2-16-125308/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

LIHTMENETLUSOTSUS

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

17. märts 2017

Tsiviilasi

(number ja menetluse ese)

nr 2-16-125308

AS STARMAN hagi Nikolai Allase vastu 05.12.2012

sõlmitud liitumis- ja teenuste osutamise lepingust nr L-

681930 tuleneva põhivõlgnevuse 191,22 euro (sh

leppetrahvid 29,91 + 90 eurot) ja viivise 39,83 euro ning

alates 13.01.2017 jooksva viivise

0,05% tasumata

põhinõudelt päevas väljamõistmiseks

Hagihind

265,95 eurot

Kohtunik

Kadi Aavik

Hageja

Aktsiaselts Starman (registrikood 10069659; aadress

Akadeemia tee 28, 12618, Tallinn)

Hageja esindaja

Darja Permina, Julianuse Õigusbüroo OÜ (e-post:

jurist@julianus.ee)

Kostja

Nikolai Allas (isikukood xxx; aadress xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS STARMAN hagi Nikolai Allase vastu osaliselt.

2. Välja mõista Nikolai Allaselt AS STARMAN kasuks põhivõlgnevus summas 71

(seitsekümmend üks) eurot ja 82 senti ja kuni 17.03.2017 sissenõutavaks muutunud viivis

põhinõudelt (71,82 €) summas 42 (nelikümmend kaks) eurot ja 42 senti ning alates

18.03.2017 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis 0,05% põhinõudelt päevas. Lõpetada

viivise arvestus, kui see võrdsustub väljamõistetud põhinõudega.

3. Jätta AS STARMAN hagi Nikolai Allase vastu leppetrahvide nõudes kogusummas 119,91

eurot rahuldamata.

4. Jaotada menetluskulud ning jätta need 47% osas Nikolai Allase ning 53% osas AS-i

STARMAN kanda.

5. Välja mõista Nikolai Allaselt AS STARMAN kasuks hageja menetluskulud 49

(nelikümmend üheksa) eurot ja 35 senti.

6. Välja mõista Nikolai Allaselt AS STARMAN kasuks viivis hageja kasuks välja mõistetud

menetluskuludelt (49,35 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras,

tingimusel, et viivis ei ületa menetluskulude põhisummat.

7. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

8. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale on siis õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Selgitused

9.1 arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 2000 eurot ning koos kõrvalnõuetega 4000 eurot,

on kohus asja lahendanud TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s.o ilma kohtuistungi pidamiseta ning

menetlusosaliste ärakuulamisega; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära

kuulatud.

9.2 TsMS § 444 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus lihtmenetluse otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata

nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutuse seisukoha. Samuti võib kohus lihtmenetluse korral kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega.

9.3. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus Tartu

Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

9.4. TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja

kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

(TsMS § 444 lg 1 ning lg 2 alusel)

Hageja nõue (hagi ese)

Hageja on 12.01.2017 esitanud kostja vastu nõude tulenevalt poolte vahel 05.12.2012.a. sõlmitud

liitumis- ja teenuste osutamise lepingust nr L-681930, mille alusel võimaldati kostjale

televisiooniteenuse (ZUUMtv) kasutamist. Vastavalt nimetatud lepingus märgitule olid selle

lahutamatuks osaks lepingu üldised tingimused ja hageja hinnakiri, millega kostja on väidetavalt

nõustunud.

Kostja ei ole tasunud hagiavalduse lisadeks olevaid arveid kogusummas 191,22 eurot (sh

leppetrahviarved tl 28 ja 29) millele lisandub põhinõude täitmiseni viivis 0,05% päevas, s.o hagi

esitamiseni summas 39,83 eurot.

Hagi õigusliku alusena viitab hageja muuhulgas võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1, VÕS § 82 lg-

le 1, VÕS §-le 100, VÕS § 101 lg-le 1 ja VÕS § 113 lg-le 1 ning hageja nõuab kostjalt võlgnevuse

191,22 euro, sissenõutavaks muutunud viiviste 39,83 euro ja sissenõutavaks muutumata viiviste

(0,05 % põhinõudelt päevas) väljamõistmist.

Kostja vastuväited

Kostjale on hagiavaldus kätte toimetatud 08.02.2017 (tl 50), kuid kostja ei ole hagiavaldusele

vastanud.

Kohtu põhjendused

Kohus märgib, et TsMS § 407 lg-st 1 tulenevalt on kostjapoolse hagile vastamata jätmise puhul

tagaseljaotsuse tegemine kohtu õigus, mitte kohustus. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse eesmärk pole

teha lahend hageja kasuks vaid põhjusel, et kostja ei vasta hagile. Seetõttu on kohus pidanud

vajalikuks lahendada käesolev tsiviilasi, mille hagihind jääb alla 2000 euro, TsMS § 405 lg-st 1

tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtmenetlusotsusega.

TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjenduste ning tõendite,

millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud osaliselt, eelkõige põhinõude 71,82 euro, sissenõutavaks

muutunud viivisenõude 42,42 euro ja alates 18.03.2017 jooksva viivise osas kuni põhivõla täieliku

tasumiseni 0,05% eelnimetatud põhinõudelt päevas. Kohtu hinnangul tulenevad eelnimetatud

nõuded poolte vahel sõlmitud liitumis- ja teenuste osutamise lepingu kostjapoolsest

mittevabandatavast rikkumisest ning kuuluvad rahuldamisele VÕS § 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 3,

VÕS § 108 lg 1, VÕS 113 ja VÕS § 103 järgi. Kohus märgib, et väljakujunenud kohtupraktika

kohaselt tuleb viivise arvestamine lõpetada, kui see summaarselt võrdsustub põhinõudega, s.o 71,82

euroga.

Puutuvalt hageja leppetrahvinõudesse kogusummas 119,91 eurot, leiab kohus, et see tuleb jätta

rahuldamata. Kui hageja tugineb nõude alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, siis peab kohus

tüüptingimuse rakendamiseks esmalt otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse. Sellele osundab

ka asjakohane Riigikohtu praktika (sh RKTKo 08.12.2008 nr 3-2-1-125-08, p 14; RKTKo

15.01.2014 nr 3-2-1-156-13, p 10), mille kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste

kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on

kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi (RKTKo 30. oktoober 2013

lahend nr 3-2-1-106-13).

Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud lepingus sisalduvate üldtingimuste puhul tegemist

tüüptingimustega VÕS § 35 lg 1 mõttes – see on hageja poolt eelnevalt välja töötatud

tüüplepingutes kasutatav tingimus, mille sisu ei saanud kostja lepingut sõlmides mõjutada. VÕS §-s

42 lg 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele

kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline

tüüptingimus tühine. Kostja oli lepingut sõlmides tarbija VÕS § 34 mõttes ning kohus leiab, et

pooltevahelises lepingus sisalduv leppetrahv kokku summas 119,91 euro on ebamõistlikult kõrge

ning kostjat kahjustav, mistõttu tuleb lepingutingimust leppetrahvi (p 10.2, tl 23) kohta pidada

tühiseks.

Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt.

Menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud

rahuldada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on TsMS §

175 lg 1 alusel põhjendatud asja keerukust arvestades 30 euro ulatuses. Lisaks on menetluskuluks

TsMS § 138 lg 2 alusel hageja kantud riigilõiv summas 75 eurot. Seega on menetluskuluks kokku

105 eurot (75 + 30). Kuna hagi täieliku rahuldamise korral oleks hageja soovinud oma nõuete

rahuldamist vähemalt hagihinna (sh jooksev viivis 0,05% päevas) 265,95 euro ulatuses, kuid kohus

rahuldas hagi osaliselt 127,35 euro ulatuses (sh põhinõue ning maksimaalne viivisesumma), tuleb

jätta kostja kanda 47 % menetluskuludest (127,35: 265,95 x 100) ning hageja kanda vastavalt 53%

menetluskuludest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 49,35 eurot

(47 x 105 : 100). Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt (49,35 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1

sätestatud määras, tingimusel, et viivis ei ületa menetluskulude põhisummat.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Aavik

kohtunik