3-17-228/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

17. märts 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-228 Haldusasi AN kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – AN Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 3. märtsi 2017. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AN määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 3. märtsi 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-228 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AN esitas 01.02.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, millest nähtuvalt on kaebaja viibinud juba nädal aega kartserikambris hoones K1. Kaebaja palus tuvastada Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasus tulenevalt CPT 2012. a raportis antud soovitustest. Tuvastamiskaebuse eesmärk on kaebuse kohaselt preventiivne huvi, kahjunõude esitamise soov ja piinamise lõpetamine ning kohtuotsuse esitamine Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile (ÜRO) ja Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK).

2. Tallinna Halduskohus tagastas 03.03.2017 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuivõrd üksnes asjaolu, et kaebaja on paigutatud distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse, mis asub Tallinna Vangla blokis K1, ei saa kaebaja õigusi rikkuda.

3. AN esitas halduskohtu määruse peale 07.03.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 13.03.2017 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

3-17-228 2(2) MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. AN jääb Tallinna Halduskohtu 03.03.2017 määruse peale esitatud määruskaebuses kõigi esitatud taotluste juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuse rahuldamiseks alust ei ole.

6. HKMS § 38 lg 4 sätestab, et tuvastamiskaebuses peab kaebaja selgitama, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Lisaks eeltoodule sätestab HKMS § 45 lg 2 kaebeõiguse piiranguna, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Isiku huvi tuvastamiskaebuse esitamise suhtes ei saa olla üksnes huvi veenduda toimingu õigusvastasuses. Halduskohus on õigesti leidnud, et kinnipeetava subjektiivseid õigusi ei saa iseenesest rikkuda kartserikaristuse kandmine Tallinna Vangla blokis K1. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja inimväärikust oleks alandatud või kaebajale oleks põhjustatud rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Kaebaja ei ole antud juhul selgitanud, milliseid vangla toimingutega kaasnevaid faktilisi tagajärgi käsitab ta endale kahju tekitamisena. Eelneva tõttu oleks ilmselgelt perspektiivitu ka kaebaja võimalik nõue kahju hüvitamiseks (HKMS § 45 lg 2). Kehtiv kohtupraktika aktsepteerib tuvastamiskaebuse põhjendatud huvina ka võimalikku preventiivset huvi. Juhul, kui kaebaja ei käitu õiguskuulekalt ja paneb toime distsiplinaarsüüteo, siis võib talle kohaldada distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Kui kaebaja leiab, et teda on karistatud õigusvastaselt, saab ta vaidlustada karistuse määramise käskkirja. Puudub alus eeldada, et kaebajale määratakse distsiplinaarkorras kartserikaristus juhul, kui kaebaja käitub õiguskuulekalt. Seega on kaebajal võimalik kartserikambrisse sattumist ise oma käitumisega edaspidi ära hoida. Kaebajal ei ole võimalik tuvastamiskaebusega distsiplinaarkaristuse määramist, sh kartserisse paigutamist preventiivselt ära hoida. Tuvastamisnõue ei ole lubatav ka sel alusel, et kaebaja soovib tulevikus pöörduda EIK ja ÜRO poole, kuna pelgalt soov pöörduda hiljem EIK ja ÜRO poole ei põhjenda, miks on tuvastamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS §

38 lg 4). Eelneva tõttu kuulus kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe