2-17-290/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

17. märts 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-290

Tsiviilasi

DK hagi HT vastu kulutuste 84 500 eurot ja kahju

350 eurot hüvitamise ning viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 31. jaanuari 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

DK määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: DK, lepinguline esindaja Merike Roosileht

Kostja: HT, lepinguline esindaja Monica Meristo-

Dmitrijev

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 31. jaanuari 2017 määrus ja saata asi menetlusse

võtmise otsustamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. DK (hageja) esitas 7. jaanuaril 2017 Pärnu Maakohtule hagi HT (kostja) vastu alusetult saadu

eest 84 500 euro hüvitamise ja 350 euro suuruse kahju hüvitamise nõudes. Hageja palus kostjalt

välja mõista ka viivise.

Hageja tõi hagi alusena välja mh järgmised asjaolud:

 jõustunud kohtulahendiga kohustati hagejat üle andma kostjale kinnisasi (edaspidi

„vaidlusalune kinnistu“) ja hageja on vastava kohustuse täitnud;

 vaidlusaluse kinnistu hageja valduses oleku ajal muudeti hageja ettevõtmisel kinnistu

maa sihtotstarvet, telliti ehitusprojekt ja ehitusluba ning rajati hoonestus, sh elektri-

süsteem, veevarustus, kanalisatsioon ja soojavarustus;

 asjatundja hinnangul on vaidlusaluse kinnistu turuhind praegusel hoonestatud kujul

86 000 eurot, aga ilma hoonestuse ja maa sihtotstarbe muutuseta oleks see 1 500 eurot

– nende kahe summa vahet (84 500 eurot) nõuab hageja kostjalt;

 kinnistu hindamise kulu oli 350 eurot, mille hüvitamist nõuab hageja kostjalt kahjuna.

2 (4)

2. Maakohus jättis 10. jaanuari 2017 määrusega hagiavalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 340¹ lg 1 alusel käiguta ja määras hagejale tähtaja hagiavalduses sisalduvate puuduste

kõrvaldamiseks. Märgitud tähtaeg lõppes 30. jaanuari 2017 möödumisega.

Maakohus andis eelviidatud määruse resolutsioonis hagejale järgmised korraldused puuduste

kõrvaldamiseks:

 täpsustada ja põhjendada hagi eset;

 avalduse aluseks olevate faktiliste asjaolude täiendamiseks;

 esitada tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt,

millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.

3. Hageja esindaja saatis 31. jaanuaril 2017 enne tööpäeva algust maakohtule hagiavalduse

täienduse, milles tõi esile, et ta on teinud vaidlusalusel kinnistul ehitustöödega seonduvaid

kulutusi summas 160 440,25 eurot ja esitas kulud kronoloogiliselt. Hageja sõnastas nõude

84 500 euro saamiseks selliselt, et soovib saada vaidlusaluse kinnistu väärtuse suurendamiseks

tehtud kulutuste hüvitamist.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus keeldus 31. jaanuari 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse

võtmast TsMS § 340¹ lg 2 alusel, kuna hageja 10. jaanuari 2017 määruses märgitud puudusi

tähtaegselt ei kõrvaldanud.

Lisaks asus maakohus seisukohale, et 31. jaanuaril 2017 esitatud hagiavalduse täienduses ei ole

hageja kõrvaldanud 10. jaanuari 2017 määruses nimetatud puuduseid. Hagiavalduses ega selle

täienduses ei ole faktilised asjaolud esitatud kronoloogiliselt ja hagi alus on kohati arusaamatu.

Maakohus leidis, et hageja esitas nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 1042 lg 1 alusel, aga ei

arvesta asjaõigusseaduse (AÕS) § 88 lg-ga 1, mille alusel on võimalik nõuda vajalike kulutuste

hüvitamist. Hageja ei erista hagiavalduses vajalikke ja muid kulutusi. AÕS § 88 lg 1 ja VÕS

§ 1042 lg 1 järgi on hagejal võimalik nõuda kulutuste hüvitamist, mitte asja väärtuse hüvitamist.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Hageja esitas 16. veebruaril 2017 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada ja uue määrusega anda talle täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

Hageja leiab, et ta on maakohtu 10. jaanuari 2017 määruses märgitud puudused kõrvaldanud ja

vaidlustatud määrusest ei nähtu, milline konkreetne puudus oleks jäänud tähelepanuta. Kuigi

täiendus esitati alles 31. jaanuaril 2017, siis pidanuks maakohus sellega arvestama, sest

hilinemine oli väheoluline.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas selle kostjale seisukoha esitamiseks.

Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja leidis, et hageja täiendus oli hilinenud.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 7. märtsi 2017 määrusega lahenda-

miseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on sisuliselt põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud

määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetlusse

võtmise otsustamiseks maakohtule.

3 (4)

8. Maakohus märkis vaidlustatud määruses hagi menetlusse võtmisest keeldumise menetlus-

õigusliku alusena ainult TsMS § 340¹ lg 2. Kohus ei või aga jätta hagiavaldust menetlusse

võtmata üksnes seetõttu, et hagiavalduses esinenud puudusi määratud tähtpäevaks ei

kõrvaldatud. Maakohus peab kontrollima ja põhjendama, et asjas esineb TsMS §-s 371

sätestatud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ehk maakohtu lahendist peab nähtuma,

et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist (Riigikohtu 21. detsembri 2016

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 11 kolmas lõik).

Maakohtu põhjendustest võib aru saada, et maakohus pidas võimaliku keeldumise alusena

silmas TsMS § 371 lg 2 p 1 ehk hagi õiguslikku perspektiivitust. Nimelt leidis maakohus, et

hageja on esitanud nõude VÕS § 1042 lg 1 alusel, aga ei ole arvestanud AÕS § 88 lg-ga 1, mille

alusel on võimalik nõuda vajalike kulutuste hüvitamist, kuid samas ei ole hageja eristanud

vajalikke ja muid kulutusi. Sellest nähtub ühtlasi, et maakohus ei jätnud hagi menetlusse

võtmata 31. jaanuari 2017 täpsustuse hilinenult esitamise tõttu.

Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud

põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul,

kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaal-

õiguslikul alusel (Riigikohtu 8. märtsi 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10, samuti

selles viidatud 11. detsembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p 14, ja 3. märtsi 2014

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12).

9. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel ei saanud maakohus käesolevas asjas

hagi menetlemisest keelduda, ja põhjendab seda järgmiselt.

TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja

millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega ei ole kohus seotud menetlusosaliste seisukohtadega

seaduse kohaldamisel, vaid kvalifitseerib esitatud asjaolude alusel õigussuhte ise ning kohaldab

TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause alusel ise seadust (vt nt Riigikohtu 1. märtsi 2017

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-16, p 12 esimene lõik).

Kui hageja esitab rahalise nõude (nii nagu käesolevas asjas soovib hageja kostjalt 84 500 euro

ja 350 euro väljamõistmist), siis ei pea hageja otsustama, millisel õiguslikul alusel ta seda

taotleb. Piisav on selliste asjaolude esiletoomine, mis võimaldavad hagi rahuldamist mõnel

õiguslikul alusel. Kui kohus leiab, et hagis esitatud rahalise nõude saab esitatud asjaoludel

rahuldada erinevatel õiguslikel alustel, peab ta selgitama välja hageja seisukoha alternatiivsete

alusnormide kohta, kui materiaalõiguse järgi on võimalik sama nõuet esitada sama elulise

juhtumi korral erinevatel õiguslikel alustel, kui üks nõude alus ei välistaks teist ning kui hageja

ei ole selgelt väljendanud oma seisukohta, missugusele nõude alusele ta tahab tugineda.

Sealhulgas peab kohus TsMS § 370 lg 2 kohaselt välja selgitama, kas hageja järjestab

võimalikud alternatiivsed nõude alused või jätab ta kohtu valida, missugusel õiguslikul alusel

on hagi võimalik hageja esitatud ja tõendatud asjaolude alusel rahuldada. Kui hageja ei loobu

ühestki võimalikust alternatiivsest nõude alusest ega järjesta neid, peab kohus hindama kõiki

alternatiivseid nõude aluseid (Riigikohtu 2. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 23

esimene lõik). See ei välista aga hagi menetlusse võtmist juhul, kui nõude vähemalt osaline

rahuldamine on võimalik mõnel õiguslikul alusel.

Hageja tõi mh esile, et vaidlusaluse kinnisasja turuhind on hageja tegevuse tulemusena

84 500 euro võrra suurem kui see oleks ilma hageja tegevuseta. Seejärel tõi hageja täpsustuses

esile, milliseid kulusid ta on kandnud. Sellise nõude rahuldamine ei ole õiguslikult välistatud

VÕS § 1042 alusel ka siis, kui ükski hageja kulutustest ei osutu vajalikuks tsiviilseadustiku

üldosa seaduse § 63 p 1 tähenduses. Seega ei saa kohus keelduda vastava nõude menetlemisest.

Maakohus ei ole hagejale teinud etteheiteid 350 euro suuruse nõude aluse ebaselguse osas,

mistõttu ei oleks olnud ka alust selle menetlusse võtmisest keelduda.

4 (4)

10. Lisaks märgib ringkonnakohus, et maakohus on 10. jaanuari 2017 määrusega põhjen-

damatult nõudnud hagejalt hagi eseme täpsustamist ja tõendite esitamist.

Algsest hagiavaldusest nähtub piisava selgusega, et hageja soovib kostjalt raha väljamõistmist,

kusjuures hagiavalduse resolutsioonis on märgitud konkreetsed summad. Maakohtu

10. jaanuari 2017 määrusest ei nähtu, millised etteheited olid maakohtul hageja nõudele, st

TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi hagi esemele. Maakohtu puuduste kõrvaldamise määruses on

lauseosa „hageja peab esitama lõpliku nõude kostjate vastu selliselt, et nõude alusel on nõue

ümber tõsta kohtuotsuse resolutsiooni“, mille sisu ja eesmärk on raskesti mõistetav ka

ringkonnakohtule, seda enam, et hagi oli esitatud üksnes ühe kostja vastu. Sedavõrd ebaselge

puuduste kõrvaldamise juhise andmise järel ei ole hageja suhtes õiglane jätta hagi puuduse

kõrvaldamata jätmise alusel menetlusse võtmata.

Maakohtul ei ole põhjust kohustada hagejat esitama tõendeid enne hagi menetlusse võtmise

otsustamist, mistõttu ei saa ka tõendite esitamata jätmine olla hagi menetlusse võtmisest

keeldumise alus. TsMS § 363 lg 1 p 3 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks

menetlusdokumentide muudele andmetele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid

asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. See ei

tähenda, et hageja peaks koos hagiavaldusega tõendeid esitama. TsMS § 5 lg 2 teise lause

kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tulenevalt TsMS § 231 lg-test 2 ja 4 ning § 238 lg 1 p-st 1

on ennatlik nõuda hagejalt tõendeid menetluse etapis, milles pole veel teada, millistele hageja

esile toodud asjaoludele kostja vastu vaidleb.

11. Hageja palub teha uue määruse, millega anda talle täiendav tähtaeg. Sellist otsustust ei saa

ringkonnakohus praeguses menetlusstaadiumis teha, mistõttu määruskaebus rahuldatakse

osaliselt. Maakohus saab hagi menetlusse võtmise toimingute käigus kaaluda, kas otstarbekam

on hagejale täiendava tähtaja määramine või hagi menetlusse võtmine (kui selle muud eeldused

on täidetud) ja nõude aluseks olevate asjaolude täiendav väljaselgitamine eelmenetluse käigus,

milleks TsMS § 392 lg 1 näeb ette piisavad menetluslikud võimalused.

12. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

13. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus sisuliselt rahuldab määruskaebuse ja

saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse

peale kaevata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm