2-16-113796/22 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

17. märts 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-113796

Hagi ese

Toomas Giske hagi Egerd Pajustiku vastu 2300

euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2300 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

•

Hageja: Toomas Giske; isikukood XXX; elukoht

XXX. Hageja

esindaja:

Erki

Casar;

e-post

adolfioigus@gmail.com

•

Kostja: Egerd Pajustik; isikukood XXX; elukoht

XXX. Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Toomas Giske hagi Egerd Pajustiku vastu 2300 euro

väljamõistmiseks.

2. Jätta

menetluskulud

Toomas

Giske

kanda.

Määrata

Egert

Pajustiku

menetluskulude suuruseks 0 eurot.

3. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

2/3

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Toomas Giske (hageja) esitas 29. juunil 2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Egerd Pajustiku (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus

lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostja esitas nõudele vastuväite ja andis asja üle

Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 24. augustil 2016 hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista 2300

eurot. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja kostjalt sõiduauto Audi A6 (edaspidi sõiduk)

ja müüs selle edasi I.S.le. Sõiduk osutus varastatuks ja tagastati kriminaalasjas nr 1-11-

11089 tehtud määrusega selle tegelikule omanikule. Tsiviilasjas nr 2-14-7089 tehtud

otsuse alusel kohustus hageja tagastama I.S.le sõiduki eest tasutud ostuhinna. Hagejal

on õigus nõuda sõiduki ostuhinda kostjalt, kuivõrd ta ei saanud sõiduki omanikuks ja

kostja sai 2300 eurot alusetult. Hagi täpsustuse kohaselt langes ära hageja kohustus

tasuda müügilepingu alusel ostuhind, kuna kostja ei saanud olla sõiduki omanikuks ja

tal ei olnud võimalik müügilepingut täita. Hageja võib nõuda kostjalt ostuhinda tagasi

alusetu rikastumise sätete alusel. 25. oktoobril 2016 esitatud määruskaebuses märkis

hageja, et ta on müügilepingust 19. juunil 2012 taganenud. Samas leidis hageja

jätkuvalt, et kostja on alusetult rikastunud. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud.

Aegumist tuleks arvestada tsiviilasjas nr 2-14-7089 tehtud otsuse jõustumisest või

selles asjas hagi esitamisest, kuna alles siis selgus, et hageja peab ostjale sõiduki

müügist saadud raha tagastama.

3. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et ta ei ole

müügilepingut tahtlikult rikkunud. Ta sai asjaolust, et sõiduk oli varastatud teada alles

pärast selle hagejale müümist. Kostja hinnangul on hageja müügilepingust 19. juunil

2012 taganenud, nõudes kostjalt tasutud müügihinna tagastamist. Lepingu tühistamise

või tühisuse aluseid ei esine. Hageja ei ole tõendanud kahju suurust. Kostja müüs

hagejale sõiduki 2000 euro eest, mitte 2300 euro eest. Hageja nõue on aegunud

sõltumata sellest, kas tegemist on lepingust taganemisest tuleneva nõude või alusetust

rikastumisest tuleneva nõudega.

KOHTU SEISUKOHT

4. Hageja nõuab kostjalt 2300 euro tagastamist, mille hageja on väidetavalt tasunud

kostjale sõiduki müügilepingu alusel. Nii hageja kui ka kostja on välja toonud asjaolu,

et hageja on müügilepingust 19. juuni 2012. a avaldusega (tl 72) taganenud. Kohus

märgib, et neil asjaoludel saab hageja nõude õiguslikuks aluseks olla võlaõigusseaduse

(VÕS) § 189 lg 1, mille kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki pool nõuda

tema poolt üleantu tagastamist. Kohus ei nõustu hagejaga, et nõude aluseks saaks olla

alusetu rikastumise sätted eelkõige VÕS § 1028. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt on alusetu

rikastumise nõue võimalik olukorras, kus kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või

kui kohustus langeb hiljem ära. Ainuüksi müügilepingust tuleneva sõiduki omandi

üleandmise kohustuse rikkumine, ei tähenda seda, et kohustust ei oleks olemas või see

langeks ära. Kohustus langeb ära küll lepingust taganemisel, kuid sel juhul kohaldub

erinormina juba eelnevalt viidatud VÕS § 189 lg 1.

5. Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. VÕS § 189 lg 1 järgne

tagasitäitmise

nõue

on

tehingust

tulenev

nõue,

mille

aegumistähtaeg

on

3/3

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Hageja ei ole

välja toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja oleks müügilepingut tahtlikult

rikkunud, mistõttu ei ole alust kohaldada TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastast

aegumistähtaega. Aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks

muutumisega. Taganemisavalduses andis hageja kostjale 14-päevase tähtaja ostuhinna

tagastamiseks. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 4. juulil 2012. Pooled ei ole

välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et aegumine oleks katkenud või peatunud

pärast aegumistähtaja algust. Seega oli hageja nõue aegunud enne 29. juunil 2016

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.

6. Kohus märgib, et hageja nõue oleks aegunud ka juhul, kui nõude aluseks oleks alusetu

rikastumine. Nimelt on alusetust rikastumisest tulenevad nõude aegumistähtaeg TsÜS §

151 lg 1 järgi kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal

on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Hageja 19. juuni 2012. a taganemisavaldusest

nähtuvalt olid hiljemalt selleks ajaks hagejale teada kõik asjaolud, millele ta praeguses

menetluses nõuet esitades tugineb, sh asjaolu, et sõiduki viimane ostja nõuab hagejalt

ostuhinda tagasi. Seega alanuks hageja nõude kolmeaastane aegumistähtaeg hiljemalt

19. juunil 2012 ning oleks seega samuti kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamise ajaks 29. juunil 2016 möödunud.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt tuleb hagi rahuldamata jätmise

tõttu jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole esitanud menetluskulude

nimekirja, samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks menetluskulusid kandnud.

Kostja menetluskulude suuruseks tuleb seega määrata 0 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik