid ta kohalt. Seega teostas isik lahkus sündmus süüteokoosseisule vastava asjaolu ja möönis seda.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvali § 223 lg 1, § 236 lg 1 fitseeritud LS

ja

§ 237 lg 1 järgi.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 2. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud.

M.L-i süüd välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 3. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud.

Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja liiklusalastes väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtuprakt -1-1- ikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr. 3

58-13 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

M.L d, mis vastavad (LS on toime pannud süüteo väärteokoosseisule § 223 lg 1, §

236 lg 1, 237 lg 1 § ).

LS § 223 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõi duki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuueks kuuks.

LS § 236 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümneks kuuks.

LS § näeb karistusena ette kuni 300 trahviühikut, aresti või sõi

237 lg 1 rahatrahvi

duki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja ks kuuks.

Menetlusaluse isiku puhul arvestab kohus, et isik on toime pannud ühe teoga väärtegu, mis mitu k

valifitseeruvad LS § 223 lg , § 236 lg 1 ja § 237 lg 1 järgi.

Mitme rikkumise toimepanemise puhul on isiku süü ühe suurem, kus see oleks rikkumiste puhul.

Samuti KarS § 223 lg 1 järgi koosseisu puhul on tegemist tagajärjedeliktiga ehk teo toimepanemisele järgnes ka konkreetne kahjulik tagajärgvaraline kahju.

Samuti arvestab kohus, et liiklusõnnetuses on varaline kahju tekitatud kahele sõidukile, mis samuti suurendab teatud määral isiku süüd.

KarS § 57 tulenevaks karistust kergendavaks asjaoluks käesolevas väärteoasjas on teo tunnistamine menetlusaluse isiku poolt.

KarS § 58 tulenevaid karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

M.L juhtis xxx kell 17.30 xxx m xx registreerimisnumber aja juures mootorsõidukit

xxx ning ei arvestanud sõidukiiruse valikul oma sõidukogemustega, mille tulemusena kaotas mootorsõiduki üle kontrolli ning sõitis otsa pargitud sõidukitele (registreerimismärk xxx xx ja

xxx (registreerimismärgiga õhjustades sellega varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, xxx p

kus varaline kahju on tekitatud AS SEB liisingule ja SA DNB liisingule. Osaledes liiklusõnnetuses õnnetuse põhjustanud juhina, ei teavitanud toimunud liiklusõnnetusest politseid, kuigi politsei teavitamine oli

kohustuslik ning põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt.

Eeltoodut arvestades hindab kohus M.L-i . süüd teos veidi alla keskmise määra

Lisaks isiku süüle, tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendid nr.3-1-1-76-12 p.7 ; nr.3-1-1-52-13 p.19).

Eripreventiivselt arvestab kohus seda, et karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikul 6 kehtivat väärteokaristust. 5 korral on teda karistatud TubS § 39 lg 1 alusel (maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatootega või tubakatootega seonduva tootega või keelatud tubakatootega või sellega seonduva tootega kauplemine või selle hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine), 1 korral ja viimati 01.01.2017 LS § 223 lg 1, § 236 lg 1, § 23 järgi Viimati nimetatud väärteo eest on isikule LS § 223 lg 1 alusel määratud

7 lg 1 .

karistuseks

rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o summas 300 eurot ja LS § 237 lg 1 alusel rahatrahv 100

00 eurot, 04.03.2017. trahviühiku ulatuses, s.o summas 4 väärteootsus jõustus

Kohus märgib, et isiku varasemad karistused TubS alusel ei ole väga tähtsad liiklusalase süüteo toimepanemise eest karistuse määramisel.

Antud asjas see, et tegemist oli isiku teise ning samalaadse teoga omab tähtsust , mis järgnes

vahetult eelmisele. , pani M.L toime Samal kuupäeval, vaid kümme minutit varem analoogse teo-

samuti (tl 12-13). põhjustas liiklusõnnetuse ja põgenes seejärel sündmuskohalt

Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et tegemist on käitumismaneeriga, kus isik tegutseb teadliku ta . M.L ei eesmärgiga varja liiklusõnnetuse põhjustajat ning vastutajat ilmunud vabatahtlikult tegu üles tunnistama, vaid varjas seda, kuni politsei ise teo toimepannud isiku leidis. M.L küll tunnistab väärteo toimepanemist ja väidab, et viibis teo toimepanemise ajal šokiseisundis, kuid ta pole juhtunut kahetsenud ei kohtueelse ega ka kohtumenetluse käigus.

Varasemas kohtupraktikas (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr.3-1-1-99-06) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades.

LS § 223 karistuseks määratud

100 trahviühikut, s.o lg 1 alusel on M.L-i rahatrahv

400 eurot. Sanktsiooni maksimaalne määr on 300 trahviühikut, keskmine järelikult 150 trahviühikut. Seega, on kohtuväline menetleja määranud karistuse alla keskmist määra ehk vastavalt süüle ja isikule.

Kuna LS § 236 lg 1 ja LS § 237 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määrati nende eest M.L-ile KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 237 lg 1 järgi, milleks oli juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Sanktsiooni maksimaalne määr on 24 kuud, keskmine järelikult 12 kuud. Seega, on kohtuväline menetleja määranud karistuse alla keskmist sanktsiooni . määra, maksimummäärast üks neljandik

Seega on nii rahatrahv

uvalt alla sanktsiooni kui juhtimisõiguse äravõtmine määratud tund keskmise.

V kohus seisukohal, et M.L-ile poolt õttes arvesse eeltoodut, on kohtuvälise menetleja

määratud põhi on õiglased ja põhjendatud isiku süü karistus

ed

. Kohus hindas d keskmisest

väiksem ut vahetult enne käesoleva väärteo aks, kuna isik tunnistab tegu, samas on isik toimepanemist kar tatud just eest is samalaadse väärteo rahatrahviga, mistõttu ei saa põhikaristused olla määratud miinimummääras nende .

M.L on kohtule esitatud kaebuses väitnud, et ta on üksik haige inimene, tal on raskusi kõndimisega ja ta on kopsuhaige, mistõttu peab perioodiliselt arsti külastama ja ostma apteegist ravimeid. Ka toiduaineid on vaja poest osta. Arsti vastuvõtu koht, apteek ja kauplus asuvad tema kodust kaugel, mistõttu ilma sõiduki juhtimisõiguseta ei saa isik hakkama. Oma tervisliku seisundi kohta on M.L lisanud kohtutoimikusse arstitõendi (tl 4). Kohus leiab, et nimetatud asjaolud ei ole aluseks menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja poolt LS § 237 lg 1 alusel määratud karistuse tühistamiseks. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas toodud väidetega, et Ahtme linnaosas on olemas kõik mainitud asutused ja nende külastamiseks on võimalik M.L liikuda nii jalgsi kui ka ühistranspordiga ja need asutused ei paikne tema elukohast nii kaugel nagu kaebuse esitaja seda väidab. ei koorma juhtimisõiguse äravõtmine isikut ebaproportsionaalselt ega tekita talle Seega põhjendamatuid kannatusi.

Vastupidi, juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine põhikaristusena on põhjendatud just õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes. Menetlusalune isik osutus liiklemises ohtlikuks, tekitas korduvalt teistele liiklejatele kahju, lahkus sündmuskohalt. Antu juhul on teistel liiklejatel õigus ootustele, et kahjusid tekitanud juht kõrvaldatakse liiklusest teatud ajaks. Need asjaolud kaaluvad ü et ta vajab juhtimisõigust oma igapäevaste toimingute le isiku argumendid,

tegemiseks.

KOHTU MEE™ED

M.L-i kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus-

. K. 10.02.2017 ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Me üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr. 2440,17,000006 tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik