4-16-8957/13 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(6)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16 2017. a, Tallinn, kirjalik menetlus . märtsil Väärteoasja number 4-16-8957 Kohtukoosseis eesistuja Urmas Reinola, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15. detsembri 2016. a otsus M.D väärteoasjas LS § 227 lg 4 ja § 242 lg 1 järgi Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.D apellatsioon (ik: xxx),

RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 15. detsembri 2016. a otsus väärteoasjas nr 4-16-8957 muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. 2. Rahuldada menetluspoolte taotlused täiendavate tõendite juurdevõtmiseks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 15. detsembri 2016. a otsusega väärteoasjas nr 4-16-8957 tunnistati M.D süüdi LS § 227 lg 4 ja § 242 lg 1 järgi, mille eest teda karistati § 63 lg 1

KarS

kohaldamisel LS § 227 lg 4 järgi arestiga 10 päeva. KarS § 68 lg 2 alusel loeti karistusest kantuks kinnipeetuna oldud aeg 2 päeva ning mõistetud karistuse ärakandmata osa – arest 8

päeva asendati KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga 8 tunn - i ulatuses, mille tegemise

2(6) tähtajaks määrati 1 kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. LS § 227 lg 5 p 3 alusel võeti M.D-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Lisakaristuse kohaldamist põhjendas maakohus järgnevalt LS § 227 lg 5 p 3 kohaselt kohus .

või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusega sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist

kuuest kuust kuni 12 kuuni. Kohtu hinnangul on M.D suhtes lisakaristuse

kohaldamine sanktsiooni alamääras põhjendatud. L istuse mõistmisel kohus arvestas M.D isakar

süü suurust, tema isikut iseloomustavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval hetkel vähetähtsaks teadmine, et M.D pani temale inkrimineeritud väärteo toime kella 10.19 ajal hommikul, Tallinnas Järvevana teel, kus hommikuse tipptunni lõpus on keskmisest suurem liiklustihedus. Kohus asus seisukohale, et M.D ületades eelpool

märgitud kellajal oma mootorsõidukit juhtides sellises ulatuses nagu seda on märgitud väärteoprotokollis lubatud sõidukiirust näitas oma ükskõikset suhtumist õiguskorda, sh seades ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elud. Kohus oli seisukohal, et karistuse eripreventiivset

eesmärki silmas pidades on õigustatud KarS § 227 lg 5 p 3 kohaldamine. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas väärteoasjas selliseid erandlikke asjaolusid, millised annaksid võimaluse

lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. Kohtuistungil menetlusalune isik küll avaldas, et juhtimisõigu tal on väiksed lapsed ja vajab sõidukit tööl, kuid kohtu st on vaja tal selleks, et hinnangul olid märgitud asjaolud menetlusalusele isikule teada ka enne väärteo toimepanemist

ning märgitud asjaolud ei olnud sellised, millised oleksid hoidnud viimast õigusrikkumise

toimepanemisest. M.D a rikkumist tunnistanud ja kahetsenud, kuid ka on küll om ainuüksi sellele asjaolule toetudes ei ole lisakaristuse mittekohaldamine põhjendatud.

Kohus asus seisukohale, et M.D teades märgitud asjaolusid ka enne

väärteotoimepanemist, oleks pidanud järgima oma liiklusalast käitumist ning seda ka juba seetõttu, et teda – on varasemalt liiklusalaste väärteo toimepa M.D nemise eest karistatud. Kohus oli , sh isi seisukohal, et õigusrikkumise jätkuva toimepanemise tõttu ku süü

suuruse ja karistuse üld– ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks on põhjendatud M.D

karistamine lisakaristusega

, s.t kohus pidas vajalikuks eemaldada M.D mõneks ajaks juhina liiklusest s.t võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus. ,

2. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J. Tsirkevitš, kes vaidlustab kohtuotsust

mõistetud lisakaristuse osas ja palub tühistada maakohtu otsus osas, millega võeti ära juhtimisõigus kuueks kuuks taotluse uute tõendite juurdevõtmiseks, mi ning samuti esitab lle

palub rahuldada. J. Tsirkevitš süü leiab esitatud apellatsioonis, et tema on ebapiisav ja ebaproportsionaalne lisakaristuse kohaldamiseks ning selles osas kohus rikkus põhjendamisja selgitamiskohustust (KrMS § 399 lg 2 mõttes menetluse oluline rikkumine).

Nimelt k . ohus on hinnanud ebaõigesti apellandi süü suurust otsuse tegemisel Süü suuruse kindlakstegemisel ei saa jätta tähelepanuta teo toimepanija isikut uhtimisõiguse äravõtmisel . J

tuleb arvestada V , kas isiku töö eeldab juhtimisõiguse olemasolu või mitte. äärteokaristuse

tulemusena tuleb vältida töökoha kaotust. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise preventiivne

eesmärk eeldab seda, et tuleb val , mis minimaalselt riivab isiku õigusi ida selline meede

edaspidiste samalaadsete õigusrikkumistest hoidumise eesmärgi saavutamisel. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas ületama lubatud kiirust, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Eripreventiivne kaalutlus ei ole see, kui lihtsalt viidatakse, et kiiruse ületamine näitab

sõidukijuhi üleolevat suhtumist liikluseeskirjadesse. See ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. RK lahendi nr 3-1-1-122-13 järgi lisakaristuse kohaldamine aktualiseerib juhtudel, mil

põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule kui ka

3(6)

tema perekonnale mõjub. Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Käesolevas

asjas on maakohus eeltoodud põhimõtete vastu eksinud, sest lähtus lisakaristuse mõistmisel üksnes ühiskonnas liiklusalaste süütegude toimepanemise piiramise vajadusest, s.o õiguskorra

kaitsmise huvidest. Ka korduvalt rikkumise toime pannud isikutele ei saa lisakaristust kohaldada automaatselt. A juhul tema pellandi arvates mõistetud põhikaristus ja lisakaristus kokku ületavad praegusel

süü suurust, sest tema süü ei ole keskmisest suurem, ta ei juhtinud sõidukit alkoholijoobes.

Maakohus tuvast oma auto juhtimisstiili as ka, et ta kahetseb oma tegu. Kaebaja väidab, et on

ohtlikkust endale täiel määral teadvustanud ja aru saanud, et oleks võinud põhjustada

liiklusõnnetuse, mida kahetseb väga siiralt. Kuid lisakaristuse kohaldamine mõjutab lisaks

temale ka tema lapsi ja naist. Tema A tööülesanded ettevõttes OÜ nägid ette töö korraldamist Eestis kui ka Venemaal, vajalike veokite ja haagiste varuosa tarnet ja remondi organiseerimist,

klientide otsimist ja läbirääkimist. Lisaks töötab ta veel ettevõttes ööandja on

M OÜ, kus t

seisukohal, e ilma juhiloata ta Seega t ei saa oma tööülesannete täitmisega hakkama.

juhtimisõiguse äravõtmine võtab temalt ära ssetulekuallika kui ka võimaluse

nii praeguse si

teenida raha vastavalt tema kutseoskustele. Tekib olukord, et tal pole üldse mingit

sissetulek ohtu seatakse kohtuotsuse alusel tema perekonna uallikat. See tähendab seda, et

heaolu. Abikaasa hetkel ka ei käi tööl lapsehoolduspuhkuse tõttu. Seega oleks maakohus

pidanud arvesse võtm al ei ole võimalik töötada praegustel töökohtadel ilma a, et t

juhtimi . Juht

sõiguseta imisõiguse äravõtmine mõjub tema perekonnale ülemäära rängalt.

E , milleks on ripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisab vaid põhikaristuse kohaldamisest üldkasuliku töö tegemine, mis on niigi efektiivne karistus. Lisaks on ta valmis maksma riigile rahatrahvi 2000 eurot toimepandud süüteo eest. Apellant esitab ka taotlus

e järgmiste tõendite juurdevõtmiseks: AT PT

sünnitõend; sünnitõend; Abielu tõend; OÜ tõendid; OÜ tõend; A M

Abikaasa tööandja tõend. M.D selgitab, et esitab tõendid alles praegu, kuna tal tekkis võimalus esitada need tõendid alles

peale maakohtu otsuse tegemist, kuivõrd vahetult pärast väärteo toimepanemist peeti ta kaheks päevaks kinni, mis võttis temalt võimaluse esitada kohtule nimetatud tõendid. Ta vabastati alles kohtusaalis. Seega esineb mõjuv põhjus, miks nimetatud tõendite juurdevõtmise taotlus tuleb rahuldada. Kõik tõendid mõjutavad süü suurust otseselt .

3. Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2017. a määrusega jäeti M.D apellatsioon käiguta ja anti tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks kuni 13.02.2017. a seoses sellega, et M.D ei toonud apellatsioonis välja, kas ta soovib kohtuistungist osa võtta.

4. ioonis 13.02.2017. a kõrvaldas M.D apellats esinenud puuduse, märkides, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta.

5. Kuivõrd M.D teatas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta, nõustudes seega asja

lahendamisega kirjalikus menetluses -le 1 , saatis ringkonnakohus vastavalt VTMS § 145 lg apellatsiooni koopia koos sellele lisatud tõenditega kohtuvälisele menetlejale ning selgitas välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus asja kohtuliku lahendamisega kirjalikus menetluses ning palus jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata ning võtta väärteotoimiku juurde ettevõtete M OÜ ja J OÜ Äriregistri kehtivate andmete väljatrükid seisuga 17.02.2017. a kell 13.34 ja 13.38.

4(6)

Kohtuväline menetleja märkis kirjalikus seisukohas, et vaidlustatav maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks alused apellatsioonikaebuses esitatud põhjendustel puuduvad. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü,

tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorrakaitsmise huvisid. Võimaluse all

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest tuleb arvestada karistuse eripreve le usutav, et ntiivsete eesmärkidega. Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul ei o üksnes 10 päevase aresti, st 2 päeva aresti ja tundi üldkasulikku tööd on piisav, et mõjutada 8

isikut hoiduma uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Vastustaja on seisukohal, et lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmine LS § 227 lg 5 p 3 alammääras paneb isiku analüüsima ja parandama oma liiklusalast käitumist, aitab mõista, et subjektiivne vajadus regulaarse sissetuleku järele kohustub edaspidi järgima liiklusreegleid ning kinni pidama liiklusseaduses sätestatud nõuetest. Lisaks eripreventiivsetele eesmärkidele tuleb arvestada ka üldpreventiivsete eesmärkidega – õiguskorra kaitsmise huvidega, mille eesmärk on avaldada

õiglase karistusega mõju, mis kinnitab kaasliiklejates usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Apellant on toime pannud enamohtliku liiklusalase väärteo ning maakohtu poolt määratud karistus on õiglane ja proportsionaalne. Apellandi karistusregistris kajastuvast saab järeldada, et käesoleva väärteo toimepanemine ei olnud tema elus juhuslik õigusrikkumine

ja M.D näol on tegemist isikuga, kelle liiklusalane käitumine on kinnistumas ebaseaduslikkuse suunas (sõltumata sellest, et varasem süütegu ei olnud nii tõsine, et kellegi

elu ja tervis ohtu oleks sattunud). Vastustaja peab oluliseks rõhutada, et kuivõrd varasem rahatrahv isikule, hoolimata asjaolust, et see muutis tema rahalist olukorda, ei ole suutnud tema igapäevast liiklusalast käitumist parandada, on selge, et seda ei muuda ka üksnes üldkasulik

töö.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1- -07) on osutatud 76 sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse

eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Käesoleval juhul lisakaristuse

kohaldamata jätmine oleks ilmselgelt põhjendamatu. Vastustaja on seisukohal, et

apellatsioonikaebuses avaldatud korduv kahetsus ei anna alust lähtudes karistuse

eripreventiivsetest eesmärkidest ja süü suurusest lisakaristuse tühistamiseks. Maakohus on karistuse määramisel arvestanud kohaldatava karistuse nii üld kui ka eripreventiivset mõju. - KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Maakohus on arvestanud, et apellandi näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. Rahatrahv ei omaks ilmselgelt apellandi suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Vastustajal puudub igasugune usk, et

M.D suudaks lisakaristust kohaldamata jättes hoiduda uute liiklusalaste süütegude toimepanemistest. Apellatsioonkaebuses on M.D märkinud, et ta töötab ettevõttes OÜ. Kaebusele on M lisatud nimetatud ettevõtte juhatuse poolt koostatud petitsioon, milles muuhulgas märgitakse,

et ilma mootorsõiduki juhtimisõiguseta ei saa M.D oma tööülesannete täitmisega

hakkama. Lisaks on apellatsioonkaebuse juures

NT on alates J OÜ tõend selle kohta, et

01.10.2016. a lapsehoolduspuhkusel. Vastustaja on seisukohal, et apellandi väited tema

sissetuleku sõltumisest üksnes mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolust on esitatud

eesmärgiga kohut eksitada, et seeläbi saavutada võimalikult soodne karistus. Vastustaja on

apellandi väidete kontrollimiseks teinud Äriregistri kehtivate andmete väljatrükid seisuga 17.02.2017. a, M

milledelt nähtub, et M.D kuulub ettevõtete OÜ ja J OÜ juhatusse, seega osaleb apellant aktiivselt eelpool nimetatud ettevõtete juhtimisel ja tal on võimalik selle eest saada tasu

ka muudmoodi, kui ise mootorsõidukit juhtides.

5(6)

Maakohtu poolt mõistetud karistus omab käesolevas olukorras piisavat preventiivset toimet

hoidmaks ära apellandi poolse järjekordse liiklusalase süüteo toimepanemise, seda juba

ainuüksi asjaolu tõttu, et apellandile oli teada, et kui ta jätkab liiklusalaste väärtegude

toimepanemist, võidakse tema suhtes suure tõenäosusega kohaldada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus rahuldab menetluspoolte taotlused täiendavate tõendite juurdevõtmiseks ning võtab esitatud tõendid väärteotoimiku juurde. 7. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Käesoleval juhul on maakohus põhjalikult põhjendanud M.D-le mõistetud karistust, s.h seda, miks tuleb

isikult lisakaristusena ära võtta juhtimisõigus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab, et M.D poolt kaebuses välja toodud asjaolud ei ole sellised,

mis võiks tingida maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamise. Ringkonnakohtu

arvates on maakohtu poolt mõistetud karistus vastavuses väärteo raskuse ja menetlusaluse isikuga, mistõttu puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks.

M.D vaidlustab lisakaristuse mõistmist, leides, et karistus sellisel kujul ei ole

kooskõlas tema süü suurusega ning lisaks on juhtimisõiguse olemasolu vajalik tema tööülesannete täitmiseks, mistõttu juhtimisõiguse äravõtmisel ei ole tal võimalik senisel viisil sissetulekut teenida ning samuti mõjutab see liiga rängalt tema perekonda terviklikuna. Ringkonnakohtu arvates ei ole kaebuses välja toodud selliseid asjaolusid, mis tingiks maakohtu otsuse tühistamise lisakaristuse osas. Nimelt, M.D puhul on tegemist isikuga, keda on ka varem samaliigilise liiklusrikkumise toimepanemise eest karistatud, kuid kes vaid mõned

kuud hiljem on ta taas pannud, sedapuhku oluliselt raskema, kus analoogse süüteo toime

lubatud sõidukiirust ületati koguni 88 km/h ja seda Tallinna linnas tiheda liiklusega teel.

Kusjuures teekate oli märg, temperatuur nullilähedane, millised asjaolud muudavad niivõrd suurel sõidukiirusel sõitmise ohtlikuks nii sõidukijuhile endale kui ka teiste kaasliiklejate elu le ja tervise . Seega tegu iseenes le est on äärmiselt taunitav, sest sellega seati ohtu kaasliiklejate elu ja tervis ning d

oleks võinu kaasneda ka äärmiselt rasked tagajärjed. Seetõttu tuleb nõustuda

kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas esitatuga, et ainuüksi põhikaristusena arest, mis

suures os i oleks piisav isiku poolt t as asendati üldkasuliku tööga, e edaspidi õigusrikkumis e ärahoidmiseks. Kusjuures lisakaristust on käesoleval juhul kohaldatud alammääras. Kaebuses

pakutakse küll välja võimalu tasuda märkimisväärses summas s rahatrahvi lisakaristusena j asemel, kuid nagu ka varasemast karistusest (rahatrahv on tasutud) uhtimisõiguse äravõtmise ja viidatud ettepanekust nähtub, ei ole isikul probleeme rahaliste kohustuste tasumisega, mis seega näitab aga mõjuta piisavalt tema käitumist ja ka õiguskuulekust samas, et rahatrahv ei

,

lisaks tuleb märkida, et rahatrahvi saab mõista põhikaristusena, kuid käesoleval juhul on põhikarist mõistetud arest (mis suuremas osas asendati ÜKT ga), kuid põhikaristust usena juba - käes , lisakaristusena pole aga ettenähtud oleval juhul ka ei vaidlustata rahatrahvi kohaldamist. Seega on lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine käesoleval juhul põhjendatud ja kooskõlas isiku süü suurusega. M.D väidab küll esitatud kaebuses, et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik töötamiseks

ja sissetuleku teenimiseks ning selle äravõtmine mõjutab ülemäära tema perekonda, kuid ringkonnakohus märgib, et KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust võtta

isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Juhtimisõiguse vajalikkus töötamisel

selliseks asjaoluks aga ei ole. Seda enam, et M.D võib vajada juhtimisõigust töö

6(6) tegemisel, kuid juhtimisõiguse olemasolu ei ole tööta vältimatuks eelduseks misel tema puhul

nag line menetlej u sõidukijuhtidel, kes muul moel tööd teha ei saagi. Lisaks on kohtuvä a

esitanud t

s on M.D hatuse õendid, millest nähtub, et kaebuses viidatud töökoha ju liikmeks, mistõttu ta saab oma tööd ka selliselt ümber korraldada, et arvestada juhtimisõiguse puudumisega. Seega puudub alus arvata, et juhtimisõiguse äravõtmine takistab tal sissetuleku teenimist üldse. Samas ei p oks mugav, vaid peab mõjutama teda eagi karistus olema isiku ja

eda usrikkumisi mitte toime panema. Ringkonnakohtu hinnangul on lisakaristusena spidi õig

juhtimisõiguse äravõtmine sellise eesmär

gi saavutamiseks vajalik ja proportsionaalne. M.D oli teada ka enne liiklusrikkumiste toimepanemist, et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik töötamisel, kuid ta ei hoolinud sellest järelikult ise piisavalt, kui teda alles juulis 2016.a analoogse süüteo eest karistati, kuid isik vaid mõned kuud hiljem taas kiirust ületas, sedapuhku koguni 88 km/h, millise käi näitas üles suurt hoolimatust ühiskonnas tumisega valitsevatesse reeglitesse, inimelusse ja sellin amatu. Samuti ei ole perekonna e käitumine on taunitav ja lub

olemasolu lisakaristuse kohaldamise. asjaoluks, mis välistaks Kohtule esitatud tõenditest nähtub küll, et isikul on alaealised lapsed ja lapsehoolduspuhkusel olev abikaasa, kuid sellisest asjaolust tingitult tuleb eeldada, et abikaasa saab ka lapsehoolduse toetust ja lisaks on abikaasal võimalik M.D juhtimisõig ka perega seotud asjaajamisi use puudumisel enda kanda võtta.

Kaebuses tuuakse välja kohtupraktikas levinud seisukoht, et lisakaristuse kohaldamine aktualiseerib juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja

süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. välja Käesoleval juhul tuleb aga eelnevalt

toodud asjaolude pinnalt jõudagi järeldusele, et põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdl se jätkuv ohtlikkus seisneb käesoleval juhul nii selles a , et ta on ka

varem samaliigilis liiklusrikkumise toime pannud, kui ka antud teo tehioludes, kus kiirust e ületati määra kahtlemata on ohtlik ühiskonnal s, mis e.

Seega ei saa asjaolude pinnalt asuda seisukohale, et maakohtu poolt kaebuses välja toodud mõistetud lisakaristus ei ole kohane ja kooskõlas süü suurusega, vastupidi, see on igati seaduslik ja põhjendatud ja kooskõlas süü süü suurust, tema

suurusega. Seega, arvestades M.D

isikut iseloomustavaid asjaolusid, on lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine käesoleval juhul igati seaduslik ja põhjendatud. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada, et see ei täida

mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega arvestades M.D käitumist käesoleval juhul tagab tema eemaldamine mõneks ajaks liiklusest ka ühiskonna turvalisust. Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et süütegude toimepanemine ja nende

eest mõistetav karistus ei pea süüdlase jaoks olema mugav, vaid selle teatud määral

elukorraldust muutev ja ebamugavust kaasa toov mõju peabki suunama isikut edaspidi

süütegude toimepanemisest hoiduma. M.D elukorraldus mõnevõrra Seega on raskendatud just tema enda käitumisest tingitult. Nimelt, M.D poolt süütegude korduv

toimepanemine on kaasa toonud tema karistamise vajaduse, mis mõnevõrra mõjutab tema igapäevaseid tegemisi ja elukorraldust üldiselt.

8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p st 1 jätab ringkonnakohus - Harju Maakohtu 15.12.2016. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/

Urmas Reinola

Meelika Aava

Ivi Kesküla