Legislator Case Law & Legislation
4-17-276/6 AI generated

4-17-276/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 4-17-276/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

4-17-276/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. 2017, Rakvere kohtumaja märts Väärteoasja number 4-17-276 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi

T.M kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 20.12.2016 590, 16, otsusele väärteoasjas nr 2 005649 Kaebuse esitaja

Vastustaja

Kirjalik menetlus Õiguslik alus

Menetlusalune isik: T.M

(isikukood xxx), elukoht xxxx, ei , e-post: xxxx tööta

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveamet Ida prefektuur, esindaja Ave Uue, e-post: ppa@politsei.ee

Väärteomenetluse seadustik ( § 123, § 132 p V™S) 2, § 135

RESOLUTSIOON:

1. T.M kaebus rahulda osaliselt.

2. Tühistada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 20.12.2016 otsus väärteoasjas nr 2590, 16, 005649

osaliselt, karistuse mõistmise osas.

3. 2 ja 3 KarS § 66 lg alusel võimaldada T.M tasuda rahatrahv summas 620

eurot ositi 10 kuu jooksul, tasudes alates maist 2017 igakuiselt vähemalt 62 ( 28.02.2018. kuuskümmend kaks) eurot, lõpetades tasumise hiljemalt

4. Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele.

Kohtuotsus pooltele kätte toimetada.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib

kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud väärteomenetluse seadustik (VtMS) § 156 lõikes 11 nimetatud juhul.

2

VtMS § 156 lõikes 11 kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on VtMS § 156 lõikes 1 nimetatud

tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on

ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 156 lg 2 kohaselt kohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus või ringkonnakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja kaebus

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx T L koostas

menetlusalusele isikule T.M-ile 28.11. 2002, mille 2016 väärteoprotokolli AB 146 kohaselt menetlusalune isik juhtis 28.11.2016 kell 18:13 xxxx xxxx - mootorsõidukit , Lääne

Viru maakonnas, Rakveres, ( vahel), liikus suunaga Papiaru tänaval, Näituse ja Nortsu tee №rtsu tee poole. Juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 76 km/h + /- 6 km/h, millega ületas sõidukiirust mitte vähem kui km/h. Antud teelõigu lubatud suurim sõidukiirus on 50 20

km/h. , et juhil puudub vastava Juhile fikseeritud näit tutvustatud. Kontrollimisel selgus kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja on eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Menetlusalune isik rikkus 15 lg 1 p 2 sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § ja LS § 90 lg 1 p 1ja 3

gu 27 lg 2

nõudeid. Väärte on kvalifitseeritud LS § 2 ja LS § 201 lg 2 järgi.

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse xxxx A V koostas menetlusalusele isikule T.M-ile

20.12.2016 otsuse, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 28.11.2016 kell 18:13 mootorsõidukit Lääne-Viru maakonnas, Rakvere linnas, Papiaru tänaval. Juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 76 km/h + /- 6 km/h, millega ületas sõidukiirust mitte vähem kui 20

k

km/h m/h. Antud teelõigu lubatud suurim sõidukiirus on 50 . Juhile fikseeritud näit tutvustatud. Kontrollimisel selgus, et juhil puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. ning on

Menetlusalune isik rikkus sellega LS § 15 lg 1 p 2 ja LS § 90 lg 1 p 1ja 3 nõudeid. Väärte

gu on kvalifitseeritud LS § 2 ja LS § 201 lg 2 järgi. 27 lg 1

Menetlusalusele isikule määrati LS § 227 lg 1 ja LS § 201 lg 2 ja KarS § 56 lg 1 ja 63 lg 1 järgi karistuseks LS § 201 lg 2 hviühiku ulatuses, so 620 eurot. alusel rahatrahv 155 tra

3. 12.01.2017 esitas menetlusalune isik T.M Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale

kaebuse, mille kohaselt ta tunnistab end süüdi, kuid palu vähendada karistust ja võimaldada s tasuda rahatrahv ositi. Käesoleval ajal on ta töötu.

3

Vastus

4 menetleja esindaja oma kirjalikus vastustes T.M kaebusele oli . Kohtuvälise seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks ja otsuse tühistamiseks alust ei ole.

5. Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse xxxx K P leidis, et T.M on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo tahtlikult. Menetlusalusel isikul ei ole juhtimisõigust varem olnud ja oma vanusest tingituna ei suuda ta ette näha võimalikke

ohte liikluses ja neile vastavalt reageerida.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07 on osutatud

sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise

kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse

eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistusvõiks efektiivsemalt välistada edaspidi

süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdase isikut. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on

tagada õigusnormide tõsiselt võetavas ning kogu usaldus ning rahulolu, et seetegudele reageeritakse

õigeaegselt. Karistus peab olema mõõdukas ja proportsionaalne, vastama toimepandud

õigusrikkumise raskusele ning mõjutama isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemistest. Kohtuväline menetleja on nõus võimaldama menetlusalusel isikul määratud rahatrahvi tasumisega ositi. Kohtuotsuse põhjendused 7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

8. aga Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukoh ning väärteoasja materjalidega, leiab, et T.M kaebus tuleb Politseirahuldada osaliselt, tühistada tuleb ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 20.12 5649 osaliselt, .2016 otsus väärteoasjas nr 2590, 16, 00 karistuse mõistmise osas, selliselt, et võimaldatakse T.M tasuda rahatrahv ositi 10 kuu jooksul. 9. Kohus kontrollis, kas menetlusaluse isiku teos on realiseeritud süüteokoosseis, õigusvastasus ja süülisus, s.o väärteo tunnused. Menetlusalust isikut süüdistatakse Liiklusseaduse § 15 (LS) lg 1 p 2 rikkumises. ja LS § 90 lg 1 p 1,3

Liiklusseadus

§ 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kelle ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91. 10. - Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3

7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärteo tõendatuks. Väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt lugenud menetlusaluse isiku süü tõendatuks

4

kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, menetlusaluse isiku enda ütluste, tunnistaja ülekuulamise protokolliga. 11. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku T.M süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega: kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega,

menetlusaluse isiku enda ütluste, tunnistaja ülekuulamise protokolliga. 12. Kohus loeb menetlusaluse isiku T.M

süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks

kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, mille kohaselt mõõdeti 28.11.2016 kell 18:13 T.M

xxxx xxxx, kiiruseks 76 km/h. poolt juhitud sõiduauto Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus oli + / km/h. Kiirust mõõdetud - 6 statsionaarselt, vastutuleva objekti kiiruse mõõtmi liikuvat sõidukist. sel Protokoll on isikule tutvustatud.

13. Kohus loeb menetlusaluse isiku E R tunnistaja V süü tõendatuks veel O ütlustega.

Tunnistaja ütluste kohaselt teos liiklusjärelevalvet tas ta koos xxxx L T Rakvere linnas. 28.11.2016 kell 18:13 xxxx xxxx, kiiruseks 76 km/h. peeti kinni sõiduauto Antud teelõigul lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h. Sõiduautot juhtis T.M. Kontrollimisel selgus, et juhil puudus

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus.

14. Kohus loeb menetlusaluse isiku T.M süü tõendatuks veel menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab süüteo toimepanemist. Tema ütluste kohaselt soovis ta testida soetatavat sõiduautot. Tegemist oli võõra sõidukiga, ei märganud, et ületas kiirust.

15. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. LS § Menetlusalune isik pani seega toime 2

o 27 lg 1 ja LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärte , kuna T.M on toime pandud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse karistus ühe seadusesätte alusel,

mis 201 lg 2 T.M-ile karistuseks näeb ette raskeima karistuse. LS § alusel määrati rahatrahv 155 trahviühiku ulatuses, so 620 eurot.

16. Kohus leiab, et T.M p toime kaudse tahtlusega. ani väärteo KarS § peab võima 16 lg 4 kohaselt on tegu pandud toime kaudse tahtlusega, kui isik likuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. T.M juhtides mootorsõidukit asulasisesel teel, teadis või vähemalt möönis, et ta ületas sõidukiirust. T.M v kinnitab, äide, et ta ei märganud, et kiirus läks hetkeks kiiremaks, et menetlusalune isik suhtus liiklusnõuete täitmisesse hoolimatult ja pidas võimalikuks, et ta

ületab sõidukiirust. käitumisega näitas menetlusalune isik oma käitumist Sellise hoolimatu liikluskultuuri

suurendades võimaliku ohu tekkimise riske.

17. Liiklusseaduse § 14 lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et

vältida ohu ja kahju tekkimist. Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 kohaselt on s

uurim lubatud

5

sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt ei tohi

mootorsõidukit juhtida isik, kelle ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91.

18. Tõendamist leidis, et ühe teona LS § 201 lg 2 sätestatud väärteo, on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. Liiklusseadus § 201 lg 2 kohaselt karistatakse isikut, kes on kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on

peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. KarS § 48 kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel

kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad.

19. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu

normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Arvestades asjaolu, et

menetlusalusel isikul on

e rikkumise eest, on üks kehtiv väärteokaristust liiklusnõuet

kohtuväline menetleja põhikaristust üle sanktsiooni t määra. kohaldanud keskmis Kohtu hinnangul on mõistetud karistus proportsionaalne toimepandud teoga.

20. KarS § 66 lg 2,3 kohaselt kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi, kusjuures ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. T.M on käesoleval ajal töötu. Põhjendatud on menetlusaluse isiku T.M taotlus rahatrahvi ositi tasumiseks.

21 T.M - ja . Eeltoodud põhjendustel tuleb kaebus rahulda osaliselt. Tühistada Politsei Piirivalveameti Ida prefektuuri 20.12.2016 005649 osaliselt, otsus väärteoasjas nr 2590, 16,

karistuse mõistmise osas. KarS § 66 lg alusel võimalda 2 ja 3 takse T.M tasuda rahatrahv summa 620 eurot ositi 10 kuu jooksul, tasudes alates maist s 2017 igakuiselt vähemalt

62 e 28.02.2018. Rahatrahv tuleb t urot, lõpetades tasumise hiljemalt asuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Riigikohtu 24.04.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

Jätta menetlusaluse isiku T.M kassatsioon läbi vaatamata.

17.03.2017 kohtuotsus 4-17- . 276 jõustus 24. aprillil 2017. a Riigikohtu kohtumäärusega

6

(allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent