2-16-10961/37 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-16-10961

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Tambet Grauberg

Kohtujurist

Eneli Kivi

Määruse tegemise aeg ja koht

17. märts 2017.a, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-10961

Tsiviilasi

K. M. hagi A. B. vastu ühisvara jagamiseks.

Taotlus

K. M. avaldus menetluse lõpetamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K. M., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxx

x-xx, xxxxx xxxxx; e- post: xxx

Hageja

lepinguline

esindaja:

Mare

Lust,

e-post:

viruvaravaab@gmail.com

Kostja: A. B., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht:

x.x.xxxxxxxxx xxx xx-xx, xxxx xxxxx; e-post: xxx

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja avaldus menetluse lõpetamiseks.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-16-10961 menetlus seoses hagist loobumisega.

3. Tagastada K. M.-le pool tsiviilasjas 2-16-10961 tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot hageja

a/a-le EExxx.

4. Edastada määrus menetlusosalistele ja täitmiseks Pärnu Maakohtule.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine

1. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.

2. Määrata kindlaks hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 575 eurot, s.o

hagiavalduselt tasutud riigilõiv 300 eurot ning hageja esindaja kulu 275 eurot.

3. Määrata kindlaks kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 270 eurot, s.o kostja

esindaja kulud.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul arvates

kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu

Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu.

Asjaolud ja menetluse käik

K. M. esitas 15.07.2016.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse, mille kohaselt hageja ja kostja

abiellusid xx xx xxxx.a ning xx xx xxxx.a poolte abielu lahutati. Abielu ajal soetasid pooled

korteriomandi asukohaga x.x.xxxxxxxxx xxx xx-xx xxxxxx kinnistu registriosa numbriga

xxxxxx, mis on registreeritud kostja A. B. nimele ja korteriomandile on seatud hüpoteek

Swedbank AS kasuks. Hageja ei ole kostjaga saavutatud kokkulepet kaasomandi jagamise viisis,

seega K. M. leiab, et korteriomand peaks jääma kostjale, pannes talle kohustuse maksta hagejale

välja tema osa rahas ehk summas 4000 eurot. Pärnu Maakohus jättis 19.08.2016.a hagiavalduse

käiguta ning kohustas kõrvaldama puudused. Hageja esitas 29.08.2016.a täiendava hagiavalduse

ning kohus võttis 31.08.2016.a K. M. hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama

vastuse hagiavaldusele. 13.09.2016.a saatis kostja lepinguline esindaja Pärnu Maakohtule

taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks ja palus määrata hagile vastamise tähtaja

pikendamist kuni 31.10.2016.a. Kohus oma määrusega määras uueks hagile vastamise tähtajaks

18.10.2016. Kostja esitas 17.10.2016.a vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja ei ole nõus

hageja poolt toodud ühisvara jagamise viisiga. Kostja lepinguline esindaja edastas hageja ja

hageja seaduslikule esindajale 07.10.2016 kompromissettepaneku, milles kostja avaldas soovi

lõpetada vaidlus abikaasade ühisvara osas ning vabastada hageja laenukohustustest, mis

tulenevad laenulepingutest nr 07-090021-EL ja 07-090021-EV. Pärnu Maakohtus toimus

01.12.2016.a kohtuistung, kus pooled avaldasid kohtule soovi lõpetada tsiviilasi kompromissi

sõlmimisega ning palusid aega kompromissi esitamiseks. Pooled teatasid kohtule 27.02.2017.a,

et kompromiss on saavutatud.

Taotlus

Hageja esitas 28.02.2017.a Pärnu Maakohtule taotluse hagist loobumiseks. Hageja teatab, et

15.02.2017.a sõlmisid pooled K. M. ja A. B. notariaalse lepingu ühisvara jagamise kohta. Seoses

eeltooduga, et kostja A. B. on pärast hagi esitamist rahuldanud hageja nõude, siis taotlen

menetluse lõpetamist seoses hagist loobumisega. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud

riigilõivust.

Kohtu seisukoht

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus

menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja

hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

TsMS § 429 lg 2 järgi kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse

avaldus toimikusse. Sama paragrahvi lõike 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse

väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse

esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude

väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.

Kohus edastas 01.03.2017.a A. B.ile hageja taotluse. Kohus teatas kostjale, et 28.02.2017.a esitas

hageja avalduse hagist loobumiseks. Kohus palus kostjal esitada TsMS § 429 lg 3 alusel kostja

seisukoht avalduse osas 10 päeva jooksul hageja taotluse kättesaamisest. Lisaks kohus selgitas,

et kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.

Kostja esitas 10.03.2017.a seisukoha hageja taotluse osas. Kostja on osaliselt nõus hageja

avaldusega. Kostja on nõus kohtumenetluse lõpetamisega.

TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus

on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal

alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga,

on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse

lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus võtab hageja hagist loobumise avalduse vastu ning asub seisukohale, et menetlus

tsiviilasjas 2-16-10961 on võimalik lõpetada.

TsMS § 433 lg 1 sätestab, et menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja

on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 429 lg 3 järgi kui kostja soovib

menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.

Kostja ei ole nõus, et kõik kohtukulud lasuvad kostja kanda. Kostja väidab, et ei ole rahuldanud

hagiavaldust. Hageja poolt on kohtu kaudu esitatud nõue kostja vastu summas 4000 eurot

ühisvara arvelt. Kostja juhib kohtu tähelepanu sellele, et ühisvara jagamise kokkuleppele jõudsid

pooled kompromissi ettepaneku kaudu, mille esitas kostja ning mis oli saadetud hagejale ja tema

lepingulisele esindajale 07.10.2016.a. Hageja lepinguline esindaja on saatnud sellekohase

kinnituse kostja lepingulise esindaja e-postile, et kostja poolt esitatud kompromissiga on hageja

nõus. Kostja on esitanud kohtule ka omapoolsed kulutused antud tsiviilasja menetlemisel.

Kohus peab vajalikuks märkida, et kõiki kostja esitatud kulutusi ei saa käsitleda

menetluskuludena. TsMS § 138 lg 1 alusel menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 144 loetleb kohtuväliste kulude liigid, sh menetlusosaliste esindajate

kulud, sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, saamata jäänud töötasu,

seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, kohtutäituri tasu, menetlusabi avalduse

menetlemise kulud, maksekäsu kiirmenetluse kulud ja lepitusmenetluse kulud. Kostja kulutused

laenu ümbervormistamiseks, tasu pangale, notarikulud ja korteri hindamisakt ei ole seotud

menetlusega, seega ei saa neid nimetada menetluskuludeks TsMS § 138 lg 1 järgi. Kostja

õigusteenuse kulud, s.o esindaja kulud 520 eurot on kostja menetluskuludeks käesolevas

menetluses. TsMS § 175 lg 1 alusel kohus mõistab lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas on esindaja

kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab

alljärgnevalt kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Olukorras, kui kohus

on lepingulise esindaja eemaldanud istungilt puuduliku keeleoskuse tõttu ei ole põhjendatud

kostja lepingulise esindaja kulud pärast istungilt kõrvaldamist, s.o alates 01.12.2016.a. Seega ei

ole põhjendatud lepingulise esindaja kulud summas 170 eurot kostja esindamiseks kohtuistungil

ning kostja ja kostja lepingulise esindaja 02.12.2016.a vastuväite esitamiseks kohtu tegevusele.

Kohus kõrvaldas 01.12.2016.a kostja lepingulise esindaja I.V. menetlusest, seega ei ole

põhjendatud kostja esindaja kulude hüvitamine, kui kohus on veendunud, et esindaja ei ole

võimeline kohtus nõuetekohaselt esinema. Kohtu hinnangul põhjendatud 13.09.2016.a taotlus

hagile vastamise tähtaja pikendamiseks, kuna poolte vahel toimuvad läbirääkimised ning kohus

rahuldas kostja taotluse. Kohtu hinnangul oli seega 13.09.2016.a esitatud taotluse koostamiseks

kulud

summas

50

eurot

põhjendatud

ja

vajalikud.

Kostja

esitas

07.10.2017.a

kompromissettepaneku, mille tulemusena pooled hiljem sõlmisid kohtuväliselt kokkuleppe.

Kohtu hinnangul on ettepaneku koostamiseks tehtud kulutused summas 100 eurot põhjendatud

ja vajalikud. Kostja kulud 17.10.2016.a hagiavaldusele vastamiseks summas 100 eurot ning

tutvumine hagiavaldusega ja muude materjalidega summas 100 eurot on kohtu hinnangul

põhjendatud vaid osaliselt. Kostja on esitanud vastuse hagiavaldusele 2 leheküljel, millest

sisuline vastus hagile on vaid 0,5 leheküljel ning ei vasta kohtu hinnangul ajakulule 1 tund. Kohtu

hinnangul 17.10.2016.a vastuse koostamisele kulunud põhjendatud ja vajalik aeg on 0,5 tundi,

seega on põhjendatud ja vajalik kulu 50 eurot. Kohtule esitatud hagiavalduses on sisulist osa 1

lehekülg ning materjale kokku 14 leheküljel, millest enamus materjalidega pidi kostja olema

varasemalt tutvunud, s.o abielutunnistus, abielulahutuse tunnistus, kinnistusraamatu väljatükk

ning 23.05.2007.a notariaalakt. Seega ei ole kohtu hinnangul materjalidega tutvumine 1 tunni

ulatuses põhjendatud ning kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 0,5 tundi, s.o esindaja

kulu 50 eurot. Kostja lepinguline esindaja on kostjale osutanud õigusabiteenust tunnihinnaga 100

eurot, mis ei sisalda käibemaksu. Kohus leiab, et tunnihind 100 eurot on põhjendatud ning vastab

sarnase õigusteenuse eest makstava tasu suurusele. Kokkuvõtvalt ei ole kohtu hinnangul

põhjendatud ja vajalikud kostja menetluskulud summas 250 eurot ning kostja menetluskuludeks

on 270 eurot.

Hageja menetluskuludeks TsMS § 138 lg 1 alusel on esindaja kulud 600 eurot ning

hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 300 eurot. Kohtule teadaolevalt rohkem menetluskulusid

hagejal ei ole. Kohus hindab alljärgnevalt hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust. Hageja lepingulise esindajal on kulunud 2 tundi asja ettevalmistamiseks ja

läbirääkimiste pidamiseks, mis vastab kuludele summas 200 eurot. Enne hagiavalduse esitamist

loetletud toimingute ning nendega kaasnenud kulutuste puhul tuleb kohtul hinnata, kas tegemist

on hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kuludega. Vastasel juhul oleks tegemist

kohtueelses menetluses kantud õigusabikuludega ning neid kulutusi ei saa nõuda TsMS-i

menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kulutused

läbirääkimiste pidamiseks. Pooled peavad enne kohtusse pöördumist suhtlema, et leida

kohtuväline lahendus, kohtu hinnangul ei ole läbirääkimistele kulunud aeg põhjendatud ega

vajalik menetluskulu, sest läbirääkimised ei olnud tulemuslikud ning kohtusse esitati hagi.

Arvestades, et kohtule esitatud hagiavalduses on sisulist osa 1 lehekülg ning materjale kokku 14

leheküljel, ei pea kohus põhjendatuks asja ettevalmistamise ajakulu 2 tundi. Kohus asub

seisukohale, et asja ette valmistamisele võis lepingulisel esindajal kuluda 0,75 tundi, arvestades,

et hagiavalduse lisad on eelduslikult hageja lepingulisele esindajale andnud ning hageja

lepingulise esindaja ülesandeks oli hagiavalduse koostamine. Seega ei ole kohtu hinnangul

põhjendatud ka eraldi hagiavalduse koostamisele kulunud aeg, s.o 1 tund. Kohus asub

seisukohale, et hagiavalduse koostamisele koos asja ettevalmistamisega võis hageja lepingulisel

esindajal kuluda 0,75 tundi, mis vastab kuludele 75 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud

hageja lepingulise esindaja viibimise ajakulu 1 tund, seega on hageja lepingulise esindaja kulu

põhjendatud ja vajalik summas 100 eurot. Hageja esindaja kulud notaritoimingutele 100 eurot ei

ole menetluskuludeks TsMS § 138 lg 1 järgi. Hageja lepinguline esindaja on hagejale osutanud

õigusabiteenust tunnihinnaga 100 eurot, mis ei sisalda käibemaksu. Kohus leiab, et tunnihind

100 eurot on põhjendatud ning vastab sarnase õigusteenuse eest makstava tasu suurusele.

Kokkuvõtvalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulud summas

325 eurot ning hageja menetluskuludeks on käibemaksuga 275 eurot. Lisaks esindaja kuludele

summas 275 eurot on hageja menetluskuludeks riigilõiv hagiavaldustelt 300 eurot.

Kohtu hinnangul kostja ei ole hageja nõuet pärast hagi esitamist täielikult rahuldanud. Kohtu

hinnangul hageja eesmärgiks hagi esitamisel oli ühisvara jagamine selliselt, et kostja

ainuomandisse jääb korteriomand, laenukohustused jäävad kostja kanda ning kostja hüvitab

hagejale ühisvara arvelt 4000 eurot. Hageja on 10.10.2016.a kohtule teatanud, et hageja nõustub

kostja 07.10.2016.a esitatud kompromissiga, mille kohaselt korteriomand asukohaga x. x.

xxxxxxxxx xxx xx-xx, xxxxx jääb kostja ainuomandisse, T.. M. vabastatakse täiendavast

tagatisest, kõik olemasolevad ja tuleviku laenukohustused laenulepingutest nr 07-090021-EL ja

07-090021-EV jäävad kostja enda kanda, kompromissiga nõustumisel pooled kinnitavad, et

loobuvad igasugustest nõuetest teineteise vastu seoses ühisvara jagamisega ja hüvitamise

õigustest seoses nõuete täitmisega kolmandatele isikutele. Kohtule 16.03.2017.a esitatud

15.02.2017.a koostatud notariaalakti kohaselt sisaldab notariaalakt kõiki kostja poolt

kompromissettepanekus nimetatud punkte ning ka kokkuleppeid, mis ei ole kajastust leidnud

kohtumenetluses. Pooled on ligikaudu 7 kuud vaielnud hagiavalduses esitatud nõuete üle. Kohus

asub seisukohale, et kokkuleppe sõlmimist ei saa kostjale ette heita ning asuda pärast kokkuleppe

sõlmimist seisukohale, et kostja on hageja nõude rahuldanud. Kokkuleppe sõlmimisel on

järeleandmisi teinud nii hageja kui ka kostja. Lisaks kohtu hinnangul ühisvara jagamise

lepinguga ei ole kostja rahuldanud kõiki hageja nõudeid ning seega ei saa lugeda põhjendatuks

hageja menetluskulude jätmine kostja kanda. Kohtu hinnangul pooltel oli võimalik lõpetada

menetlus kompromissi sõlmimisega ning esitada kompromissleping kohtule kinnitamiseks.

Pooled on saavutanud kohtuvälise kokkuleppe ning kokkuleppe sõlmimisest tingituna on hageja

esitanud kohtule hagist loobumise taotluse. Hagist loobumise taotluse esitamisega peab hageja

arvestama, et nii hageja kui ka kostja menetluskulud võivad jääda hageja kanda.

Kuna pooled on saavutanud kohtuvälise kokkuleppe, siis kohus asub seisukohale, et antud juhul

on põhjendatud kasutada analoogiat ning kohaldada TsMS § 168 lg 3, mille kohaselt

kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku

leppinud teisiti. Pooled on kohtule 01.12.2016.a eelistungil avaldanud, et kompromissi

sõlmimisel jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Kohus asub seisukohale, et 15.02.2017.a

koostatud notariaalakti p. 4.5 viitab samuti poolte tahtele kõikide poolte kulude enda kanda

jätmisele, sest K. M. ja A. B. on avaldanud, et nad ei oma pärast lepingu sõlmimist lepingu alusel

jagatava ühisvara jagamise osas teineteisele mingeid pretensioone ega nõudmisi. Kohtu

hinnangul jagatav ühisvara hõlmab ka kohtu menetluses ühisvara jagamise nõude lõpetamist,

seega on pooled lisaks eelistungil avaldatule ka lepinguga avaldanud soovi loobuda ühisvaraga

seonduvatest nõuetest, sh menetluskulude nõudest.

Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et hageja nõue jätta menetluskulud kostja kanda ei

ole põhjendatud ning kuna pooled sõlmisid kohtuvälise kokkuleppe on menetluskäiku ja poolte

avaldatut arvestades põhjendatud jätta menetluskulud poolte enda kanda.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada

määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.

Hageja on tasunud tsiviilasjas 2-16-10961 kokku riigilõivu 300 eurot.

TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle

menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv

tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Eeltoodud seadusesätetest ja asjaoludest tulenevalt kuulub K. M. avaldus rahuldamisele ning

hagejale kuulub tagastamisele pool riigilõivust summas 150 eurot. Riigilõiv tagastatakse K. M.

arveldusarvele.

TsMS § 150 lg 8 alusel maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude

tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille

tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg

kohtunik