2-15-2953/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

17. märts 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-2953

Tsiviilasi

AN hagi L vastu töölepingulise suhte tuvastamise

nõudes ja saamata jäänud töötasu 5 400 eurot nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. jaanuari 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AN määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): AN

Vastustaja (kostja): L OÜ, lepinguline esindaja Marina

Smirnova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus (menetluskulude kindlaksmääramine)

RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 17. jaanuari 2017 määrus tühistada osas, milles maakohus

mõistis hagejalt kostja kohtueelse menetluse kulude katteks välja 380 eurot.

Tühistatud osa teha uus määrus, millega jätta kostja 29. novembri 2016 taotlus

rahuldamata osas, milles kostja palub mõista hagejalt välja 380 eurot kohtueelse

menetluse kulude katteks.

2. Ülejäänud osas jätta sama määrus muutmata.

3. Jätta rahuldamata hageja taotlus määruse täitmise tähtaja kindlaksmääramiseks.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulusid ei hüvitata.

MÄÄRUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

1. Rahuldada kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning välja mõista

hagejalt AN-lt kostja L OÜ kasuks menetluskulude hüvitis summas 1 473,33 eurot.

3. Jätta rahuldamata hageja taotlus määruse täitmise tähtaja kindlaksmääramiseks.

4. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada vandeadvokaadi vahendusel, kui seadusest ei tulene teisiti.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

2 (5)

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK JA KOSTJA TAOTLUSED

1. AN (hageja) esitas 16. detsembril 2014 avalduse Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni

juures tegutsevale töövaidluskomisjonile (TVK) L OÜ (kostja) vastu. TVK jättis

26. jaanuari 2015 otsusega avalduse rahuldamata. Hageja TVK otsusega ei nõustunud ja esitas

25. veebruaril 2015 Harju Maakohtule hagi kostja vastu töölepingulise suhte tuvastamise ja

saamata jäänud töötasu nõuetes.

Maakohus rahuldas 19. aprilli 2016 otsusega hagi osaliselt ja tuvastas poolte töölepingulise

suhte. Kostja esitas maakohtu otsuse peale 16. mail 2016 apellatsioonkaebuse, mille Tallinna

Ringkonnakohus 9. septembri 2016 otsusega rahuldas. Ringkonnakohus tühistas maakohtu

otsuse, jättis hagi rahuldamata ning maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda.

Hageja esitas 11. oktoobril 2016 ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, mille

menetlemisest Riigikohus keeldus 28. novembri 2016 määrusega.

2. Menetluse kestel esitasid pooled igas kohtuastmes menetluskulude nimekirjad. Kostja

23. märtsi 2016 nimekirja kohaselt olid tema menetluskulud 1 188 eurot. Seejärel esitas kostja

24. märtsil 2016 maakohtule täpsustatud nimekirja, milles märkis kulude suuruseks selle päeva

seisuga 1 153,33 eurot. Ringkonnakohtu menetluses esitas kostja menetluskulude nimekirja

29. juulil 2016, milles märkis kulude suuruseks ringkonnakohtus 320 eurot.

3. Kostja esitas maakohtule 29. novembril 2016 kokkuvõtva taotluse menetluskulude kindlaks-

määramiseks ja palus mõista hagejalt kostja menetluskulude katteks välja 1 853,33 eurot. Selle

nimekirja kohaselt moodustuvad kostja menetluskulud järgmiselt:

Kohtueelse menetluse (TVK) kulud 380 eurot (ajakulu 4,75 t × 80 eurot):

 5. jaanuar 2015: hageja avalduse analüüs töövaidlusasjas nr 4-1/2308-3 (2,5 t);

 13. jaanuar 2015: töövaidluskomisjoni istung (45 min);

 13. mai 2015: hageja arvamuse ja tõendite analüüs (15 min);

 16. jaanuar 2015: kostja arvamuse ja taotluse nõude aegumise kohta koostamine (0,5 t);

 19. jaanuar 2015: hageja teeside ja tõendite analüüs ning TVK istung (45 min).

Maakohtu menetluse kulud 1 153,33 eurot (ajakulu 14 t 25 min × 80 eurot):

 21. aprill 2015: hageja avalduse ja hageja määruskaebuse analüüs (25 min);

 4. mai 2015: kostja vastuse hageja määruskaebusele koostamine (1 t);

 25. mai 2015: kostja vastuse hagiavaldusele koostamine (1,5 t);

 23. veebruar 2016: kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistung (2,5 t);

 15. märts 2016: kostjaga läbirääkimised, kostja seisukoha ja taotluse koostamine (6 t);

 23. märts 2016: kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistung (3 t).

Apellatsioonimenetlusega seonduvate menetluskulude summa on 320 eurot, mis õigusabi kulu

apellatsioonkaebuse koostamise eest (ajakulu 4 t) samuti tasumääraga 80 eurot/t.

4. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu. Hageja hinnangul on kostja menetluskulud

põhjendatud maakohtus 320 euro ulatuses ja ringkonnakohtus 160 euro ulatuses. Hageja juhtis

3 (5)

maakohtu tähelepanu mh sellele, et kostja 23. märtsi 2016 menetluskulude nimekiri ei

sisaldanud TKV kulusid summas 380 eurot, mistõttu ei saa kostja nende hüvitamist nüüd enam

nõuda.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus rahuldas 17. jaanuari 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) kostja avalduse

kulude kindlaksmääramiseks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise

summas 1 853,33 eurot.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud

vajalikud ja toimingute ajaline maht vastab tehtud toimingutele. Kostja esindaja ühe tööühiku

hind pole ebamõistlikult kõrge ja on vastavuses tsiviilasja mahu ja keerukusega.

MÄÄRUSKAEBUS

6. Hageja esitas vaidlustatud määruse peale 2. veebruaril 2017 määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada osaliselt ja teha uue määruse, millega rahuldada kostja taotlus

menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõista hagejalt kostja menetluskulude

katteks kokku 480 eurot.

7. Määruskaebuses kordab hageja maakohtule juba esitatud vastuväiteid ja seisukohti.

Kokkuvõtlikult on hageja hinnangul ülepaisutatud või ei kuulu muudel põhjustel hüvitamisele

järgmistele menetlustoimingutele kulunud aeg:

 kohtueelse menetluse kulud (4,75 t) – kulu pole kajastatud kostja 23. märtsi 2016

menetluskulude nimekirjas;

 4. mai 2015 kostja vastuse koostamine (1 t) – ülepaisutatud;

 25. mai 2015 kostja vastuse koostamine (1,5 t) – ülepaisutatud;

 23. veebruari 2016 kohtuistungiks ettevalmistamine (1,5 t) – maksimaalne põhjendatud

ajakulu on hageja hinnangul 45 min;

 15. märts 2016 kostjaga läbirääkimised ja kostja taotluse koostamine (6 t) –

maksimaalne põhjendatud ajakulu on hageja hinnangul 2 t;

 23. märts 2016 kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine (3 t) – kostja ei

esitanud taotlust vastava kulu hüvitamiseks tähtaegselt;

 apellatsioonkaebuse koostamine (4 t) – maksimaalne põhjendatud ajakulu on hageja

hinnangul 2 t.

Hageja hinnangul tuleb lugeda põhjendatud ja hüvitamisele kuuluvateks kuludeks maakohtus

eelneva põhjal 320 eurot ja ringkonnakohtus 160 eurot. Hageja palub menetluskulude tasumine

ajatada 12 kalendrikuule võrdsete osamaksetena.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis 14-päevase tähtaja määruskaebusele

vastamiseks. Kostja vaidles määruskaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 1. märtsi 2017 kirjaga lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada

4 (5)

osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kohtueelse menetluse kulude katteks välja

380 eurot. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega jätab kostja

29. novembri 2016 taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks selle summa osas

rahuldamata. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

10. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse

kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud

diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 9. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14).

Ringkonnakohtu hinnangul pole maakohus kaalutlusõigust kohaselt teostanud, kui mõistis

kostja 29. novembri 2016 taotluse alusel hagejalt kostja kohtueelse menetluse kulude katteks

välja 380 eurot.

11. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1).

Kohtuväliseks kuluks on mh seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud

juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu (TsMS § 144

p 4). Praegusel juhul tegi TVK otsuse 26. jaanuaril 2015 ja hageja pöördus kohtusse

25. veebruaril 2015, st vähem kui pool aastat pärast kohtueelse menetluse lõppu. Seega on

TsMS § 144 p 4 eeldused iseenesest täidetud. TVK menetluses kantud kulud tuleb arvata

menetluskulude hulka kohtuvälise kuluna (vt ka Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 12).

Sellegipoolest ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et kohtueelse menetluse kulud

tuleks hagejalt kostja kasuks praegusel juhul välja mõista ja põhjendab seda järgmiselt.

Menetluskulude nimekiri esitatakse igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, selle kohtuastme

menetlusega seonduvate kulude kohta (TsMS § 176 lg 4). Kuigi seadus ei näe seda otsesõnu

ette, siis tuleneb TsMS § 144 p 4 ning § 176 lg-te 1 ja 2 mõttest, et maakohtus menetluskulude

nimekirja esitamise tähtaeg hõlmab ka kohtueelse menetluse kulusid. Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt andis maakohus menetlusosalistele 23. märtsi 2016 kohtuistungil menetluskulude

nimekirjade esitamiseks tähtaja kuni 29. märtsini 2016. Kostja ei kajastanud kohtueelse

menetluse kulusid summas 380 eurot 23. ega 24. märtsi 2016 (I kd tl 196–199)

menetlusdokumentides, st kostja ei taotlenud sellise kulu väljamõistmist hagejalt maakohus.

Alles 29. novembri 2016 taotluses märgib kostja esmakordselt, et tema menetluskulud on

suurenenud kohtueelse menetluse kulude võrra summas 380 eurot. Arvestades, et maakohus

määras menetluskulude nimekirjade esitamiseks tähtaja kuni 29. märtsini 2016, on kostja

selline taotlus esitatud hilinemisega. Maakohus pole põhjendanud, milline õiguslik alus

võimaldab hilinenult esitatud taotluse käesoleval juhul rahuldada.

Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja jättis menetlustoimingu õigeaegselt tegemata ning

seetõttu pole tal õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega

ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud

avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud juhul. See kehtib

sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati (TsMS § 66). Kostja

pole põhistanud, milline mõjuv põhjus takistas tal maakohtu poolt määratud tähtaja jooksul

kulude (täieliku) nimekirja esitamist. Seetõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas,

milles maakohus mõistis hagejalt kostja kohtueelse menetluse kulude katteks 380 eurot.

Ringkonnakohus peab võimalikuks teha tühistatud osas ise uue määruse, millega jätta kostja

29. novembri 2016 taotlus rahuldamata osas, milles kostja palub mõista hagejalt kostja

kohtueelse menetluse kulude katteks 380 eurot.

12. Muus osas ei pea ringkonnakohus määruskaebuse väiteid põhjendatuks. Ülejäänud summas

1 473,33 eurot ( = 1853,33 – 380) kulude hüvitamise otsustamisel ei ole maakohus

diskretsioonipiire ületanud. Kaebuse väidetele vastab ringkonnakohus järgmist.

5 (5)

13. TsMS ei sätesta vastaspoole lepingulise esindaja kulude hüvitamise eeldusena hagejale

meelepärase lahenduseni jõudmist. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Kohtud on hageja hagiavalduse lahendanud. See, et

hagi jäi rahuldamata, ei tähenda, et kohtumenetluse eesmärk jäi realiseerimata. Hageja

vastavasisulised etteheited pole seetõttu põhjendatud.

14. Ringkonnakohus ei nõustu hageja arusaamaga, et 14. aprilli 2015 määruskaebusele

vastamisega seonduvad kulud saaks praeguses menetlusstaadiumis jätta TsMS § 171 lg 1 alusel

kostja kanda.

Kulude jaotuse käesolevas asjas otsustas ringkonnakohus 9. septembri 2016 otsusega. Selle

resolutsiooni p 3 järgi jäid kõik menetluskulud hageja kanda. TsMS § 178 lg 1 esimene lause

sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Seega oli võimalik teatava

menetlustoiminguga seonduvat kulujaotust vaidlustada ainult ringkonnakohtu otsuse peale

edasi kaevates, mitte aga praeguses kulude rahalise kindlaksmääramise etapis.

Kulude kindlaksmääramise vaidluses saab kohus üksnes kontrollida, kas vaidlusalune

menetluskulu oli vajalik ja põhjendatud. Maakohus on 21. aprilli 2015 määrusega kohustanud

kostjat hageja määruskaebusele vastama, mistõttu oli vastav kulu vajalik ja põhjendatud.

15. Tsiviilasja materjalid ei toeta hageja väidet, et kostja ei esitanud 23. märtsi 2016 istungil

osalemise kohta TsMS § 176 lg-s 1 sätestatud tähtajal istungiga seonduvaid kulusid. Kostja on

24. märtsil 2016 esitanud maakohtule menetluskulude täpsustatud nimekirja (I kd tl 197–199),

milles on kajastatud ka 23. märtsi 2016 istungiga seonduvad õigusabikulud. See nimekiri on

esitatud kooskõlas TsMS § 176 lg-s 1 sätestatud kolme tööpäeva pikkuse tähtajaga.

16. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtule ette heita diskretsioonipiiride ületamist ka

hageja poolt esile toodud ja eespool p-s 7 loetletud menetlustoimingute hindamisel. Määrus-

kaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Maakohtu põhjendustega mittenõustumine ei anna

iseenesest alust nende muutmiseks või maakohtu määruse tühistamiseks.

17. Hageja taotleb määruskaebuses temalt väljamõistetud menetluskulude hüvitise ajatamist

12 kuu peale. TsMS § 445 lg 1 ei anna ringkonnakohtu hinnangul hageja taotluse

rahuldamiseks alust olukorras, kus puudub kostja selge nõusolek menetluskulude hüvitise

ajatamiseks. Hagejalt välja mõistetud kulude summa ei ole sedavõrd suur, et võiks eeldada

raskusi selle tasumisega. Hagejal pidi juba menetlust alustades olema selge ja ettenähtav, et tal

võib tekkida kohustus kostja menetluskulud hüvitada.

18. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

19. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle

täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

20. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni

juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm