3-17-252/80 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. märts 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-252

Haldusasi

Kvaliteetse Liiklusõppe Ühendus MTÜ kaebus Kaitseväe

23.12.2016 pakkumise tagasilükkamise ja pakkumuste

edukaks tunnistamise otsuste tühistamiseks, Kaitseväe

poolt sõlmitud raamlepingute tühisuse tuvastamiseks ning

riigihangete vaidlustuskomisjoni 23.01.2017 otsuse nr 258-

16/171222 tühistamiseks

OÜ Autosõit Rakvere kaebus Kaitseväe 23.12.2016

pakkumise tagasilükkamise ja pakkumuste edukaks

tunnistamise otsuste tühistamiseks, Kaitseväe poolt

sõlmitud raamlepingute tühisuse tuvastamiseks ning

riigihangete vaidlustuskomisjoni 23.01.2017 otsuse nr 256-

16/171222 tühistamiseks

OÜ Viisedroom kaebus Kaitseväe 23.12.2016 pakkumise

tagasilükkamise ja pakkumuste edukaks tunnistamise

otsuste

tühistamiseks,

Kaitseväe

poolt

sõlmitud

raamlepingute tühisuse tuvastamiseks ning riigihangete

vaidlustuskomisjoni 23.01.2017 otsuse nr 254-16/171222

tühistamiseks

OÜ Autosõit kaebus Kaitseväe 23.12.2016 pakkumise

tagasilükkamise ja pakkumuste edukaks tunnistamise

otsuste

tühistamiseks,

Kaitseväe

poolt

sõlmitud

raamlepingute tühisuse tuvastamiseks ning riigihangete

vaidlustuskomisjoni 23.01.2017 otsuse nr 257-16/171222

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad (vaidlustajad) – Kvaliteetse Liiklusõppe Ühendus

MTÜ, OÜ Autosõit Rakvere, OÜ Viisedroom ja OÜ

Autosõit, kõigi esindaja advokaat Kadri Härginen

Vastustaja (hankija) – Kaitsevägi, esindajad vandeadvokaat

Priit Lätt ja advokaat Erki Fels

Kolmandad isikud – Eesti Autokoolide Liit, OÜ Aide

Autokool, Haja Autokooli OÜ, Minu Autokool OÜ, OÜ

Tapa Autokool, OÜ Autokool Mewo, Tugev Partner OÜ,

Raul

Kell

Võrumaa

Autokool

FIE,

Viljandi

Kutseõppekeskus

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta kaebused rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse

avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.03.2017.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitsevägi alustas 29.07.2016 riigihanget „Mootorsõidukijuhtide koolitused“ (viitenumber

171222) raamlepingute sõlmimiseks lihtsustatud korras tellitava teenuse hankimiseks.

Riigihange oli jaotatud üheksaks osaks: I osa Tallinna linn; II osa Tartu linn; III osa Pärnu linn;

IV osa Tapa linn; V osa Jõhvi linn; VI osa Võru linn; VII osa Paldiski linn; VIII osa Ämari

alevik; IX osa Majutusega koolituspakkumus, läbiviimise koha esitab pakkuja. Riigihankes

osalemise tingimuste (OT) p 1.1.6 kohaselt tuli igas riigihanke osas sõlmida neli raamlepingut.

2. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 26.09.2016, esitasid pakkumused Eesti Autokoolide Liit

(I-VIII osas), OÜ Aide Autokool (I, III, VII ja VIII osas), Haja Autokooli OÜ (I osas), Minu

Autokool OÜ (I-VIII osas), OÜ Autosõit (I-VIII osas), OÜ Tapa Autokool (IV osas), Autokool

MEWO OÜ (V osas), OÜ Autosõit Rakvere (I-VIII osas), OÜ Viisedroom (I-IX osas),

Kvaliteetse Liiklusõppe Ühendus MTÜ (I-VIII osas), AS Odium (I, VII ja VIII osas), Tugev

Partner OÜ (VI osas), ühispakkujad Tugev Partner OÜ ja Raul Kell Võrumaa Autokool FIE (VI

osas) ning Viljandi Kutseõppekeskus (IX osas).

3. Kaitseväe toetuse väejuhatuse ülem tegi 23.12.2016 käskkirjaga nr 1237 riigihankes nr

171222 muu hulgas järgmised otsused:

1) kvalifitseeris ja tunnistas vastavaks kõik pakkujad peale AS-i Odium vastavalt sellele,

millistes osades olid pakkumused esitatud (sh Kvaliteetse Liiklusõppe Ühendus MTÜ I-VIII

osas, OÜ Autosõit Rakvere I-VIII osas, OÜ Viisedroom I-IX osas ja OÜ Autosõit I-VIII osas);

2) lükkas põhjendamatult madala maksumuse tõttu tagasi järgmiste pakkujate pakkumused:

Minu Autokool OÜ (I, III, IV, VI, VII, VIII osas), Viisedroom OÜ (I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII

osas), Autosõit Rakvere OÜ (I, II, III, IV, V, VII, VIII osas), Autosõit OÜ (I, III, IV, VII, VIII

osas) ja Kvaliteetse Liiklusõppe Ühendus MTÜ (I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII osas). Nende

pakkumuste ühikuhindade baasil arvutatav eeldatav maksumus on võrreldes hanke eeldatava

maksumusega, teiste pakkujate pakkumuste maksumustega ja ka võrreldes praeguse keskmise

turuhinnaga madalam rohkem kui 20% ning pakkujad ei ole hankija päringutele vastates esitanud

ühtegi tõsiseltvõetavat põhjendust ega tõendit, mis võimaldaks ümber lükata kahtlusi

põhjendamatult madalast hinnast. Detailsemad põhjendused ja arvutused on toodud

hankekomisjoni 22.12.2016 protokollis nr TVJ-4.2-2/16/2219;

3) tunnistas edukaks järgmiste pakkujate pakkumused: Eesti Autokoolide Liit (I-VIII osas); Aide

Autokool OÜ (I, III, VII, VIII osas); Haja Autokooli OÜ (I osas); Minu Autokool OÜ (II, V

osas); Autosõit OÜ (II, V, VI osas); Tapa Autokool OÜ (IV osas); Autokool MEWO OÜ (V

osas); Autosõit Rakvere OÜ (VI osas); Tugev Partner OÜ koos ühispakkujaga Raul Kell

Võrumaa Autokool FIE (VI osas); Viisedroom OÜ (IX osas); Viljandi Kutseõppekeskus (IX

osas).

4. Hankija sõlmis 23.12.2016 raamlepingud järgmiste hanke vastavates osades edukaks

tunnistatud pakkujatega: I osa - Haja Autokooli OÜ, Eesti Autokoolide Liit ja OÜ Aide

Autokool; II osa - Eesti Autokoolide Liit; III osa - Aide Autokool OÜ ja Eesti Autokoolide Liit;

IV osa – OÜ Tapa Autokool ja Eesti Autokoolide Liit; V osa - Eesti Autokoolide Liit; VI osa -

Eesti Autokoolide Liit ning ühispakkujad Tugev Partner OÜ ja Raul Kell Võrumaa Autokool

FIE; VII osa – OÜ Aide Autokool ja Eesti Autokoolide Liit; VIII osa - Eesti Autokoolide Liit ja

OÜ Aide Autokool.

5. Kvaliteetse Liiklusõppe Ühendus MTÜ, OÜ Autosõit Rakvere, OÜ Viisedroom ja OÜ

Autosõit esitasid 26.12.2016 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustused hankija

23.12.2016 otsuste peale osades, milles iga vaidlustaja pakkumus lükati tagasi põhjendamatult

madala pakkumuse tõttu ja milles tunnistati edukaks konkurentide pakkumused. Vaidlustuse

täienduses taotlesid vaidlustajad ka edukaks tunnistatud pakkujatega 23.12.2016 sõlmitud

raamlepingute tühisuse tuvastamist.

6. VAKO jättis 23.01.2017 otsustega nr 258-16/171222 (Kvaliteetse Liiklusõppe Ühendus

MTÜ), 256-16/171222 (OÜ Autosõit Rakvere), 254-16/171222 (OÜ Viisedroom) ja 257-

16/171222 (OÜ Autosõit) vaidlustused raamlepingute tühisuse tuvastamist puudutavas osas läbi

vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata.

VAKO leidis, et kuna hankija lubas sõlmida raamlepingud igas hankeosas vähemalt nelja

pakkujaga ning üheski osas ei ole sõlmitud lepinguid rohkem kui kolme pakkujaga, on igal

vaidlustajal võimalus osutuda hankija lepingupartneriks ka ilma teiste raamlepingute tühisust

tuvastamata. Hankija on asjakohaselt põhjendanud, et vaidlustajate pakkumuste maksumus oli

mitmes riigihanke osas põhjendamatult madal ja lükkas need vastavates osades tagasi

õiguspäraselt. Kuna vaidlustajatel puudub eeltoodust tulenevalt igal juhul võimalus saavutada

raamlepingu sõlmimine, ei ole teiste pakkujate pakkumuste edukaks tunnistamise õiguspärasuse

ning nendega juba sõlmitud raamlepingute tühisuse küsimused praeguses vaidluses asjakohased.

7. Kvaliteetse Liiklusõppe Ühendus MTÜ esitas 02.02.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse

(haldusasi nr 3-17-252), mille nõuded olid järgmised:

1) tuvastada Kaitseväe poolt sõlmitud raamlepingute nr TVJ-0.4-2.1/16/1404 (Eesti Autokoolide

Liit), TVJ-0.4-2.1/16/1405 (OÜ Aide Autokool), TVJ-0.4-2.1/16/1406 (Haja Autokooli OÜ),

TVJ-0.4-2.1/16/1413 (Minu Autokool OÜ), TVJ-0.4-2.1/16/1411 (OÜ Autosõit), TVJ-0.4-

2.1/16/1407 (OÜ Tapa Autokool), TVJ-0.4-2.1/16/1408 (OÜ Autokool MEWO), TVJ-0.4-

2.1/16/1414 (OÜ Autosõit Rakvere) ja TVJ-0.4-2.1/16/1409 (Raul Kell Võrumaa Autokool)

tühisus riigihangete seaduse (RHS) § 69 lg 1 alusel, alternatiivselt tuvastada raamlepingute

tühisus RHS § 69 lg 1, lg 11 p 1 või 2 või tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 alusel;

2) tühistada VAKO 23.01.2017 otsus nr 258-16/171222;

3) tühistada Kaitseväe 23.12.2016 käskkirja nr 1237 p 1.4 ning p 1.5 Kvaliteetse Liiklusõppe

Ühendus MTÜ pakkumuse tagasilükkamise kohta osades I-VIII ning samades osades Eesti

Autokoolide Liidu, OÜ Aide Autokool, Haja Autokooli OÜ, Minu Autokool OÜ, OÜ Autosõit,

OÜ Tapa Autokool, Autokool MEWO OÜ, OÜ Autosõit Rakvere, ühispakkujate Tugev Partner

OÜ ja Raul Kell Võrumaa Autokool FIE, OÜ Viisedroom ja Viljandi Kutseõppekeskuse

pakkumuste edukaks tunnistamise kohta.

8. OÜ Autosõit Rakvere esitas 02.02.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-

17-253), mille nõuded olid järgmised:

1) tuvastada Kaitseväe poolt sõlmitud raamlepingute nr TVJ-0.4-2.1/16/1404 (Eesti Autokoolide

Liit), TVJ-0.4-2.1/16/1405 (OÜ Aide Autokool), TVJ-0.4-2.1/16/1406 (Haja Autokooli OÜ),

TVJ-0.4-2.1/16/1413 (Minu Autokool OÜ), TVJ-0.4-2.1/16/1411 (OÜ Autosõit), TVJ-0.4-

2.1/16/1407 (OÜ Tapa Autkool) ja TVJ-0.4-2.1/16/1408 (OÜ Autokool MEWO) tühisus RHS §

69 lg 1 alusel, alternatiivselt tuvastada raamlepingute tühisus RHS § 69 lg 1, lg 11 p 1 või 2 või

TsÜS § 87 alusel;

2) tühistada VAKO 23.01.2017 otsus nr 256-16/171222;

3) tühistada Kaitseväe 23.12.2016 käskkirja nr 1237 p 1.4 ning p 1.5 OÜ Autosõit Rakvere

pakkumuse tagasilükkamise kohta I-V ja VII-VII osades ning samades osades Eesti Autokoolide

Liidu, OÜ Aide Autokool, Haja Autokooli OÜ, Minu Autokool OÜ, OÜ Autosõit, OÜ Tapa

Autokool ja OÜ Autokool MEWO pakkumuste edukaks tunnistamise kohta.

9. OÜ Viisedroom esitas 02.02.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-17-254),

mille nõuded olid järgmised:

1) tuvastada Kaitseväe poolt sõlmitud raamlepingute nr TVJ-0.4-2.1/16/1404 (Eesti Autokoolide

Liit), TVJ-0.4-2.1/16/1405 (OÜ Aide Autokool), TVJ-0.4-2.1/16/1406 (Haja Autokooli OÜ),

TVJ-0.4-2.1/16/1413 (Minu Autokool OÜ), TVJ-0.4-2.1/16/1411 (OÜ Autosõit), TVJ-0.4-

2.1/16/1407 (OÜ Tapa Autokool), TVJ-0.4-2.1/16/1408 (OÜ Autokool MEWO), TVJ-0.4-

2.1/16/1414 (OÜ Autosõit Rakvere) ja TVJ-0.4-2.1/16/1409 (Raul Kell Võrumaa Autokool)

tühisus RHS § 69 lg 1 alusel, alternatiivselt tuvastada raamlepingute tühisus RHS § 69 lg 1, lg

11 p 1 või 2 või TsÜS § 87 alusel;

2) tühistada VAKO 23.01.2017 otsus nr 254-16/171222;

3) tühistada Kaitseväe 23.12.2016 käskkirja nr 1237 p 1.4 ning p 1.5 OÜ Viisedroom pakkumuse

tagasilükkamise kohta osades I-VIII ning Eesti Autokoolide Liidu, OÜ Aide Autokool, Haja

Autokooli OÜ, Minu Autokool OÜ, OÜ Autosõit, OÜ Tapa Autokool, OÜ Autokool MEWO,

OÜ Autosõit Rakvere ning ühispakkujate Tugev Partner OÜ ja Raul Kell Võrumaa Autokool

FIE pakkumuste edukaks tunnistamise kohta.

10. OÜ Autosõit esitas 02.02.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-17-256),

mille nõuded olid järgmised:

1) tuvastada Kaitseväe poolt sõlmitud raamlepingute nr TVJ-0.4-2.1/16/1404 (Eesti Autokoolide

Liit), TVJ-0.4-2.1/16/1405 (OÜ Aide Autokool), TVJ-0.4-2.1/16/1406 (Haja Autokooli OÜ) ja

TVJ-0.4-2.1/16/1407 (OÜ Tapa Autokool) tühisus RHS § 69 lg 1 alusel, alternatiivselt tuvastada

raamlepingute tühisus RHS § 69 lg 1, lg 11 p 1 või 2 või TsÜS § 87 alusel;

2) tühistada VAKO 23.01.2017 otsus nr 257-16/171222;

3) tühistada Kaitseväe 23.12.2016 käskkirja nr 1237 p 1.4 ning p 1.5 OÜ Autosõit pakkumuse

tagasilükkamise kohta osades I, III, IV, VII ja VIII ning samades osades Eesti Autokoolide Liidu,

OÜ Aide Autokool, Haja Autokooli OÜ ja OÜ Tapa Autokool pakkumuste edukaks tunnistamise

kohta.

11. Tallinna Halduskohus võttis 03.02.2017 määrustega nr 3-17-252, 3-17-253, 3-17-254 ja 3-

17-256 kaebused eespool kirjeldatud nõuetega menetlusse, kaasas kolmandate isikutena Eesti

Autokoolide Liidu, OÜ Aide Autokool, Haja Autokooli OÜ, Minu Autokool OÜ, OÜ Tapa

Autokool, OÜ Autokool Mewo ja Raul Kell Võrumaa Autokool FIE ning jättis kaebajate esialgse

õiguskaitse taotlused rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17.02.2017 määrustega

rahuldamata kaebajate määruskaebused, milles kaebajad palusid tühistada Tallinna Halduskohtu

03.02.2017 määrused esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist puudutavas osas.

12. Tallinna Halduskohus liitis kaebused 21.02.2017 määrusega ühte menetlusse. Liidetud

asjade ühiseks numbriks jäi 3-17-252. Kohus kaasas kolmandate isikutena täiendavalt OÜ Tugev

Partner ja Viljandi Kutseõppekeskuse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

13. Kvaliteetse Liiklusõppe Ühendus MTÜ, OÜ Autosõit Rakvere, OÜ Viisedroom ja OÜ

Autosõit kaebuste seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

RHS § 121 lg 1 alusel kaotab pakkuja õiguse kaevata hankija tehtud otsuste peale, kui hankija

on pärast eduka pakkumuse otsuse tegemist hanke- või raamlepingu ära sõlminud. Seega on

kaebuste rahuldamise eelduseks see, et kohus tuvastab eelnevalt sõlmitud raamlepingute

tühisuse, mille järel on kaebajatel jätkuvalt olemas ka kaebeõigus hankija poolt kaebajate suhtes

tehtud otsuste osas. VAKO leidis, et hankelepingute tühisuse tuvastamine ei ole võimalik, kuna

juba sõlmitud raamlepingute kehtimine ei riku kaebajate õigusi. VAKO selgitas, et kuna hankija

lubas hanke raames sõlmida raamlepingud igas hankeosas vähemalt nelja pakkujaga ning üheski

osas ei ole sõlmitud lepinguid rohkem kui kolmega, võivad kaebajad osutuda lepingupartneriks

ka ilma teiste raamlepingute tühisust tuvastamata. VAKO käsitlus on ebaõige. RHS § 29 lg 3 p

1 kohaselt lõppeb hankemenetlus raam- või hankelepingu sõlmimisega. RHS ei reguleeri

lihtsustatud korras tellitavate teenuste puhul riigihankemenetluse lõppemise aega. Arvestades

aga seda, et hankes tehtud otsuste najal sõlmitud raamlepingute sõlmimisega algab ka

lihtsustatud korras tellitava teenuse puhul hankelepingu täitmise faas, siis on raamlepingu

sõlmimisega sellele eelnenud pakkujate valiku faas lõppenud. Sama kinnitab ka RHS § 121 lg 1

sõnastus ja loogika, sest lepingu sõlmimisega lõppeb menetlusosalise kaebeõigus. Seega on

VAKO eksinud selles, et teiste edukate pakkujatega sõlmitud raamlepingute kehtivus ei riku

kaebajate õigusi. Kaebajate õiguste riive on ilmselge ja vahetu, sest raamlepingute tühisust

tuvastamata ei taastu raamlepingute täitmisele eelnev pakkujate valiku menetlusfaas ning

hankijal puudub õigus või võimalus kaebajate suhtes uusi otsuseid teha ka siis, kui kohus peaks

leidma, et kaebajate pakkumuste tagasi lükkamine oli õigusvastane.

Sõlmitud raamlepingud on tühised Euroopa Liidu vahetu õigusmõju alusel. Alates 18.04.2016

kehtib Euroopa Liidus riigihankedirektiiv 2014/24/EL. Erinevalt eelmisest direktiivist, nõuab

uus direktiiv seda, et ka lihtsustatud korras tellitavate teenuste puhul alustataks menetlust

hanketeatega. Kuna Eesti pole uusi riigihankedirektiive seni üle võtnud, lubab Eesti seadus seni

lihtsustatud korras tellitavaid teenuseid hankida ilma hanketeateta. Õiguskaitsemeetmete

direktiiv 2007/66/EÜ nõuab, et kõikide hangete puhul, mis alustatakse hanketeatega, on nõutav

pärast otsuste vastuvõtmist ning enne lepingu sõlmimist vähemalt 10-päevase ooteaja

rakendamine. Seeläbi tagatakse pakkujatele vajalik aeg hankija otsuste vaidlustamiseks.

Viidatud õiguskaitsemeetmete direktiivi kohaselt on ooteajal sõlmitud lepingud automaatselt

tühised. Eesti on ooteaja mehhanismi RHS § 69 lg-s 1 üle võtnud, kuid ei ole vastuolus kehtiva

riigihankedirektiivi 2014/24/EL nõuetega kehtestanud lihtsustatud korras tellitavatele teenustele

hanketeate esitamise ega seetõttu rakendanud ka ooteaja järgimise kohustust. Eelnevast

tulenevalt on hankija poolt ooteaega rakendamata sõlmitud raamlepingud tühised.

Alternatiivselt, kui ka järeldada, et seadusandja peaks tühisust eraldi täiendavalt reguleerima, on

igal juhul tegemist tühiste tehingutega TsÜS § 87 alusel vastuolu tõttu seadusega. Keeld

hankelepingu sõlmimiseks tuleneb ooteaja näol otse direktiivist 2007/66/EÜ. Selle keelu mõtteks

ongi tagada, et hankija ei sõlmiks ooteaja jooksul lepinguid, et tagada pakkujate õiguskaitse ning

tehtud otsuste kohtuliku läbivaatamise võimalus.

Hankija lükkas kaebajate pakkumused osaliselt tagasi põhjendamatult madala hinna tõttu.

Hankija otsus on ebaõige. Esmalt nõuab RHS § 48 lg 1, et hankijal tekiks põhjendatud kahtlus

pakkumuse ebamõistliku maksumuse osas võrreldes hankija enda hanke alustamise hetkel

määratud eeldatava maksumusega. Hankija avaldas e-Riigihangete Registris, et vaidlustatava

riigihanke eeldatav maksumus on 3,23-3,5 miljonit eurot. Kaebajate pakkumuste maksumuse

võrdluse teostas hankija aga pärast pakkumuste esitamist uuesti arvutatud eeldatava maksumuse

pinnalt, mis oli kõrgem kui registris avaldatu. VAKO tuvastas, et hankija lähtus kaebajate

pakkumuste maksumuse võrdlemisel eeldatava maksumusena sellest, et hanke minimaalne

eeldatav maksumus on 3,375 miljonit eurot. Arvestades seda vahet, ei oleks hankijal tohtinud

üldse tekkida põhjendatud kahtlust, et kaebajate pakkumused on ebamõistlikult madalad.

Ilmselgelt paistab pakkumus oluliselt madalamana, kui seda võrrelda pärast hanke avaldamist

arvutatud uue maksumusega, mis on aga kõrgem kui avalikult teadaantu. Lisaks sisaldab hankija

avaldatud eeldatav maksumus ka hankija tellitavaid lisateenuseid, mida hankija ei ole

pakkumuste hindamisel arvestanud. Hankija hindas nö pakutavaid baaskategooria koolitusi, kuid

hankelepingutega tellib hankija ka lisateenuseid. Seega sisaldab hankija määratletud eeldatav

maksumus ca 30% ulatuses muid lisateenuseid, mille pakkumist hankija edukaima pakkuja

väljavalimisel hindamiskriteeriumi kohaselt ei arvestanud. Olukorras, kus võrreldakse erinevate

teenuste hindasid kajastavaid maksumusi, on iseenesest mõistetav, et need ei saa olla

samamahulised. Hankija ei ole sellega kaebajate pakkumuste maksumuse hindamisel

arvestanud. Teiseks leidis VAKO, et kaebajad oleks pidanud juba hankija päringutele vastates

selgitama põhjalikult oma pakkumuste maksumuse teostatavust. Kaebajad said hankija päringust

aru nii, et hankija küsib selgitust selle tõttu, et kaebajad pakkusid teatud sõidukoolitustele 1-5

eurost hinda. Seetõttu selgitasid kaebajad üksnes seda, miks 1-5 euroste hindade pakkumine on

lubatud. Kaebajad ei saanud ega pidanudki selgitama oma pakkumuste maksumuse osas

rohkemat, sest hankija ei olnud selgitanud, millest lähtuvalt hankijal tekkis kahtlus, et

pakkumused ei ole pakutud hindadega teostatavad. Seetõttu oleks VAKO pidanud arvestama ka

vaidlustusmenetluses esitatud andmetega, millest nähtub, et kaebajate pakkumused on ka

pakutud hindadega rahaliselt teostatavad.

14. Kaitsevägi palub jätta kaebused rahuldamata, selgitades kokkuvõtlikult järgmist.

Kaebajatel puudub vajadus nõuda sõlmitud raamlepingute tühisuse tuvastamist. OT p 1.1.6

kohaselt sõlmitakse hanke tulemusena igas hankeosas neli raamlepingut, kuid praegu ei ole

üheski hankeosas sõlmitud nelja raamlepingut. Kaebajate viited RHS § 29 lg 3 p-le 1 ei ole

seetõttu asjakohased. Kui konkreetse kaebaja pakkumuse tagasilükkamise otsus tühistatakse, on

võimalik vastustajal teha tema pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ning sõlmida raamleping.

Kooskõlas raamlepingu projekti p-ga 4.4 on ka hilisemal raamlepingu sõlminud pakkujal teiste

raamlepingu sõlminud pakkujatega samaväärsed võimalused minikonkurssidel osaleda.

Kaebajatel puudub õigus nõuda raamlepingute tühisuse tuvastamist põhjusel, et hanketeadet ei

avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. Hanketeate avaldamata jätmisele oleks teoreetiliselt võimalik

tugineda huvitatud isikutel, kes tulenevalt teate avaldamata jätmisest ei saanud hankemenetluses

osaleda. Kaebajad osalesid riigihankes. Eeltoodu tõttu ei tõusetu ka hankedirektiivi

otsekohaldumise küsimust – uues hankedirektiivis ette nähtud nõudest avaldada 750 000-eurose

piirmäära ületamisel hanketeade ka Euroopa Liidu Teatajas ei tulene kaebajate jaoks ühtegi

subjektiivset õigust. Samas just see, kas direktiivi sättest tuleneb isikule õigusi, mille kohustatud

pooleks on liikmesriik, on direktiivi otsekohaldatavuse vältimatu eeldus. Lisaks on

hankedirektiivi otsekohaldatavuse üheks eelduseks piiriülese huvi olemasolu, mis praeguses

hankes puudub. Uus hankedirektiiv ei ole ka piisavalt selge, tingimusteta ja täpne, et selle sätteid

kaebajate soovitud viisil otse kohaldada, sest kaebajate nõue raamlepingute tühisuse

tuvastamiseks baseerub kahe erineva direktiivi mitme sätte tõlgendamisel nende koosmõjus.

Tuleb ka tähele panna, et direktiivi 2014/24/EL art 4 p d, mis näeb ette 750 000-eurose piirmäära,

viitab riigihankelepingutele, kuid mitte raamlepingutele. Hankeleping ja raamleping ei ole

võrdsustatavad (vrd määratlused hankedirektiivi artiklites 2 ja 33). Kuna vaidlusaluses hankes ei

ületa ükski raamlepingu raames sõlmitav hankeleping 750 000 eurot, ei olnud hankijal ka

hanketeate avaldamise kohustust. Hankedirektiiv ja õiguskaitsemeetmete direktiiv ei ole

otsekohaldatavad ka seetõttu, et neil ei ole horisontaalset vahetut õigusmõju. Kaebajatel ei ole

õigust nõuda raamlepingute tühisuse tuvastamist ka TsÜS § 87 alusel, sest seaduses ei ole

sätestatud ühtegi keeldu, mis takistanuks hankijal raamlepinguid sõlmida. RHS § 4 lg 2 kohaselt

on hankelepingu tühisuse alused sätestatud ammendavalt RHS-s. Kaebajatel ei ole õigust nõuda

raamlepingute tühisuse tuvastamist ka selle tõttu, et vaidlusalune käskkiri on õiguspärane.

Vastustaja võrdles kaebajate pakkumuste eeldatavaid aastaseid maksumusi prognoositud hanke

eeldatava aastase maksumusega. Selleks korrutas vastustaja igas hankeosas pakutud hinnad igas

koolituskategoorias OT lisas 3 sätestatud eeldatavate koolitusmahtudega ja summeeris

tulemused. Vastustaja on ühe aasta eeldatavaks maksumuseks hinnanud 703 125 eurot, kuid

kaebajate pakkumuste kogumaksumused jäävad vahemikku 348 894 kuni 478 783 eurot. See

vahe on piisav kahtluse tekkimiseks. Hankija ei ole eeldatavat maksumust hanke käigus uuesti

arvutanud. Vastustaja lähtus eeldusest, et kogu hanke eeldatav maksumus nelja aasta peale koos

käibemaksuga on 3 875 000 eurot. Vastustaja esitas VAKO-le ka oma asutusesisese kirja nr TVJ-

4.2-4/4522-1, mis oli aluseks vaidlusaluse riigihanke korraldamisele ja millest nähtub eeldatav

kogumaksumus, milleks planeeriti 3 875 000 eurot. Elektroonilises riigihangete registris märkis

vastustaja ametnik eeldatava maksumuse reale tõepoolest mõneti eksitavalt vahemiku, mitte

konkreetse numbri, kuid vastustaja on lähtunud eeldatava maksumuse prognoosimisel algusest

peale summast 3 875 000 eurot. Kuna riigilõivud ei sisalda käibemaksu, siis lahutati riigilõivude

eeldatav summa (500 000 eurot) kogusummast (3 875 000 - 500 000 = 3 375 000 eurot

käibemaksuga). Elektroonilisse riigihangete registrisse tuleb aga märkida käibemaksuta summa

(3 375 000 – käibemaks = 2 812 500 eurot). Kuna riigilõivud on hanke eeldatava maksumuse

osa, siis liites need käibemaksuta summale, tuleb kokku 3 312 500 eurot. See omakorda mahub

vahemikku, mis sisestati elektroonilisse riigihangete registrisse. Kaebajate väide, justkui

moodustaksid lisateenused 30% hangitavast teenusest, on ülepaisutatud. Veelgi enam, kuna

lisateenused on sõltuvad baaskoolituste osas läbiviidava minikonkursi võitmisest, siis ei saa

kaebajad eeldada, et nad saavad neid lisateenuseid üldse pakkuda. OT punkti 1.2.2 kohaselt

käsitletakse jätkutegevusena lisasõidutunde ja sõiduki kasutamist kordussõidueksami

sooritamiseks. Vastustaja on kaebajate pakkumuste aastase eeldatava maksumuse arvutamisel

tõepoolest jätnud nendega arvestamata, sest kõrge koolituskvaliteedi korral tellitakse neid

teenuseid minimaalselt ja vastustaja ei saanud arvestada teenustega, mille tellimist keegi ette ei

tea ja millega ka pakkujad ei saanud oma pakkumusi tehes arvestada. Olukord oleks teistsugune,

kui hankedokumentides oleks sätestatud ka lisasõidutundide ja sõiduki korduseksamil

kasutamise eeldatav maht. OT punkti 1.2.3 kohaselt käsitletakse täiendavate teenustena

tervisetõendi tellimist ja esmaabikoolitust. Vastustaja soovis, et tal erandkorras oleks võimalik

neid teenuseid tellida, kuid pidevat vajadust nende teenuste järele ei ole. Ohtlikke veoseid vedava

autojuhi koolituse (ADR koolituse) osas hindas vastustaja nö paketina põhikoolituse, paakveo

erikoolituse ja lõhkeainete veo erikoolituse maksumust, aga kuna nimetatud koolitusi on samuti

võimalik tellida üksikult või kombineerides, soovis vastustaja, et pakkumustes oleksid ka need

hinnad eraldi välja toodud. Taaskord on tegemist marginaalse küsimusega, mis eeldatava

maksumuse arvutamisel üldpilti ei mõjuta. Valdavalt tellitakse ohtlike veoste teenust paketina,

mis on aga baaskoolitustega samaväärselt kaebajate pakkumuste aastasesse eeldatavasse

maksumusse arvestatud. Eeldatava maksumuse arvutamine on alati teatud määral prognoos, eriti

niivõrd keerukate ja nüansirohkete hangete puhul. Seda, et vastustaja ühe aasta eeldatava

maksumuse arvutused on olnud vähemalt üldjoontes korrektsed, kinnitab ka võrdlus teiste

hankes osalejate poolt esitatud pakkumustega. Ka teiste hankes osalenud pakkujate puhul

arvestas vastustaja nende pakkumuse aastase eeldatava maksumuse arvutamisel baaskoolitusi,

aga mitte lisasõidutunde ja sõiduki kasutamist kordussõidueksamil. Teiste hankes osalenud

pakkujate pakkumuste maksumused moodustavad 101-114%, kaebajate pakkumuste

maksumused aga 50-63% vastustaja määratud aastasest eeldatavast maksumusest.

Kuna vastustajal oli põhjendatud kahtlus pakkumuste tõsiseltvõetavuse osas, siis esitas ta

kaebajatele selgitustaotlused, andes neile reaalse võimaluse oma pakkumuste tõsiseltvõetavust

kinnitada. Kaebajate selgitused olid üldsõnalised. Ainus sisuline põhjendus puudutas

ristsubsideerimist, mis aga ei selgita sümboolsete hindade pakkumist. Kaebajad ei taotlenud

vastustajalt ka vastamise tähtaja pikendamist sisuliste selgituste ja neid kinnitavate tõendite

esitamiseks. Pakkumuse tõsiseltvõetavuse tõendamine on pakkuja ülesanne. Kaebajad ei ole

suutnud esitada tõsiseltvõetavaid selgitusi, kuidas on võimalik teenust selliste madalate

hindadega

pakkuda.

Kaebajate

täiendavad

põhjendused

ja

arvutused

pakkumuse

tõsiseltvõetavuse kohta tuleb jätta arvestamata, sest neid asjaolusid ei saanud hankija

hankemenetluses hinnata.

Vastustaja on hinnanud kaebajate pakkumuste maksumuse tõsiseltvõetavust mitmekülgselt ning

arvestanud tõendeid kogumis. Vastustaja on lükanud tagasi kõik pakkumused, mille

ühikuhindade baasil arvutatav eeldatav maksumus on võrreldes hanke eeldatava maksumusega,

teiste pakkujate pakkumuste maksumustega ja keskmise turuhinnaga võrreldes madalam rohkem

kui 20%. Kaebajad väitsid, et suudavad C-, CE- ja D-kategooriate hinnad ristsubsideerida muude

sama hanke osade hindadega. Ristsubsideerimine ei selgita aga pakkumuste maksumust ega

muuda seda tõsiseltvõetavaks. Juba ainuüksi sümboolse hinnaga teenuse pakkumine seal, kus

prognoositav nõudlus on kõige suurem, räägib ristsubsideerimise vastu. Raamlepingu projekti

punkti 4.4 kohaselt esitab vastustaja teenuse tellimiseks vajalikus piirkonnas igakordselt

kõikidele piirkonna lepingupooltele hinnapäringu ning valib madalaima hinna alusel välja

sobivaima pakkumuse. Seega on tõenäoline, et konkreetne kaebaja võidab minikonkursi

sümboolsete hindade kategoorias, kuid ei võida minikonkurssi kategoorias, kus tema hinnad on

ristsubsideerimise tõttu kõrgemad. Järelikult kuna tellimused esitatakse läbi minikonkursi, siis

muudab see ristsubsideerimise sisuliselt võimatuks: kaebaja jääb alati läbi viima 1-euroseid

koolitusi, kuid ei võida minikonkursse koolituskategooriates, kus tema pakutav hind on

ristsubsideerimise tõttu kõrgem. Mõistlik pakkuja ei kujundaks oma hindu ennast hävitavalt nii,

nagu kaebajad on seda teinud. See tähendaks mitte üksnes kasumist loobumist, vaid ka otseselt

kahjumlikult tegutsemist. Olukord, kus pakkumuse esitamine tooks kaasa kahjumlikult

tegutsemise, on klassikaline põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse juhtum.

Vastustaja ei pea tõendama, kas üks või teine kaebaja kavatseb 1-euroseid hindu reaalselt

pakkuda.

15. Ükski kolmas isik kohtumenetluses seisukohta ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Vaidlus käib selle üle, kas kaebajatel on õigus ja vajadus nõuda hankemenetluse tulemusena

sõlmitud raamlepingute tühisuse tuvastamist ning kui jah, kas raamlepingud on kaebustes toodud

põhjustel tühised. Samuti on vaidlus selle üle, kas kaebajate pakkumused on hankija 23.12.2016

käskkirja p-s 1.4 määratletud osas õiguspäraselt tagasi lükatud põhjendamatult madala

maksumuse tõttu. Eeltoodust sõltub, kas VAKO on õigesti jätnud hankija 23.12.2016 käskkirja

peale esitatud vaidlustused 23.01.2017 otsustega raamlepingute tühisuse tuvastamise nõuetes

läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata.

17. Kuna hankija 23.12.2016 käskkirja põhjendused on kõigi kaebajate jaoks ühesugused,

samuti on sarnased kaebajate esitatud vaidlustused, nende kohta tehtud VAKO 23.01.2017

otsused, halduskohtule esitatud kaebused ja hankija vastused kaebustele, käsitleb kohus allpool

nii kaebuste väiteid kui ka vastustaja vastuväiteid kõigi kaebajate suhtes ühiselt.

18. Kohus leiab, et hankija 23.12.2016 käskkiri (vaidlustatud osas) ja kaebajate vaidlustuste

kohta tehtud VAKO 23.01.2017 otsused on õiguspärased ning nende tühistamiseks ei ole alust.

Nõustudes hankija 23.12.2016 käskkirja ja VAKO 23.01.2017 otsuste põhjendustega kohus

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2 tuginedes kõiki põhjendusi ei korda,

vastates kaebuste väidetele järgmist.

19. VAKO on 23.01.2017 otsuse nr 257-16/171222 p-s 9 ning otsuste nr 254-16/171222, 256-

16/171222 ja 258-16/171222 p-s 10 hanke alusdokumente ning hankija hankemenetluses

esitatud selgitusi koostoimes hinnates õigesti leidnud, et igas hankeosas on võimalik sõlmida

maksimaalselt neli raamlepingut. Kuna hankija avaldas vaidlustusmenetluses, et riigihanke nr

171222 üheski osas ei ole sõlmitud raamlepinguid rohkem kui kolme pakkujaga, ja

kohtumenetluses ei ole ükski menetlusosaline väitnud vastupidist, on kaebajatel võimalus

osutuda hankija lepingupartneriks ka ilma teiste pakkujatega sõlmitud raamlepingute tühisust

tuvastamata. VAKO sellise tõlgendusega nõustus ka Tallinna Ringkonnakohus 17.02.2017

määrustes nr 3-17-252, 3-17-253, 3-17-254 ja 3-17-256. Ringkonnakohus selgitas muu hulgas,

et VAKO järelduse õigsust ei väära ka asjaolu, et RHS § 29 lg 3 p 1 järgi lõpeb hankemenetlus

raamlepingu sõlmimisega, sest sõlmida saab kuni neli raamlepingut ning järgnevate nn

minikonkursside läbiviimisel ei oma raamlepingu sõlminud isikute algne pingerida tähtsust (vt

ka OT lisa 2 - raamlepingu projekt, p 4.4). Ringkonnakohus märkis, et kui hankemenetlus viidi

läbi õigusvastaselt ja kaebused rahuldatakse, võiks kaebaja osutuda uuesti läbiviidavas

menetluses edukaks pakkujaks ka nendes riigihanke osades, milles temaga raamlepingut ei

sõlmitud.

20. Niisiis ei ole juba sõlmitud raamlepingute tühisuse tuvastamine eelduseks, et kohus saaks

kaebuste alusel sisuliselt kontrollida hankija 23.12.2016 käskkirja õiguspärasust kaebajaid

puudutavas osas. Seega seisneb vaidlus eeskätt selles, kas kaebajate pakkumused on hankija

23.12.2016 käskkirja p-s 1.4 määratletud osas õigesti tagasi lükatud põhjendamatult madala

maksumuse tõttu. Kui hankija otsus kaebajate pakkumuste tagasilükkamise kohta on

õiguspärane, puudub kaebajatel selles osas võimalus hanke nr 171222 tulemusena raamlepinguni

jõuda.

21. Hankija tellis teenust lihtsustatud korras kooskõlas RHS §-ga 19. RHS § 19 lg 3 kohaselt

peab hankija ka lihtsustatud menetluses järgima RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise

põhimõtteid, milleks on muu hulgas riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse tagamine (RHS

§ 3 p 2) ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel (RHS § 3 p 4). Kohtupraktika

kohaselt hõlmab hankija kohustus järgida riigihanke korraldamise põhimõtteid ka kohustust

vältida teenuste tellimist isikult, kelle pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega (vt nt

Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2015 otsus nr 3-15-127, p-d 15-17). RHS ei täpsusta, kuidas

peaks hankija lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankimisel hindama, kas esitatud on

põhjendamatult madala maksumusega pakkumus. Kohtud leidsid eespool viidatud haldusasjas

nr 3-15-127, et kohane viis seda teha on lähtuda analoogia korras RHS §-st 48, et hankija otsused

oleksid kontrollitavad ja tema hinnangu kujunemine jälgitav.

22. RHS § 48 lg-st 1 tuleneb, et kui hankija peab pakkumuse maksumust hankelepingu eeldatava

maksumusega võrreldes põhjendamatult madalaks, peab ta kirjalikus vormis nõudma pakkujalt

asjakohast kirjalikku selgitust. Pakkuja on kohustatud esitama kirjaliku selgituse hankijale viie

tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. RHS § 48 lg 2 kohaselt võib RHS § 48 lg-s 1

nimetatud selgituses pakkumuse madal maksumus olla põhjendatud eelkõige: 1) ehitusmeetodi,

tootmisprotsessi või osutatava teenuse säästlikkusega; 2) pakkuja valitud tehnilise lahendusega

või erakordselt soodsate tingimustega, mis on pakkujale hankelepingu täitmiseks kättesaadavad;

3) ehitustööde, asjade või teenuste ainulaadsusega; 4) hankelepingu täitmise kohas kehtivate

töötajate kaitset ja töötingimusi reguleerivate sätetega; 5) pakkuja võimalusega saada riigiabi.

RHS § 48 lg 3 kohaselt kontrollib hankija esitatud selgitust ja hindab esitatud tõendeid,

konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus

on põhjendamatult madal või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, võib hankija

pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi lükata.

Seega peab hankija esmalt põhjendama kahtlust, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult

madal ja andma pakkujale võimaluse selgitada ja tõendada pakkumuse maksumuse kujunemist.

Kui hankijale selgub, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, peab hankija kaaluma,

kas pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada (vrd Riigikohtu otsus nr 3-3-1-50-15, p 21). Hankijale

on seejuures jäetud avar kaalutlusruum ning kohtu sekkumine sellesse piirdub kaalutlusreeglitest

kinnipidamise kontrollimisega (HKMS § 158 lg 3).

Vastustaja pöördus 14.11.2016 iga kaebaja poole, paludes neil selgitada oma pakkumuste

tõsiseltvõetavust hiljemalt 21.11.2016 (VAKO toimiku nr 3-17-252 lk 144-153). Kõik kaebajad

saatsid 20.11.2016 hankijale sama sisuga vastused (VAKO toimiku nr 3-17-252 lk 154-163).

Hankija jäi vaidlustatud käskkirja p-s 1.4 seisukohale, et pakkumused olid põhjendamatult

madala maksumusega, sest pakkumuste ühikuhindade baasil arvutatav eeldatav maksumus on

hanke eeldatava maksumuse, teiste pakkumuste maksumuse ja keskmise turuhinnaga võrreldes

rohkem kui 20% madalam ja pakkujad ei ole oma pakkumuse tõsiseltvõetavust sisuliselt

põhjendanud. Hankija viitas käskkirjas, et täiendav motivatsioon on toodud hankekomisjoni

22.12.2016 protokollis (vt VAKO toimiku nr 3-17-252 lk 173-178).

23. Kaebajad leiavad, et hankijal ei oleks üldse tohtinud tekkida kahtlust, et pakkumused on

põhjendamatult madalad. Kaebajad on kritiseerinud nii hanke eeldatava maksumuse arvutamist

kui ka hindamismetoodikat seoses baaskoolituse ja lisateenuste osakaaluga.

Hankija on selgitanud, et võrdles kaebajate pakkumuste eeldatavaid aastaseid maksumusi hanke

prognoositud eeldatava aastase maksumusega, korrutades selleks igas hankeosas pakutud hinnad

igas koolituskategoorias OT lisas 3 sätestatud eeldatavate koolitusmahtudega ja summeerides

saadud tulemused (vt VAKO 23.01.2017 otsuse nr 257-16/171222 p 16 ning otsuste nr 254-

16/171222, 256-16/171222 ja 258-16/171222 p 17 ja tabelid VAKO toimiku nr 3-17-252 lk 114-

116). Hankija arvutuste kohaselt jäid kaebajate pakkumuste aastased eeldatavad maksumused

vahemikku 50-68% hanke aastasest eeldatavast maksumusest (vt tabel VAKO toimiku nr 3-17-

252 lk 116). Sellist maksumuste vahet arvestades ei saa hankijal kahtluse tekkimist pidada

ilmselgelt põhjendamatuks.

Vastustaja möönab, et elektroonilisse riigihangete registrisse märgitud hanke eeldatava

maksumuse märkimine vahemikuna (3 230 000 – 3 500 000) oli mõnevõrra eksitav, kuid on

tõendanud, et hankekomisjoni 22.12.2016 protokolli kohaselt võrdluse aluseks olev eeldatav

maksumus – 3 312 500 eurot – ei ole pärast hanke väljakuulutamist uuesti arvutatud, nagu

kaebajad väidavad, vaid oli juba varem hankija tegevuse aluseks riigihanke korraldamisel (vt

25.01.2016 kiri nr TVJ-4.2-4/4522-1, VAKO toimiku nr 3-17-252 lk 179). See summa mahub

riigihangete registrisse sisestatud vahemikku, nagu VAKO on 23.01.2017 otsuse nr 257-

16/171222 p-s 16 ning otsuste nr 254-16/171222, 256-16/171222 ja 258-16/171222 p-s 17

õigesti selgitanud. Seetõttu ei muuda ka registrisse hanke eeldatava maksumuse märkimine

vahemikuna, mitte kindla summana, hankija kahtluse tekkimist ilmselgelt alusetuks.

Mis puudutab kaebajate väidet, et hankija ei ole hanke eeldatava maksumuse arvutamisel

arvestanud lisateenustega, mis kaebajate hinnangul moodustavad 30% hangitavatest teenustest,

siis kaebajate põhjendus piirdub paljasõnalise viitega varasema hanke pinnalt antud hinnangule.

Vastustaja seevastu on välja toonud, et lisateenused sõltuvad baaskoolituse kohta läbiviidava

minikonkursi võitmisest ja seega ei saanud kaebajad mõistlikult eeldada, et saavad neid

lisateenuseid üldse pakkuda. Loogiline on ka vastustaja selgitus, et kvaliteetse koolituse korral

tuleb lisasõidutunde või sõiduki kasutamist kordussõidueksami sooritamiseks (OT p 1.2.2)

tellida minimaalselt ja hankija võib eeldada, et hanke võitnud isikud pakuvad kvaliteetset

teenust. Vastustaja on ka selgitanud, et põhikoolituse hind on 400-500 eurot, kuid

lisasõidutundide ja korduseksamite puhul on hinnaks mõnikümmend eurot. Samuti on vastustaja

selgitanud, et praktikas puudub pidev vajadus tellida täiendavate teenustena tervisetõendit ja

esmaabikoolitust (OT p 1.2.3) ja nende tellimine on ette nähtud erandjuhtumiks. Kaebaja ei ole

neid väiteid ümber lükanud. Kuna lisateenuste vajadus on prognoos, kaebajad ei ole lähemalt

selgitanud, kuidas nad said lisateenuste proportsiooniks 30%, vastustaja on aga mõistlikult

põhjendanud, miks selline lisateenuste maht on ülepaisutatud ja tegelik proportsioon on hanke

eeldatavat maksumust arvestades marginaalne, nõustub kohus vastustajaga, et lisateenused ei

saanud hanke eeldatavat maksumust märkimisväärselt mõjutada. Seega ei muuda ka

lisateenustega seonduv hankijal kahtluse tekkimist ilmselgelt põhjendamatuks.

Lisaks olid vastustajale enne kaebajatelt pakkumuste maksumuse kohta täiendava teabe küsimist

teada teiste pakkujate pakkumused, mis moodustasid 101-114% vastustaja leitud aastasest

maksumusest (vt tabel VAKO toimiku nr 3-17-252 lk 116), seega olid kaebajate pakkumused ka

kolmandate isikute pakkumustest märkimisväärselt madalamad. Kohus nõustub VAKO

23.01.2017 otsuse nr 257-16/171222 p-s 18.2 ning otsuste nr 254-16/171222, 256-16/171222 ja

258-16/171222 p-s 19.2 märgituga, et pakkumust võib selle põhjendamatult madala maksumuse

tuvastamiseks võrrelda ka teiste näitajatega peale riigihanke eeldatava maksumuse, eriti kui

tegemist on teenuse tellimisega RHS § 19 alusel, mille puhul on RHS § 48 kohaldatav mitte

vahetult, vaid analoogia korras (vrd Tartu Ringkonnakohtu 30.09.2010 määrus nr 3-10-2260 ja

Tartu Halduskohtu 22.02.2011 otsus nr 3-10-2260). Seega võib sellega õigustada ka kahtluse

tekkimist, mis on ajendiks pakkujalt täiendavate selgituste küsimiseks.

RHS ei sätesta, kui palju peab pakkumuse hind hankelepingu eeldatavast maksumusest erinema,

et tekitada kahtlus pakkumuse tõsiseltvõetavuses. Seega on hankijal ulatuslik kaalutlusruum

otsustamaks, kas on vaja küsida pakkujalt täiendavaid selgitusi. Muu hulgas peab hankija otsuse

langetamisel silmas pidama kohustust vältida teenuse tellimist isikult, kelle pakkumus on

põhjendamatult madala maksumusega, nagu kohus juba eespool märkis. Kõike eeltoodut

arvestades leiab kohus, et käesolevas asjas ei saa hankijal pakkumuste põhjendamatult madala

maksumuse kahtluse tekkimist pidada meelevaldseks.

24. Kaebajate arvates olid hankija päringud formaalsed ja kaebajatel ei olnud sisulist võimalust

hajutada hankija kahtlust pakkumuste põhjendamatult madalas maksumuses.

Hankija esitas 14.11.2016 päringute (vt VAKO toimiku nr 3-17-252 lk 144-153) osana igale

kaebajale tabeli, kus olid hanke osade ja koolituse liikide kaupa värviliselt märgistatud hinnad

vahemikus 1-5 eurot, mis tundusid hankijale põhjendamatult madalad. Hankija palus kaebajatel

päringule vastamisel lähtuda RHS § 48 lg-s 2 toodud asjaoludest ja esitada ka vastavad tõendid,

sh jooksva majandusaasta kasumiaruanded. Lisaks esitas hankija konkreetsed küsimused iga

kaebaja pakutud hinna kulukomponentide ja nende osakaalu kohta, kaebajate turuosade suuruse

kohta sõidukoolitusteenuste turul, samuti kaebajate pakutavate lahenduste kohta, mis

võimaldavad pakkuda teenust turuhinnast oluliselt madalama hinnaga (nt efektiivsusele

suunatud tegevused, säästumeetmed jmt). Hankija märkis, et kui selgitused ja tõendid ei ole

piisavad, peab hankija pakkumuse tagasi lükkama. Kohtu arvates on 14.11.2016 päringutest

mõistlikult arusaadav, milliseid konkreetseid hindu hankija silmas pidas ja milliseid asjaolusid

tuli hankija kahtluse hajutamiseks selgitada. Seega andis hankija kaebajatele reaalse võimaluse

oma pakkumuse tõsiseltvõetavust selgitada ja tõendada.

Kaebajad ei vastanud konkreetselt ühelegi hankija küsimusele ega esitanud ka ühtki tõendit.

Ainukese sisulise põhjendusena pakkumuse hinna põhjendatuse kohta nimetasid kaebajad oma

vastustes ristsubsideerimist, st pakkumuste esitamist arvestusega, et enimtellitavad ja suurema

osalejate arvuga koolitusliigid katavad vähemtellitavaid ja väiksemate osalejate arvuga

koolitusliikide maksumusi (vt VAKO toimiku nr 3-17-252 lk 154-163). Vaidlustatud käskkirja

p-s 1.4, hankekomisjoni 22.12.2016 protokolli p-s 3.1 ja VAKO 23.01.2017 otsuse nr 257-

16/171222 p-des 14-15 ning otsuste nr 254-16/171222, 256-16/171222 ja 258-16/171222 p-des

15-16 on piisava põhjalikkusega selgitatud, miks kaebajate põhjendused ristsubsideerimise kohta

ei ole tõsiseltvõetavad – pakkuja ei saanud pakkumust tehes olla veendunud, et temaga

sõlmitakse raamleping kõikides riigihanke osades; raamlepingu puhul ei saa pakkuja olla kindel,

et kõigi minikonkursside tingimused talle sobivad ja ta on nõus igal minikonkursil pakkumuse

esitama; ning pakkuja ei saanud pakkumust tehes eeldada, et ta võidab kõik minikonkursid või

et temaga sõlmitakse hankelepingud hankes avaldatud orienteeruvas mahus, mis teeks

ristsubsideerimise võimalikuks või äriliselt mõistlikuks. Lisaks on hankekomisjoni protokollis

põhjendatud, et kaebajate väited ristsubsideerimise kohta on vastuolulised ka selle tõttu, et

hankija tellib kõige suuremas mahus C kategooria koolitusi, kuid just selles koolitusliigis on

kaebajad pakkunud 1-3 euro suuruseid hindu (vt kokkuvõtlik tabel VAKO toimiku nr 3-17-252

lk 13-16). Seega jääb kaebajate hankijale esitatud vastustest selgusetuks isegi see, kuidas

kaebajate väidetud ristsubsideerimine praktikas tegelikult toimiks.

Hankekomisjoni 22.12.2016 protokolli p 3.1 põhjal on ilmne, et hankija lükkaski kaebajate

pakkumused põhjendamatult madala hinna tõttu tagasi eeskätt põhjusel, et kaebajad ei selgitanud

selle tõsiseltvõetavust (vt protokolli p 3.1.6) ning võrdlus teiste pakkujate ja keskmise

turuhinnaga tehti täiendavalt hankija kahtluse kontrollimiseks (vt protokolli p 3.1.7 ja 3.1.8).

VAKO on sellega seonduvalt 23.01.2017 otsuse nr 257-16/171222 p-s 18.2 ning otsuste nr 254-

16/171222, 256-16/171222 ja 258-16/171222 p-s 19.2 õigesti selgitanud, viidetega asjakohasele

kohtupraktikale, mida kohus käsitles juba eespool, et pakkumuse põhjendamatult madala

maksumuse tuvastamiseks on lubatav pakkumust võrrelda ka muude näitajatega peale riigihanke

eeldatava maksumuse. Seega ei ole need hankija kaalutlused asjakohatud.

25. Kohus leiab eeltoodu kokkuvõtteks, et hankijal tekkis õigustatult kahtlus, et kaebajate

pakkumused ei ole tõsiseltvõetavad, ja hankija päringutest on mõistlikult arusaadav, milliste

asjaolude põhjendamist kaebajatelt nende kahtluste hajutamiseks oodati. Kuna kaebajad ei

esitanud vastuseks hankija küsimustele oma pakkumuste hindade kujunemise kohta sisulisi

põhjendusi, võis hankija pakkumused tagasi lükata põhjendamatult madala hinna tõttu, sest

hankijal ei olnud võimalik pakkumuste tõsiseltvõetavuses veenduda. Hankija väidab õigesti, et

pakkumuse tõsiseltvõetavust peab tõendama pakkuja ise ja hankija peab küll haldusaktis

põhjendama, miks ta peab pakkumuse hinda hoolimata pakkuja selgitustest põhjendamatult

madalaks, kuid hankija ei pea RHS § 48 lg 3 kohaldamiseks tõendama, et pakutud hinnaga on

hankelepingu täitmine objektiivselt võimatu (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2014 otsus

nr 3-14-51616, p 14). Eeltoodu tõttu ei ole ka määravat tähtsust, et kaebajal ei olnud võimalik

esitada seisukohta hankija poolt hiljem täiendavalt läbiviidud turu-uuringute tulemuste vms

kohta.

26. Kaebajad esitasid vaidlustusmenetluses täiendavad selgitused ja arvutused pakkumuste

hinna kujunemise kohta.

Kohus kontrollib haldusakti selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Kuna kaebajad jätsid

kasutamata võimaluse selgitada oma pakkumuste tõsiseltvõetavust hankemenetluses, ei saanud

hankija 23.12.2016 käskkirja motiveerimisel nende selgitustega arvestada. Seetõttu on kaebajad

minetanud võimaluse oma pakkumuste tõsiseltvõetavust täiendavalt põhjendada ja kohus jätab

need kaebuste väited tähelepanuta (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2014 otsus nr 3-14-51616,

p 15).

27. Kuna kaebajate pakkumused on hankija 23.12.2016 käskkirja p-s 1.4 pakkumuste

põhjendamatult madala maksumuse tõttu õiguspäraselt tagasi lükatud, puudub kaebajatel neis

osades võimalus pakkumuste edukaks tunnistamiseks ja raamlepingute sõlmimiseks. See

tähendab üksiti, et kolmandate isikute pakkumuste edukaks tunnistamise otsused hankija

23.12.2016 käskkirja p-s 1.5 ja edukaks tunnistatud pakkujatega 23.12.2016 sõlmitud

raamlepingud ei riku kaebajate õigusi. VAKO on selles osas vaidlustused õigesti läbi vaatamata

jätnud (vt VAKO 23.01.2017 otsuse nr 257-16/171222 p 10 ning otsuste nr 254-16/171222, 256-

16/171222 ja 258-16/171222 p 11). Kuna hankemenetluses osalemise eesmärk on majanduslik

huvi sõlmida hankeleping, kaebusega saab halduskohtusse pöörduda üldjuhul vaid oma

subjektiivsete õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1) ja subjektiivsete õiguste rikkumine on ka üks

kaebuse rahuldamise eeldusi, ei ole vaja kontrollida kaebajate sisulisi väiteid selle kohta, kas

kolmandate isikutega sõlmitud raamlepingud on tühised ooteaja nõude rikkumise tõttu.

28. Seega kokkuvõttes tuleb kõik kaebused jätta täies ulatuses rahuldamata.

29. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108

lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi

nagu poolele. HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt saab välja mõista vaid kulud, mille kandmise

kinnituseks on kohtule esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Otsus tehakse

kaebajate kahjuks, seega kaebajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kolmandad isikud

ja vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, seega jäävad nende võimalikud

menetluskulud samuti nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit