2-14-63063/124 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-63063

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.03.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-63063

Tsiviilasi

AV hagi omandiõiguse tunnustamiseks, alternatiivselt

kaasomandi

lõpetamiseks

või

kasutuskorra

kindlaksmääramiseks MG, JP, RK, FJ, VK, VL, MK (K),

UV, AV, AS, ZD, VK, EL (L), SE, AT, MB, RB, KV, LV,

MK, NT, MS, ÜO, NB, RE, AI, JB, JT, VP, KJ, SP, TP,

VF, RH, LR, VA, HN, FR, OR, VK (K), MV, HR, A-LB,

AB, ER, AS (S), VT, MM, MM, PK, HV, AS, NI, IS, JG,

VM, NM, AP, NS, HJ, RN, OK, UL, AU, KR, AM, GS,

VE, BH, MV, TP, PP, LJ, HK, VP, JT, LM, MK, AS, AT,

HM, KJ, MV, VR, LK, KP, MT, HM (M), HK, EE, EP,

SL, KV, AR, OR, GK, TM, A-MA, NL, KR, KR, LP, AK,

JT, TS, JS, LJ, GV, E-MK (K), H-MS, HK, VG, JT, AP,

NI, EH, ÜM, AM, KK, JG, MZ, ER, SS, SK, LV, SV, MK

(K), RM (M), ET, TT, LM, IS, LV, IJ, AB, RK (K), KK,

HK, AT, LB, AK, RT, UL, LS, AT, VT, E-RM, JM, VK,

SK, UP, ET, HR, SU, AS, AA, AB, MB, MR, BL, LS (S),

IP vastu ning

MG jt vastuhagi AV vastu eelnenud olukorra taastamise

nõudes, alternatiivselt kulude hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.06.2016 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

11 500 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

AV apellatsioonkaebus

Hageja (vastuhagis kostja) (apellatsioonimenetluses apellant):

AV (isikukood XXXXXXXXX, XXX), lepinguline esindaja

2(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-63063

Sergei Postnikov (e-post XXX);

Kostja 1 (vastuhagis hageja 1) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 1): MG (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 2 (vastuhagis hageja 2) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 2): JP (isikukood XXXXXXXXX, XXX);

Kostja 3 (vastuhagis hageja 3) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 3): RK (isikukood XXXXXXXX, XXX);

Kostja 4 (vastuhagis hageja 4) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 4): FJ (isikukood XXXXXXXX, XXX);

Kostja

(apellatsioonimenetluses

vastustaja

5):

VK

(isikukood XXXXXXXXX, XXX);

Kostja 6 (vastuhagis hageja 6) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 6): VL (isikukood XXXXXXXX, XXX);

Kostja 7 (vastuhagis hageja 7) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 7): MK (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 8 (vastuhagis hageja 8) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 8): UV (isikukood XXXXXXXXX, XXX);

Kostja 9 (vastuhagis hageja 9) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 9): AV (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 10 (apellatsioonimenetluses vastustaja 10): AS

(sünniaeg XXX, XXX);

Kostja 11 (vastuhagis hageja 11) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 11): ZD (isikukood XXXXXXXX, XXX);

Kostja 12 (vastuhagis hageja 12) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 12): VK (isikukod XXXXXXXX, XXX);

Kostja 13 (vastuhagis hageja 13) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 13): EL (isikukood XXXXXXXX, XXX);

Kostja 14 (vastuhagis hageja 14) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 14): SE (isikukood XXXXXXXX, XXX);

Kostja 15 (apellatsioonimenetluses vastustaja 15): AT

(isikukood XXXXXXXX, XXX);

Kostja 16 (vastuhagis hageja 16) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 16): MB (isikukood XXXXXXXX, XXX);

Kostja 17 (apellatsioonimenetluses vastustaja 17): RB

(isikukood XXXXXXXX, elukoht XXX);

Kostja 18 (vastuhagis hageja 18) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 18): KV (isikukood XXXXXXXXX, XXX);

lepinguline esindaja Sirje Vaard (e-post XXX);

Kostja 19 (vastuhagis hageja 19) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 19): LV (isikukood XXXXXXXXX, XXX);

Kostja 20 (vastuhagis hageja 20) (apellatsioonimenetluses

3(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-63063

vastustaja 20): MK (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 21 (apellatsioonimenetluses vastustaja 21): NT

(isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 22 (vastuhagis hageja 22) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 22): MS (isikukood XXXXXXXX, XXX);

Kostja 23 (vastuhagis hageja 23) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 23): ÜO (isikukood XXXXXXXX, XXX);

Kostja 24 (vastuhagis hageja 24) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 24): NB (isikukood XXXXXXXXX, XXX);

Kostja 25 (vastuhagis hageja 25) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 25): RE (isikukood XXXXXXXX, XXX);

Kostja 26 (apellatsioonimenetluses vastustaja 26): AI

(isikukood XXXXXXXXX, XXX, e-post XXX);

Kostja 27 (apellatsioonimenetluses vastustaja 27): JB

(isikukood XXXXXXXXX, XXX, e-post XXX);

Kostja 28 (apellatsioonimenetluses vastustaja 28): JT

(isikukood XXXXXXXX, XXX);

Kostja 29 (apellatsioonimenetluses vastustaja 29): VP

(isikukood XXXXXXXXX, XXX);

Kostja 30 (vastuhagis hageja 30) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 30): KJ (isikukood XXXXXXXX, XXX);

Kostja 31 (vastuhagis hageja 31) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 31): SP (isikukood XXXXXXXXX, XXX);

Kostja 32 (apellatsioonimenetluses vastustaja 32): TP

(isikukood XXXXXXXXXXX, XXX) ja VF (isikukood

XXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 33 (vastuhagis hageja 33) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 33): RH (isikukood XXXXXXXXX, XXXX);

Kostja 34 (vastuhagis hageja 34) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 34): LR (sünniaeg XXX, XXX);

Kostja 35 (vastuhagis hageja 35) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 35): VA (isikukood XXXXXXXXX, XXX);

Kostja 36 (vastuhagis hageja 36) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 36): HN (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 37 (vastuhagis 37) (apellatsioonimenetluses vastustaja

37): FR (isikukood XXXXXXXXX, XXX);

Kostja 38 (vastuhagis hageja 38) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 38): OR (isikukood XXXXXXXXX, XXX);

Kostja 39 (vastuhagis hageja 39) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 39): VK (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 40 (vastuhagis hageja 40) (apellatsioonimenetluses

4(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-63063

vastustaja 40): MV (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 41 (vastuhagis hageja 41) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 41): HR (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 42 (vastuhagis hageja 42) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 42): A-LB (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 43 (vastuhagis hageja 43) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 43): AB (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 44 (vastuhagis hageja 44) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 44): ER (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 45 (vastuhagis hageja 45) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 45): AS (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 46 (vastuhagis hageja 46) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 46): VT (isikukood XXXXXXXXX, XXX);

Kostja 47 (vastuhagis hageja 47) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 47): MM (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 48 (vastuhagis hageja 48) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 48): MM (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 49 (vastuhagis hageja 49) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 49): PK (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 50 (apellatsioonimenetluses vastustaja 50): HV

(isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 51 (apellatsioonimenetluses vastustaja 51): AS

(isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 52 (apellatsioonimenetluses vastustaja 52): NI

(isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 53 (vastuhagis hageja 53) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 53): IIS (isikukood XXXXXXXXX, XXX);

Kostja 54 (vastuhagis hageja 54) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 54): JG (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 55 (vastuhagis hageja 55) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 55): VM (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 56 (vastuhagis hageja 56) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 56): NM (isikukood XXXXXXXXXXX XXX);

Kostja 57 (vastuhagis hageja 57) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 57): AP (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 58 (vastuhagis hageja 58) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 58): NS (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 59 (vastuhagis hageja 59) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 59): HJ (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 60 (vastuhagis hageja 60) (apellatsioonimenetluses

5(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-63063

vastustaja 60): RN (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 61 (vastuhagis hageja 61) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 61): OK (isikukood XXXXXXXXX, XXX);

Kostja 62 (vastuhagis hageja 62) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 62): UL (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 63 (apellatsioonimenetluses vastustaja 63): AU

(isikukood XXXXXXXXXX, XXX, e-post XXX);

Kostja 64 (vastuhagis hageja 64) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 64): KR (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 65 (vastuhagis hageja 65) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 65): AM (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 66 (apellatsioonimenetluses vastustaja 66): GS

(isikukood XXXXXXXXX, XXX, e-post XXX);

Kostja 67 (vastuhagis hageja 67) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 67): VE (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 68 (apellatsioonimenetluses vastustaja 68): BH

(isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 69 (vastuhagis hageja 69) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 69): MV (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 70 (apellatsioonimenetluses vastustaja 70): TP

(isikukood XXXXXXXXXXX, XXX, e-post XXX);

Kostja 71 (vastuhagis hageja 71) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 71): PP (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 72 (vastuhagis hageja 72) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 72): LJ (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 73 (vastuhagis hageja 73) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 73): HK (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 74 (apellatsioonimenetluses vastustaja 74): VP

(isikukood XXXXXXXXXXX, XXX, e-post XXX);

Kostja 75 (vastuhagis hageja 75) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 75): JT (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 76 (vastuhagis hageja 76) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 76): LM (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 77 (vastuhagis hageja 77) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 77): MK (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 78 (apellatsioonimenetluses vastustaja 78): AS

(isikukood XXXXXXXXXXX, XXX, e-post XXX);

Kostja 79 (apellatsioonimenetluses vastustaja 79): AT

(eelmine perenimi Š) (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 80 (apellatsioonimenetluses vastustaja 80): HM

6(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-63063

(isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX);

Kostja 81 (vastuhagis hageja 81) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 81): KJ (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 82 (apellatsioonimenetluses vastustaja 82): MV

(isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 83 (vastuhagis hageja 83) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 83): VR (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 84 (vastuhagis hageja 84) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 84): LK (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 85 (vastuhagis hageja 85) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 85): KP (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 86 (apellatsioonimenetluses vastustaja 86): MT

(isikukood XXXXXXXXXXX, XXX, e-post XXX);

Kostja 87 (vastuhagis hageja 87) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 87): HM (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 88 (vastuhagis hageja 88) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 88): HK (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 89 (vastuhagis hageja 89) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 89): EE (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja

90:

EP

(vastuhagis

hageja

90)

(isikukood

XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 91 (vastuhagis hageja 91) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 91): SL (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 92 (vastuhagis hageja 92): KV (isikukood isikukood

XXXXXXXXXXX, XXX, e-post XXX);

Kostja 93 (vastuhagis hageja 93) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 93): AR (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 94 (apellatsioonimenetluses vastustaja 94): OR

(isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX);

Kostja 95 (apellatsioonimenetluses vastustaja 95): GK

(eelmine perenimi R) (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 96 (apellatsioonimenetluses vastustaja 96): TM

(eelmine perenimi R) (isikukood XXXXXXXXXXX XXX,

e-post XXX);

Kostja 97 (vastuhagis hageja 97) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 97): A-MA (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 98 (apellatsioonimenetluses vastustaja 98): NL

(isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX);

Kostjad 99 (apellatsioonimenetluses vastustaja 99): KR

(isikukood

XXXXXXXXXX)

ja

KR

(isikukood

XXXXXXXXXX) (elukoht XXX);

7(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-63063

Kostja 100 (vastuhagis hageja 100) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 100): LP (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 101 (vastuhagis hageja 101) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 101): AK (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 102 (vastuhagis hageja 102) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 102): JT (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 103 (vastuhagis hageja 103) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 103): TS (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 104 (vastuhagis hageja 104) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 104): JS (isikukood XXXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 105 (apellatsioonimenetluses vastustaja 105): LJ

(isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 106 (vastuhagis hageja 106) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 106): GV (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 107 (vastuhagis hageja 107) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 107): E-MK (isikukood XXXXXXXXXXX,

XXX);

Kostja 108 (vastuhagis hageja 108) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 108): H-MS (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 109 (vastuhagis hageja 109) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 109): HK (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 110 (vastuhagis hageja 110) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 110): VG (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 111 (apellatsioonimenetluses vastustaja 111): JT

(vastuhagis hageja 111) (isikukood XXXXXXXXX, XXX) ja

AP (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 112 (vastuhagis hageja 112) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 112): NI (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 113 (vastuhagis hageja 113) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 113): EH (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 114 (vastuhagis hageja 114) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 114): ÜM (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 115 (vastuhagis hageja 115) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 115): AM (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 116 (vastuhagis hageja 116) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 116): KK (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 117 (apellatsioonimenetluses vastustaja 117): JG

(isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 118 (apellatsioonimenetluses vastustaja 118): MZ

(isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 119 (vastuhagis hageja 119) (apellatsioonimenetluses

8(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-63063

vastustaja 119): ER (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 120 (vastuhagis hageja 120) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 120): SS (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 121 (vastuhagis hageja 121) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 121): SK (isikukood XXXXXXXXX, XXX);

Kostja 122 (vastuhagis hageja 122) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 122): LV (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 123 (vastuhagis hageja 123) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 112): SV (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 124 (vastuhagis hageja 124) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 124): MK (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 125 (vastuhagis hageja 125) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 125): RM (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 126 (apellatsioonimenetluses vastustaja 126): ET

(isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 127 (apellatsioonimenetluses vastustaja 127): TT

(isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 128 (vastuhagis hageja 128) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 128): LM (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 129 (vastuhagis hageja 129) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 129): IS (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 130 (vastuhagis hageja 130) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 130): LV (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 131 (vastuhagis hageja 131) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 131): IJ (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 132 (vastuhagis hageja 132) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 132): AB (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 133 (apellatsioonimenetluses vastustaja 133): RK

(isikukood XXXXXXXXXXX, XXX, e-post XXX);

Kostja 134 (vastuhagis hageja 134) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 134): KK (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 135 (vastuhagis hageja 135) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 135): HK (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 136 (vastuhagis hageja 136) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 136): AT (isikukood XXXXXXXXX, XXX);

Kostja 137 (vastuhagis hageja 137) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 137): LB (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 138 (vastuhagis hageja 138) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 138): AK (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 139 (vastuhagis hageja 139) (apellatsioonimenetluses

9(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-63063

vastustaja 139): RT (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 140 (vastuhagis hageja 140) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 140): UL (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 141 (vastuhagis hageja 141) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 141): LS (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 142 (vastuhagis hageja 142) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 142): AT (isikukood XXXXXXXXX, XXX);

Kostja 143 (vastuhagis hageja 143) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 143): VT (isikukood XXXXXXXXXXX XXX);

Kostja 144 (vastuhagis hageja 144) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 144): E-RM (isikukood XXXXXXXXXXX,

XXX);

Kostja 145 (vastuhagis hageja 145) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 145): JM (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 146 (apellatsioonimenetluses vastustaja 146): VK

(isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 147 (apellatsioonimenetluses vastustaja 147): SK

(isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 148 (vastuhagis hageja 148) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 148): UP (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 149 (vastuhagis hageja 149) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 149): ET (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 150 (vastuhagis hageja 150) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 150): HR (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 151 (apellatsioonimenetluses vastustaja 151): SU

(isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX);

Kostja 152 (vastuhagis hageja 152) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 152): AS (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 153 (vastuhagis hageja 153) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 153): AA (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 154 (vastuhagis hageja 154) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 154): AB (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 155 (vastuhagis hageja 155) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 155): MB (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 156 (vastuhagis hageja 156) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 156): MR (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 157 (vastuhagis hageja 157) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 157): BL (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 158 (vastuhagis hageja 158) (apellatsioonimenetluses

vastustaja 158): LS (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostja 159 (vastuhagis hageja 159) (apellatsioonimenetluses

10(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-63063

vastustaja 159): IP (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

Kostjate

(vastuhagis

hagejate,

apellatsioonimenetluses

vastustajate) 1-4, 6-14, 16, 19-20, 22-25, 30-31, 33-36, 38-49,

53-56, 58-62, 64-65, 67, 69, 71-73, 75-77, 81, 83-85, 87-89,

91, 93, 97, 100-104, 106-116, 119-125, 128-132, 134-145,

148-150, 152-159 lepinguline esindaja advokaat Kalju Hanni

(e-post XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 06.06.2016 otsus täielikult ja saata tsiviilasi uueks

arutamiseks samale maakohtule.

2. AV apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hageja on aadressil Õismäe tee 51-47 Tallinnas asuva korteriomandi omanik.

Korteriomandi ametlik suurus on 66,7 m2. 1999. aastal ehitati korteriomandile

juurde ning anti kasutusse eluruumina ja abiruumina täiendavalt 23,3 m2.

Tegelikult kasutab hageja elamispinda suurusega 90 m2 ning vahe 23,3 m2 kasutab

hageja mitteametlikult ehk kinnistusraamatusse seadmata.

2. Hageja soetas korteriomandi TR-lt 26.03.2013 asjaõiguslepingu alusel. TR sai

korteriomandi enda omandisse 02.06.2010 korteriomandi tasuta võõrandamise

lepingu ja asjaõiguslepingu alusel. Enne korteriomandi üleandmist kuulusid

elamute Õismäe tee 51/53 korterid ja elamute alune maa Vahuri EÜ-le

(likvideerimisel). Vahuri EÜ (likvideerimisel) sai elamute Õismäe tee 51/53

korterite omanikuks alates 18.11.2003 ehk alates registriosa avamisest. Enne

18.11.2003 olid elamute Õismäe tee 51/53 korterid vallasvara. 03.03.1999 tegi

Vahuri EÜ (likvideerimisel) juhatuse koosolek otsuse eraldada TR-le neljale

trepikojale metallist välisuste paigaldamise eest elamistingimuste parandamiseks

elamu Õismäe tee 51 IV trepikojas asuv ruum pindalaga 18 m2. TR omand

juurdeehitisele kui vallasasjale tekkis õiguslikult 03.03.1999, s.o. ajast, mil tema

sai Vahuri EÜ-lt oma valdusse ja kasutusse korteriomandi juurdeehitise. Hageja on

seisukohal, et temale läksid kõik TR ja Vahuri EÜ (likvideerimisel) vahelised

kokkulepped korteriomandi omandamisega üle.

3. Kuna

TR-l

tekkisid

võlgnevused

majandamiskulude

osas

Vahuri

EÜ

(likvideerimisel) ees, ei soovinud viimane vormistada ümberehitatud ehk 90 m2

suurust korterit nr 47 kinnistusraamatus ning kinnistamisel kandis Vahuri EÜ

11(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-63063

(likvideerimisel) hageja korteriomandi kinnistamisraamatusse ilma juurdeehitiseta

ehk 66,7 m2 suuruses, mis tähendab, et Vahuri EÜ võõrandas oma

kinnistamisavaldusega hagejale kuuluva omandi osa kostjatele ning juurdeehitis on

käesoleva ajani kinnistusraamatusse seadmata. Hageja leiab, et käesoleval ajal

rikkuvad kostjad hageja omandiõigust juurdeehitisele. Juurdeehitis ei ole tekkinud

endise korteriomaniku omavoliliste tegude tagajärjel. Omand juurdeehitisele tekkis

seaduse alusel ning juurdeehitise ehitamine toimus kooskõlas ehitusnormidega.

Hageja on seisukohal, et omandiõigus juurdeehitisele tekkis temal kui TR

õigusjärglasel Vahuri EÜ (likvideerimisel) juhatuse 03.03.1999 otsuse nr 4 alusel,

samuti vastavalt AÕS § 92 sätestatule ehk eelkõige juurdeehitise üleandmisega

vallasasjana TR valdusesse EÜ Vahuri ja TR kokkuleppe alusel.

4. Hageja soovib seada ametlikult korteriomandi juurdeehitisele suurusega 23,3 m2

omandiõigus või alternatiivselt lõpetada kaasomand või määrata kindlaks

juurdeehitise kasutuskord. Seega hageja palub tunnustada enda omandiõigust

korteriomandi juurdeehitisele suurusega 23,3 m2, mis on tehtud vastavalt AS Eesti

Projekt 14.06.2001 ehitusprojektile ja muuta kinnistusraamatu korteriomandi nr

18949501 kannet ning teha uus kanne, et korteriomandi nr 18949501 suurus on 90

m2. Kande muutmisega kaasnevad kulud ja toimingud (sh uute eksplikatsioonide ja

projektide tegemine) jätta hageja kanda. Alternatiivselt palub hageja lõpetada

kaasomand korteriomandi nr 18949501 juurdeehitisele suurusega 23,3 m2 ning

jagada kaasomandis olev juurdeehitis selliselt, et jätta korteriomandi nr 18949501

juurdeehitis suurusega 23,3 m2, mis on tehtud vastavalt AS Eesti Projekt

14.06.2001 ehitusprojektile, hageja omandisse ja muuta kinnistusraamatu

korteriomandi nr 18949501 kannet ning teha uus kanne, et korteriomandi nr

18949501 suurus on 90 m2. Teise alternatiivina palub hageja määrata

korteriomandi nr 18949501 juurdeehitise suurusega 23,3 m2 kasutuskord

tingimusel, et hageja on õigustatud kasutama korteriomandi nr 18949501

juurdeehitist, mis on tehtud vastavalt AS Eesti Projekt 14.06.2001 ehitusprojektile,

tasuta ja tähtajatult ning teha vastav kanne kinnistusraamatusse.

Hageja vastuväited vastuhagile

5. Hageja palub vastuhagi jätta rahuldamata. Hageja leiab, et kostjad said TR-lt

juurdeehitise eest neli metallust, seega on kostjad juba saanud õiglase hüvitise

kaasomandiosa kaotamise eest. Hageja andmetel kasutatakse metalluksi Õismäe

tee 51 ja 53 elamutes käesoleva ajani. Hageja märgib, et kostjad olid teadlikud

juurdeehitise olemasolust juba 17 aastat ning kogu selle aja jooksul ei ole keegi

naabritest hagejale ühtegi pretensiooni esitanud. Sisuliselt ei saa korteri nr 47

juurdeehitis kellegi õigust riivata. Kostjate tegevusetust seitsmeteistkümne aasta

jooksul võib käsitleda ka nõustumisena juurdeehitise tegemiseks või vähemalt

selle kasutamiseks.

6. Hageja leiab, et sisuliselt ei ole kostjad kunagi olnud juurdeehitise kaasomanikeks

ning antud juhul on tegemist kinnistusraamatu ebaõige kandega, mille põhjus on

kinnistusraamatusse kantud kostjate korteriomandite mõtteliste osade ebaõiged

suurused.

7. Hageja märgib, et Õismäe tee 51 ja 53 Tallinnas asuvates elamutes teostati 2010.a

fassaadi kapitaalne renoveerimine. Juhul, kui hageja lammutab juurdeehitatud

ruumi esimesel korrusel ning asub endist planeeringut taastama, peab hageja

tegema ka algselt olnud väljapääsu tänavale, mis aga võib kahjustada uut fassaadi

ja sellest lähtuvalt ka kogu elamu energiasäästusüsteemi. Samas täpsustab hageja,

et juurdeehitatud keldriosa kasutatakse jätkuvalt kuurina ehk mitteeluruumina ehk

12(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-63063

on muutunud üksnes sissepääs keldrisse. Keegi kaasomanikest ei ole kunagi

juurdeehitatud keldriosa kasutanud.

Kostjate 1-4, 6-9, 10-14, 16, 19-20, 22-25, 30-31, 33-36, 38-49, 53-56, 58-62, 64-65, 67, 69,

71-73, 75-77, 81, 83-85, 87-89, 90-91, 97, 100-104, 106-116, 119-125, 128-132, 134-145,

148-150 ja 152-159 vastuväited hagile

8. Kostjad on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostjad märgivad, et hageja

ei ole hagiavalduses veenvalt esile toonud, kuidas on temal tekkinud

juurdeehitisele omandiõigus. AÕS § 68 lg 3 tulenevalt tekib omand ainult seaduses

sätestatud juhtudel. Hageja on seisukohal, et temal on omand tekkinud Vahuri

Elamuühistu 03.03.1999 juhatuse koosoleku protokolliga nr 4. Samas ei ole hageja

selgitatud ega viidanud konkreetse tõendi sisule, kuidas saaks seaduses sätestatud

alusel tekkida temale Vahuri Elamuühistu 03. märts 1999 protokolli nr 4 alusel

omandiõigus.

9. Teise alusena tugineb hageja sellele, et omand tekkis juurdeehitisele ka AÕS § 96

lg 1, 3 mõttes. Kostjate hinnangul on antud viited asjakohatud.

10. Alternatiivselt on hageja tuginenud AÕS § 76 lg 1 ja § 77 nõudes kaasomandi

osalist jagamist selliselt, et jätta juurdeehitis hageja omandisse kohustusega

hüvitada kostjatele kaasomandi osa kaotamise eest hüvitis. Kostjad mõistavad

hageja nõuet selliselt, et hageja soovib temale kuuluva korteriomandi reaalosa

suurendada kaasomanikele kuuluvate korteriomandite mõtteliste osade arvelt. KOS

§ 1 lg 3 kohaselt ei saa korteriomandi esemeks olevaid ehitise reaalosa ja

kaasomandi mõttelist osa teineteisest eraldi võõrandada, koormata ega pärandada.

Seega peaks ilmselt muudetama kõigi kaasomanike korteriomandi esemeks oleva

osa suurust selliselt, et tekiks uus korteriomand ning see korteriomand liidetakse

omakorda hagejale kuuluva korteriomandiga. Ehk siis tervikuna kaasomandis

olnud ehitis läheks ilmselt korteriomandi reaalosa koosseisu (vt ka Riigikohtu 3-2-

1-101-13 p 15). Olukorda reguleerib antud juhul KOS § 8 ¹, mille lg 1 sätestab, et

korteriomanik võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul teiselt

korteriomanikult

korteriomandi

koosseisu

kuuluvast

kaasomandist

osa

eraldamiseks vajalike võõrandamislepingu ja asjaõiguslepingu tahteavalduste

andmist, samuti vastava kinnistusraamatu kande tegemise eelduseks oleva

puudutatud isiku nõusoleku andmist. Kostjad märgivad, et KOS § 8 ¹ lg 2 kohaselt

ei ole antud juhul täidetud mitte ükski eeldus. Eeltoodust nähtuvalt ei ole võimalik

hageja alternatiivset kaasomandi lõpetamise nõuet võimalik rahuldada.

11. Seoses kasutuskorra kindlaksmääramisega märgivad kostjad, et vaidlevad sellele

vastu, kuna hagejal ei ole omandiõigust kunagi tekkinud, kostjad ei ole kunagi

kaasomandi osa võõrandanud ja kostjad ei ole saanud kunagi mingit hüvitist, seda

enam, et see oleks kooskõlas ka KOS § 8 ¹ lg 2 p 3.

12. Kostjad leiavad, et 26.03.2013 asjaõiguslepingust tuleneb, et hageja saab Õismäe

tee maja 51 – 47 asuva korteriomandi omanikuks, mille reaalosa suurus on 66,7 m2

koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Korteriomandi koosseisu kuulub

667/75625 mõttelist osa maatükist katastritunnusega 78406:603:0610, pindalaga

4679 m2. Eelnimetatud lepingusätetest ega ka teistest ei nähtu, et lepinguga oleks

TR üle andnud Vahuri Elamuühistu (likvideerimisel) juhatuse 03.03.1999 otsusest

nr 4 tulenevad võimalikud õigused.

Vastuhagi nõue ja selle põhjendused

13. Kostjad märgivad, et tegelikkuses on hageja ainuvalduses 93 m2 suurune eluruum

ehk 26,3 m² võrra rohkem kui registriosa väljavõttest nähtub. Registriosast

13(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-63063

suuremast pinnast 16,7 m² asub maja hoone esimesel korrusel kostja korteri kõrval

ning 9,6 m² korteriomandi all ning see on suurendatud esimesel korrusel asuva

avariiväljapääsu arvelt ning 9,6 m² korteriomandi all keldrikorrusel. Täpsustada

tuleb, et kuigi hageja on nõudnud 23 m² osas omandiõiguse tunnustamist, on

tegelikkuses hageja valduses 26,3 m², mis nähtub plaani andmetest (I korrusel 16,7

+ keldris 9,6 = 26,3 m2). Kostjad on seisukohal, et hagejale ei ole eelnimetatud

ulatuses omandiõigust kunagi tekkinud.

14. Kostjad nõuavad hagejalt endise olukorra taastamist, milleks taotlevad hageja

kohustamist avama plaanil näidatud 1 korrusel asuva ruumi sissepääs ja sulgeda

plaanil

märgitud

ruumist

korteriomandisse

tehtud

ava.

Samuti

avama

keldrikorrusel asuva ruumi sissepääs ja sulgema keldriruumist korteriomandisse

tehtud ava. Lisaks kohustada hagejat hoiduma edasistest valduse rikkumistest.

Juhul, kui hageja keeldub vabatahtlikult endist olukorda taastamast, taotlevad

kostjad kohtutäituri vahendusel tõsta hageja ruumidest välja ning nõuda hagejalt

sisse 2 195,88 eurot endise olukorra taastamise kuludena.

Esimese astme kohtu otsus

15. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi, kohustades hagejat

taastama Õismäe tee 51/53 Tallinn kaasomanike valdus kohtuotsuse lisaks oleval

plaanil numbritega 47-4 ja 47-10 märgitud ruumidele ning kohustas hagejat avama

Õismäe tee 51/53 Tallinn esimesel korrusel kohtuotsuse lisaks oleval plaanil

numbritega 47-4 märgitud ruumile sissepääs koridorist ja sulgema hageja

korteriomandisse suubuv sissepääs ning avama Õismäe tee 51/53 Tallinn

keldrikorrusel kohtuotsuse lisaks oleval plaanil numbriga 47-10 märgitud ruumile

sissepääs ja sulgema ruumist AV korteriomandisse suubuv sissepääs kahe kuu

jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui hageja jätab

nimetatud kohustused vabatahtlikult täitmata ning endise olukorra enda kuludega

taastamata, tuleb hageja kohtuotsuse lisaks oleval plaanil numbritega 47-4 ja 47-10

tähistatud Õismäe tee 51/53 Tallinn asuvatest ruumidest välja tõsta ning kohustada

hagejat tasuma kostjatele endise olukorra taastamise kulud 2 195,88 eurot.

Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

16. Otsuse põhjenduste kohaselt kuulub hagejale korteriomand asukohaga Õismäe tee

51/53-47 suurusega 66,7 m2 ning kostjad on ülejäänud korteriomandite asukohaga

Õismäe tee 51/53 omanikud. Hagejale kuuluva korteriomandi juurde on ehitatud

juurdeehitus, mille suhtes on hageja seisukohal, et see kuulub omandiõiguse alusel

temale. Hageja on märkinud juurdeehituse suuruseks 23,3 m2, kuid OÜ Tallinn

TIB inventariseerimisjoonise ruumide eksplikatsioonist nähtub, et juurdeehitise

suuruseks on kokku 26,3 m2. Hageja on seisukohal, et ta on juurdeehituse omanik,

kuna ta on endise omaniku TR üldõigusjärglane. TR omandas juurdeehituse

Vahuri EÜ 03.03.1999 juhatuse koosoleku otsuse alusel ning TR omand

juurdeehitusele tekkis ka hõivamisega.

17. 03.03.1999 Vahuri EÜ juhatuse koosoleku protokolli nr 4 kohaselt eraldati TR-le

neljale trepikojale metallist välisuste paigaldamise eest elamistingimuste

parandamiseks elamu Õismäe tee 51 IV trepikojas asuv ruum pidalaga 18 m2,

mida ei ole kinnistusraamatusse kantud. Hageja kasutuses on käesoleval ajal

eluruum kogupinnaga 93 m2, millest juurdeehitis on suurusega 26,3 m2. Hageja ja

TR vahel 26.03.2013 sõlmitud lepingu järgi oli lepingu esemeks Õismäe tee

51753-47 Tallinn asuv korteriomand, mille reaalosaks on korter nr 47 üldpindalaga

66,7 m2. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et TR on üle andnud juurdeehitise

14(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-63063

suurusega 26,3 m2. Kuna kinnistusraamatust ei nähtu, et hageja omandas

juurdeehitise, siis tuleb hageja omandiõiguse nõue jätta rahuldamata.

18. Kohus märgib, et antud juhul ei ole tegemist ka hõivamisega AÕS § 96 lg 1

kohaselt. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on korteriomandi asukohaga Õismäe

tee 51/53 Tallinn registriosa avatud 18.11.2003 ning korteriomand ehitatud aastal

1974. See tähendab, et perioodil 1974-2003 oli tegemist ehitise kui vallasasjaga.

AÕSRS järgi ei saanud juurdeehitise omand tekkida ajal, kui ehitis oli veel

vallasasi, sest hõivamise õigus oli vaid riigil või kohalikul omavalitsusel.

19. Hageja on alternatiivse nõudena esitanud kaasomandi lõpetamise nõude. Kohus on

seisukohal, et sisuliselt saaks hageja kõiki kaasomanike kasutuses oleva ala suhtes

olla üksnes nõue kaasomandist osa eraldamist. Kohus on seisukohal, et antud juhul

puudub alus kaasomandi lõpetamiseks kaasomandi osa eraldamise kaudu, kuna

KOS § 1 lg 3 ja § 81 lg 2 p-s 2 nimetatud eeldused ei ole täidetud, eelkõige ei ole

kohtule esitatud tõendeid, et vähemalt 2/3 elamu korteriomanikest on nõus osa

kaasomandist hageja ainuomandisse jätma. Seega jätab kohus rahuldamata hageja

nõude kaasomandi lõpetamiseks kaasomandiosa eraldamise teel

20. Hageja on alternatiivselt esitanud kasutuskorra kindlaksmääramise nõude lähtudes

asjaolust, et kostjad ei ole esitanud pretensioone alates 1999.aastast korteri

ümberehitamise osas. Kohus on seisukohal, et hageja väited kasutuskorra

kindlaksmääramise põhjendatuse osas ei ole antud juhul piisavad, kuna asjaolu, et

kaasomanikud ei ole varasemalt esitanud pretensioone, ei ole hageja nõude

rahuldamise eelduseks. Antud juhul on kostjad sõnaselgelt väljendanud soovi

kaasomandisse kuuluva ruumi kasutamiseks. Kohtu hinnangul ei ole hageja,

vaatamata kohtu selgitustele erandlikke asjaolusid välja toonud ning antud juhul ei

ole hageja huvi juurdeehituse alla jäävate ruumide kasutamiseks olulisem teiste

kaasomanike huvist kasutada ühistes huvides kaasomandisse jäävat ala. Samuti

tuleb kaasomandis olevad alad eelduslikult jagada võrdeliselt kõigi kaasomanike

vahel, mistõttu ei ole põhjendatud jätta hageja ainukasutusse tunduvalt suurem ala,

kui on teistel kaasomanikel. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et

puudub alus määrata kindlaks kaasomandi kasutuskorda selliselt, et üksnes

hagejale jääb juurdeehitise kasutamise õigus.

21. Kostjad on esitanud vastuhagi endise olukorra taastamise nõudes. Kohus on

seisukohal, et antud juhul ei ole tõendamist leidnud, et juurdeehitise ruumides

tehtud muudatuste tarbeks oleks antud poolte või kõigi kaasomanike nõusolek,

seega puudub alus nii AÕS § 72 lg-st 1 kui § 74 lg-st 1 tulenev alus jätta

olemasolev olukord muutmata. Olukorras, kus kohtule ei ole esitatud tõendeid, et

kaasomandi osal on tehtud muudatusi vähemalt poolte kaasomanike nõusolekul, on

kostjad õigustatud nõudma endise olukorra taastamist. Seega tuleb kostjate

vastuhagi kaasomandi endise olukorra taastamise nõudes rahuldada.

22. Kuna hagi jääb rahuldamata ja vastuhagi rahuldatakse jäävad menetluskulud

hageja kanda.

Apellatsioonkaebus

23. Apellatsioonkaebuse kohaselt palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus

otsus, millega rahuldada hagi ja jätta vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud jätta

solidaarselt kostjate kanda. Alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks

maakohtule.

24. Hageja leiab, et omand juurdeehitisele, sh ruumide otstarbe muutus tekkis omaniku

loal. Kaasomanike nõusolek omandi tekkimiseks või korteri ümberehitamiseks ei

olnud omandi tekkimise ajal nõutav, kuna omandi tekkimisel kuulus kogu elamu

15(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-63063

Vahuri EÜ-le (likvideerimisel). Juhatus oli pädev otsustama TR kasutuses oleva

eluruumi laiendamise küsimust. Eraldi kõikide elamuühistu liikmete või nende

enamuse nõusolekut seadus tol ajal ei nõudnud.

25. Hageja peab üldtuntuks asjaolu, et elamuühistutele (-kooperatiividele) kuuluvate

korterite müügitehingute vormistamine toimus tol ajal lihtkirjalikus vormis.

Elamuühistus, kellele kuulus näiteks mitte kaks, vaid 20 elamut, ei olnud üldse

võimalik saada korteri müügi ümbervormistamiseks liikmete enamuse nõusolekut.

Seega leiab hageja, et EÜ juhatuse otsuse on seaduslik alus hagejal kui TR

õigusjärglasel omandi tekkimiseks vaidlusalusele juurdeehitisele. Juurdeehituse

tegemiseks oli olemas projekt, väljastati ehitus- ja kasutusluba. Nende tõendite

alusel saab teha järelduse, et EÜ-l oli tahe võõrandada juurdeehitis TR-le, kes

võttis omandi vastu. Hageja on seisukohal, et käesoleval ajal on temale kuuluva

korteriomandi puhul kinnistusraamatus ebaõige kanne korteriomandi suuruse

kohta. Kuna TR-l tekkisid Vahuri EÜ ees võlgnevused majandamiskulude osas,

siis ei vormistanud EÜ ümberehitatud suuruses korterit hageja õigusseelase

omandisse. Vahuri EÜ võõrandas hageja õiguseellasele kuuluva omandi osa

kostjatele. Käesoleval ajal rikuvad kostjad hageja omandiõigust juurdeehitisele.

Apellant

on

seisukohal,

et

juurdeehitise

ehitamine

toimus

vastavalt

ehitusnormidele ning ruumide otstarve muutus omaniku loal.

26. Juhul, kui kohus jõuab järeldusele, et hageja omandiõigus juureehitisele ei ole

tekkinud, siis alternatiivselt palub hageja määrata juurdeehitise kasutuskord.

Vastuhagis paluvad kostjad taastada korteri endine planeering. Hageja on

seisukohal, et kaasomanike valduse ehk endise olukorra taastamine ei ole sisuliselt

ega õiguslikult õige. Kostjad ehk kaasomanikud said TR-lt juurdeehitise eest neli

metallust. Seega on kostjad juba saanud õiglase hüvitise kaasomandiosa kaotuse

eest, hageja andmetel kasutatakse neid metalluksi seniajani.

27. Elamutes aadressil Õismäe tee 51 ja 53, Tallinn teostati 2010 fassaadi kapitaalne

renoveerimine. Juhul, kui hageja lammutab juurdeehitatud ruumi esimesel korrusel

ning taastab endise planeeringu, peab hageja tegema ka algselt olnud väljapääsu

tänavale, mis võib aga rikkuda fassaadi ning sellest tulenevalt kogu elamu

energiasäästurežiimi.

28. Vastuhagis valitud viis kaasomandite endise planeeringu taastamiseks ei ole õige

viis tekkinud olukorra lahendamisel. Hageja on algusest peale nõus soetama

kostjatelt juurdeehitise hinnaga 8 000 eurot, lisaks juba üle antud neljale

metalluksele.

29. Kostjad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja tegevus halvendab või

takistab

kaasomandi

valdamist

kostjate

poolt.

Kostjad

olid

teadlikud

juurdeehitisest juba 17 aastat ning kogu selle aja jooksul ei ole keegi naabritest

esitanud hagejale ühtegi pretensiooni. Sisuliselt ei saa korteri 47 juurdeehitis

kellegi õigusi riivata. Maakohus ei teinud kindlaks, kas juurdeehitis sisuliselt rikub

teiste kaasomanike huve või mitte. Juhul, kui maakohus oleks teinud vaatluse

oleks kohus saanud aru, et vaidlustatav juurdeehitis on teistest korteriomanditest

piiritletud terviklik korter.

30. Maakohus asus seisukohale, et sisuliselt saaks hagejal olla kaasomanike ühises

kasutuses oleva ala suhtes olla üksnes nõue kaasomandist osa eraldamiseks.

Maakohtu seisukohast sai hageja teada alles kohtuotsuses. Hageja on seisukohal, et

maakohus ei ole täitnud lõpuni oma selgitamiskohustust. 05.07.2011 otsustas KÜ

Uus Vahuri koosolek esitada üldkoosolekule otsustamiseks küsimuse korteri 47

pindade müümiseks õiglase turuhinna eest. Hindaja hindas seadustatud

juurdeehitise hinnaks 8 000 eurot. 2014 toimunud üldkoosolekule KÜ

16(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-63063

hindamisakti ei esitanud. 10.07.2014 üldkoosolek lubas hagejale juurdeehitise

soetada, kuid vaidlus tekkis hinna osas.

31. Hageja on seisukohal, et juurdeehitist on võimalik kaasomandist välistada ning kas

tasuta võõrandada või anda tasuta tähtajatusse kasutusse. Maakohus ei ole

tuvastanud juurdeehitise tegemisel hageja omavolilist käitumist, seega ei olnud

kostjad õigustatud nõudma endise olukorra taastamist.

Vastus apellatsioonkaebusele

32. Vastuse

esitanud

vastustajad

vaidlesid

apellandi

poolt

esitatud

apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

apellandi kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

33. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

tühistada ja tsiviilasi tuleb saata uueks arutamiseks samale maakohtule.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

34. Asja materjalidest nähtub:

-Vahuri EÜ-le kuulusid elamud vallasasjana aadressil Õismäe tee 51/53, Tallinn.

-TR oli Vahuri EÜ liige ning talle kuulus Vahuri EÜ-s osamaksu tagasinõude õigus

(edaspidi osamaks). TR kasutas selle alusel eluruumi aadressil Õismäe tee 51-47,

Tallinn.

- 03.03.1999, kui hooned aadressil Õismäe tee 51/53, Tallinn kuulusid EÜ-le Vahuri,

võttis Vahuri EÜ juhatuse koosolek vastu otsuse eraldada TR-le neljale trepikojale

metallist välisuste paigaldamise eest elamistingimuste parandamiseks elamu Õismäe

tee 51 IV trepikojas asuv ruum pindalaga 18 m2 (I kd, tlk 91).

- 14.06.2001 tegi AS Eesti Projekt juurdeehitise ehitusprojekti (I kd, tlk 95-95).

- 04.10.2001 sai Vahuri EÜ korteri nr 47 juurdeehitise ehitusloa nr 26356.

- 08.11.2002 oli korteri nr 47 juurdeehitise ehitustööd lõpetatud ning Vahuri EÜ sai

korteri nr 47 juurdeehitise osas kasutusloa (I kd, tlk 94).

- Vahuri EÜ sai elamutes Õismäe tee 51/53, Tallinn asuvate korteriomandite

omanikuks alates 18.11.2003, kui kinnistusraamatus avati nende suhtes registriosa.

- TR sai korteriomandi aadressil Õismäe tee 51-47, Tallinn omanikuks 02.06.2010

Vahuri EÜ (likvideerimisel) ja TR vahel sõlmitud tasuta võõrandamise lepingu ja

asjaõiguslepingu alusel (I kd, tlk 47 jj). Korteriomandi üldpinnaks oli lepingu järgi

66,7 m2.

- 26.03.2013 võlaõigusliku müügilepingu alusel sõlmitava asjaõiguslepingu alusel said

Õismäe tee 51/53, Tallinn asuva korteriomandi, mille reaalosaks on eluruum Maja 51

korter nr 47 üldpinnaga 66,7 m2 ühisomanikeks AV ja RU (I kd, tlk 43 jj).

- Käesoleval ajal on korteriomandi Õismäe tee 51/53-47,Tallinn omanik hageja (I kd,

tlk 26).

35. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus õigesti, et hageja omandiõiguse

tunnustamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väidetest

nähtuvalt on hageja seisukohal, et TR-le võõrandati koos korteriomandiga ka

korteri nr 47 juurdeehitis. Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud tõendid hageja

väidet ei kinnita.

36. Kuigi 03.03.1999 Vahuri Elamuühistu juhatuse koosoleku protokolli nr 4 kohaselt

eraldati TR-le elamistingimuste parandamiseks Õismäe tee 51 IV trepikojas asuv

ruum pindalaga 18 m2, ei nähtu nimetatud juhatuse otsusest, et TR-le kuuluvat

17(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-63063

osamaksu oleks suurendatud. Otsust, mille kohaselt suurendatakse ühe

elamuühistu liikme osamaksu suurust ühistu liikmete ühises kasutuses oleva

hooneosa arvelt ei oleks juhatus pädevuse puudumise tõttu ka saanud teha. 1999.a

kehtinud elamuseaduse (ES) § 14 lg 1 järgi on elamuühistu (-kooperatiiv)

mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on liikme valdusesse anda liikmelisuse

alusel kasutamiseks eluruum omaette korterina elamuühistule (-kooperatiivile)

kuuluvas elamus ning korraldada elamu, elamualuse ja elamu teenindamiseks

vajaliku maa majandamist, lg 2 kohaselt elamuühistu (-kooperatiivi) liikme

osamaksu suurus peab vastama tema valdusesse antava või tema valduses oleva

eluruumi üldpinna suurusega vastavale osale elamu ehitusmaksumusest. ES § 15

järgi elamuühistu (-kooperatiiv) lähtub oma tegevuses käesolevast seadusest, Eesti

Vabariigi ühistuseadusest, mittetulundusühingute seadusest ja oma põhikirjast.

Eesti Vabariigi ühistuseaduse § 43 lg 1 järgi juhatus on ühistu alatiselt tegutsev

juhtimisorgan ja tema pädevusse kuulub: 1) ühistu liikmete vastuvõtmine ja

väljaarvamine, kui see on käesolevas seaduses või põhikirjas ette nähtud;

2) liikmete nimekirja pidamine; 3)--4) [kehtetud -- 15.02.1995] 5) ühistu töötajate

töölevõtmine ja vabastamine; 6) majandusaasta aruande ja bilansi esitamine

üldkoosolekule; 7) muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu üldkoosoleku

pädevusse. 1999.a kehtinud mittetulundusühingute seaduse § 27 lg 4 järgi võib

juhatus mittetulundusühingu kinnisasju või registrisse kantud vallasasju

võõrandada või asjaõigusega koormata üldkoosoleku otsusega ja selles otsuses

ettenähtud tingimustel, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Nimetatud piirang

kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kantud registrisse.

37. Seega TR-le juurdeehitisena eraldatud ühistu liikmete poolt ühiselt kasutatava

hooneosa arvelt TR osamaksu suurendamise sai otsustada vaid ühistu üldkoosolek,

kui EÜ põhikirjast ei nähtud ette teisiti. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et

põhikirjast tulenevalt oli EÜ juhatusel pädevus TR-le kuulunud osamaksu

suurendada.

38. Apellatsioonkaebuse väide, et Vahuri EÜ juhatuse 03.03.1999 otsus tõendab

juurdeehitise lihtkirjalikus vormis müüki TR-le, ei ole kooskõlas ka sellega, et

02.06.2010 võõrandas Vahuri EÜ (likvideerimisel) temale kuuluva korteriomandi

Õismäe tee 51/53-47, Tallinn ilma juurdeehitiseta TR-le. Asjaolu, et juurdeehitise

tegemiseks sai EÜ ehitusloa ja kasutamiseks kasutusloa, ei muutunud TR

osamaksu automaatselt suuremaks, sest nimetatud load andsid vaid õiguse

juurdeehituse ehitamiseks ja kasutamiseks avaliku õiguse järgi. Kuna TR-le

Õismäe tee 51/53-47, Tallinn juures asuva juurdeehitise omandiõigus ei kuulunud,

ei saanud korteriomandi hilisemal võõrandamisel omandiõigust ka hageja.

39. Samas, kuna EÜ tellis juurdeehitise tegemiseks ehitusprojekti, sai ehitamiseks

ehitusloa ja valminud juurdeehitise kasutamiseks kasutusloa, kuid TR osamaksu

juurdeehitise tõttu ei suurendatud, viitab see ringkonnakohtu arvates sellele, et EÜ

eesmärgiks oli anda EÜ vara parendamise tõttu (elamule metallist välisuste

paigaldamine) TR-le juurdeehitis kasutada.

40. Hagis esitas hageja alternatiivse nõude kaasomandi lõpetamiseks juurdeehitise

suurusega 23,3 m2 osas selliselt, et palus jätta juurdehitis korteriomandi nr

18949501 juurde ning muuta vastavalt kinnistusraamatu kannet korteriomandi nr

18949501 osas, kande parandamisega kaasnevad kulud ja toimingud (sh uute

eksplikatsioonide ja projektide tegemine) jätta hageja kanda.

41. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus õigesti, et sisuliselt esitas hageja

kaasomandist osa eraldamise nõude KOS § 81 lg 1 järgi. Apellatsioonkaebuse

väidete kohaselt oli hagejale kohtu otsuses kohaldatud KOS § 81 lg 1 üllatuslik.

18(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-63063

Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus, menetledes asja kirjalikus

menetluses, õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile tähelepanu juhtinud.

06.01.2016 kirjas (IV kd, tlk 3) on kohus selgitanud üldsõnaliselt, et kuna hagejate

ja kostjate vahel on kaasomandit puudutav vaidlus, siis kuuluvad kohaldamisele

korteriomandiseaduse

ja

asjaõigusseaduse

kaasomandit

käsitlevad

sätted.

Täpsemalt on viidatud vaid AÕS § 72 lg-le 1 ja § 74 lg-le 1. Neid sätteid aga

kohus kaasomandist osa eraldamise nõude lahendamisel ei kohaldanud. TsMS 436

lg-st 4 tulenevalt ei tohi kohtu antud õiguslik hinnang tulla pooltele üllatusena.

Seega peab kohus üldjuhul juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule

kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust ning esitada

asjaolud ja tõendid. Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et kui kohus oleks

juhtinud hageja tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile, siis ta oleks

oma hagi tõendamiseks esitanud täiendavaid tõendeid, sh 2/3 kaasomanike

nõusoleku selle kohta, et juurdeehitis jääb hagejale. Seega võis kohtu poolt alles

kohtuotsuse poolte vaidluse lahendamiseks antud õiguslik hinnang tuua kaasa vale

otsustusega lõpplahendi.

42. Lisaks osutab ringkonnakohus sellele, et TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendatakse

hagita menetluses asju, mis tulenevad korteriomanike ühisusest ja kaasomandi

eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja

kohustusi, välja arvatud nõuded, mis KOS § 9 kohaselt tulenevad ühisuse

lõpetamise erisusest, ja nõuded, mis KOS § 14 järgi on esitatud korteriomandit

võõrandama kohustamiseks. KOS § 81 paikneb KOS 2. peatükis „Valitsemine" .

KOS § 8 lg 1 kohaselt on korteriomanike ühisuseks korteriomanike kaasomandi

esemega seotud õigussuhted. Kuna KOS § 81 alusel esitatud nõuded tulenevad

korteriomanike ühisusest ja kaasomandi eseme valitsemisest, tuleb need

TsMS § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 p 1 järgi lahendada hagita menetluses

(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-101-13 p 12).

43. Käesolevas asjas esitas hageja ka omandiõiguse tunnustamise nõude, mida tuli

menetleda hagimenetluses. Kuna hageja esitas korraga nõuded, mida tuli läbi

vaadata nii hagi- kui hagita menetluses, siis oleks maakohus pidanud asja

menetledes lähtuma sellest, et hagiasja vaadatakse läbi hagimenetluse reeglite järgi

ja hagita menetluse asja läbivaatamisel järgitakse hagita menetluse reegleid.

TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste

esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest

ei tulene teisiti. Sama paragrahvi 7. lõike kohaselt peab kohus kontrollima

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei

ole esitatud vastuväiteid. Vajadusel võib kohus nõuda avaldajalt tõendite esitamist

või koguda neid omal algatusel. Ka TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita

asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette

nähtud teisiti. Eelnimetatud sätetes väljendub hagita menetlusele omane

uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised

asjaolud ei jääks välja selgitamata. Asja materjalidest nähtuvalt maakohus,

lahendades hageja esimese alternatiivina esitatud nõuet, hagita menetluse

läbiviimise kohta sätestatut ei järginud.

44. Ka kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise nõue tuleb TsMS § 613 lg 1 p 1

ja lg 2 järgi lahendada hagita menetluses. Ka hageja teise alternatiivina esitatud

nõude lahendamisel ei ole maakohus järginud hagita menetluse läbiviimise kohta

sätestatut.

Hageja

alternatiivsete

nõuete

mittekohane

menetlemine

võis

ringkonnakohtu arvates kaasa tuua vale otsustusega lõpplahendi.

19(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-63063

45. Täiendavalt juhib ringkonnakohus tähelepanu järgmistele asjaoludele. Esiteks on

ringkonnakohtu arvates ebaselge, kas juurdeehitise suuruseks on hageja väidetud

23,3 m2 või kostjate väidetud 26,3 m2. Asja materjalidele on lisatud ja ka

kohtuotsuse lisaks on OÜ Tallinna TIB inventariseerimisjoonis ja ruumide

eksplikatsiooni järgi on korteri nr 47 pindala koos juurdeehitisega 90 m2.

Kinnistusraamatu andmete järgi kuulub hagejale reaalosana korter 47 pindalaga

66,7 m2. Kui korter koos juurdeehitisega on suuruses 90 m2 ja omandiõigus on

hagejal sellest 66,7 m2, siis kasutab hageja kaasomandiosa (90-66,7) 23,3 m2

ulatuses. Kui kostja väidetud ja maakohtu poolt tuvastatud juurdeehitise suuruseks

on 26,3 m2, siis ei kasuta hageja kogu juurdehitise osa õigusliku aluseta. Võib olla

siiski võimalik, et maakohus on ekslikult hinnanud juurdehitise asukohta plaanil.

Hageja väidetest nähtuvalt kasutab ta mitteeluruumina ka keldriosa, kuhu saab

korteriomandi juurdeehitise siseselt. Kuna eelnimetatud jooniselt on näha, et

korteris sees on vaid üks trepp, võib olla, et juurdeehitis paikneb plaani järgi

ruumides 47-9 ja 47-10, mille pindala on vastavalt 15,1 ja 9,6 (so kokku 24,7).

Kuna koos juurdeehitisega on korteri suuruseks 90 m2 ja kinnistusraamatus on

korteri suuruseks 66,7m2, on võimalik, et hageja kasutab joonise järgi osaliselt

(üle 1 m2) juurdeehitust omandiõiguse alusel.

46. Maakohus on leidnud, et hageja kasutuskorra kindlaksmääramise nõue tuleb

rahuldamata jätta, kuna hageja ei ole esitanud erandlikke asjaolusid, mis kaaluksid

üles tema huvi juurdeehitise alla jäävate ruumide kasutamiseks, võrreldes teiste

kaasomanike huviga kasutada kaasomandisse jäävat ala ühistes huvides.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole poolte väiteid nõuetekohaselt

analüüsinud. Hageja on esile toonud, et EÜ juhatuse otsusega anti TR kasutusse

juurdeehitis, mille ehitamiseks tellis EÜ projekti, taotles ehitus- ja kasutusloa.

Asjast nähtuvalt ei esitanud TR ja hageja poolt juurdeehitise kasutamise kohta

algselt EÜ ja seejärel kaasomanikud pretensioone kuni 2014.a. Kuigi, kui

korteriomandid kinnistati ja korteriomandite omanikuks sai Vahuri EÜ,

kasutuskokkulepet juurdeehitise osas hagejaga kinnistusraamatusse ei kantud ning

peale EÜ poolt korteriomandite võõrandamist ei olnud kaasomanike jaoks enam

Vahuri EÜ sõlmitud kasutuskokkulepe siduv, tuleb ringkonnakohtu arvates

kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise nõude rahuldamisel arvestada

sellega, et TsÜS § 138 lg 1 järgi õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb

toimida heas usus ning lg 2 järgi õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel

viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele

isikule.

47. Kuigi maakohus on ise viidanud sellele, et kasutuskorra määramise avalduse

lahendamisel on kohtul lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse

põhimõttest ning arvestada tuleb mh kõigi kaasomanike ühiste huvidega,

kaasomandi mõtteliste osade suurusega, senise kasutuskorraga ning vajadusel tuleb

eelistada ka vähemuse huvisid, ei nähtu otsuse põhjendustest, et maakohus on

nimetatud asjaolusid igakülgselt vaidluse lahendamisel kaalunud.

48. Vastuhagi rahuldades on maakohus leidnud, et olukorras, kus kohtule ei ole

esitatud tõendeid, et kaasomandi osal on tehtud muudatusi vähemalt poolte

kaasomanike nõusolekul, on kostjad õigustatud nõudma endise olukorra taastamist.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole arvestanud sellega, et kostjate vastuhagi

lahendamisel on oluline kindlaks teha, kas juurdeehitis ka sisuliselt rikub teiste

kaasomanike huve (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-31-03 p 18), mh võib asja

lahendamisel oluline olla ka see, et juurdeehitise kasutusloa on kooskõlastanud nii

Tuletõrje- ja Päästeamet kui ka Tervisekaitsetalitus (I kd, tlk 94).

20(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-63063

49. Ringkonnakohus

osutab,

et

hageja

on

palunud

kasutuskorra

määrata

juurdeehitisele selliselt, et ta saab juurdeehitise alla jäävat kaasomandiosa kasutada

tasuta ja tähtajatult. Maakohus ei ole asja materjalidest nähtuvalt hagejale

selgitanud, et kui kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisel jääb isiku

ainukasutusse suurem osa kaasomandi esemest, kui tema kaasomandi osa, tuleb tal

üldjuhul maksta selle eest hüvitist (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-172-10 p 13).

Võimaliku hüvitise suuruse kohta peaksid menetlusosalised saama esitada oma

seisukohti ja tõendeid.

50. Hageja väidetest nähtub sisuliselt, et ta on hüvitise kaasomandiosa kasutamise eest

tasunud juba ette (metallist välisuste paigaldamisega). Asjas võib olla oluline

võrrelda, kas kaasomandisse kuuluva asja parendamise maksumus katab hageja

kasutuseelise, mille ta saab kaasomandiosa ainukasutamise eest.

51. Asjas võib olla võimalik, et peale asja lahendamiseks tähtsate asjaolude

väljaselgitamist

ja

tõendite

kogumist

eelistavad

vähemalt

2/3

elamu

korteriomanikest (juhul, kui selline nõusolek käesoleval hetkel puudub), et hageja

tasub nõutud kaasomandiosa eest selle väärtuse korraga korteriomanikele, mh selle

kaudu, et seda kasutatakse kaasomanikele kuuluva kaasomandi korrashoiuks või

parendamiseks, selle asemel, et saada hageja poolt kaasomandiosa kasutamise eest

kasutuseelisena

perioodiliselt

makstav

(suhteliselt

väikeses

suuruses)

hüvitisesumma.

52. Ringkonnakohus toob esile ka selle, et kuna hageja on esitanud nõude teha

kasutuskorra kindlaksmääramisel vastav kanne ka kinnistusraamatusse, tuleb

maakohtul selgitada, et materiaalõiguslikult on tegemist TsÜS § 68 lg 5 alusel

kaasomanike sõlmimise tahteavalduste ja kinnistusraamatu kande tegemise

nõusolekute asendamisega. Seega võib esineda vajadus nõude täpsustamiseks.

53. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei saa ta ise asja lõpuni lahendada,

eelkõige seetõttu, et maakohus ei ole asja, mida tuleb läbi vaadata hagita menetluse

sätete järgi, selliselt menetlenud. Seega on asja lahendamiseks tähtsad asjaolud

välja selgitamata ja tõendid kogumata. Käesoleval juhul on ringkonnakohus

sellises menetluslikus olukorras, kus juhul, kui ringkonnakohus asuks asja

lahendamiseks tähtsaid asjaolusid välja selgitama, sh täpsustama nõudeid, tuleks

tal esimesena teha hagide osas sisuline lahend, mis ei ole kooskõlas TsMS §-ga 12,

mille järgi ringkonnakohus vaatab läbi maakohtute lahendeid nende lahendite

peale esitatud apellatsioon- ja määruskaebuste alusel.

54. Lähtuvalt eeltoodust tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse täies ulatuses ja

saadab samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulude jaotus jääb

TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Iko Nõmm

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik