3-16-2495/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedTartu Maakohus tunnistas 26.01.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-9233 karistuse 250 päevamäära, s.o 2500 eurot. Sama otsusega mõisteti M. Aljasele KarS § 50 lg 1
Legislator headnote
AI generated3-16-2495/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-9233 karistuse 250 päevamäära, s.o 2500 eurot. Sama otsusega mõisteti M. Aljasele KarS § 50 lg 1
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Tanel Saar, Agu Timmi
Määruse tegemise aeg ja koht
16.03.2017, Tartu
Haldusasja number
3-16-2495
Haldusasi
Madis Aljase kaebus Maanteeameti 05.10.2016. a
ettekirjutuse nr 161867 ja 02.11.2016. a vaideotsuse
nr 2-3/16-00029/393 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 13.12.2016. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Madis Aljase määruskaebus
Asja läbivaatamine
Menetlusosalised
Kirjalik menetlus
Kaebaja Madis Aljas, esindaja vandeadvokaat Mihkel
Gaver
Vastustaja Maanteeamet
RESOLUTSIOON
1. Jätta Madis Aljase määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.12.2016. a
määrus muutmata.
2. Jätta Madis Aljase taotlus haldusasjade nr 3-16-2495 ja 3-17-323 liitmiseks
rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva
jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1. Tartu Maakohus tunnistas 26.01.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-9233
Madis Aljase süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ning mõistis karistuseks rahalise
karistuse 250 päevamäära, s.o 2500 eurot. Sama otsusega mõisteti M. Aljasele KarS § 50 lg 1
p 1 alusel lisakaristus, millega võeti M. Aljaselt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.
2. Tartu Ringkonnakohus tühistas 03.05.2016. a otsusega Tartu Maakohtu 26.01.2016. a
otsuse osaliselt, s.o M. Aljasele KarS § 424 järgi karistuse mõistmises ja M. Aljasele
kohtuotsuste kogumi järgi liitkaristuse mõistmises. Nimetatud osas tegi ringkonnakohus uue
otsuse, millega mõistis M. Aljasele KarS § 424 järgi karistuseks 1 aasta vangistust ja
kohtuotsuste kogumi järgi liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Muus osas jättis ringkonnakohus
maakohtu otsuse muutmata.
Tartu Maakohtu 26.01.2016. a kohtuotsus jõustus 28.09.2016 Riigikohtu määrusega.
3. Maanteeamet tegi 05.10.2016. a ettekirjutuse nr 161867, millega teatati, et vastavalt
liiklusseaduse (LS) §-le 128 on M. Aljas kohustatud loovutama juhiloa Maanteeameti
teenindusbüroole 14 päeva jooksul alates ettekirjutuse kättesaamisest. Ettekirjutuse täitmata
jätmise korral rakendab Maanteeamet sunniraha summas 220 eurot.
4. Maanteeamet jättis 02.11.2016. a vaideotsusega nr 2-3/16-00029/393 M. Aljase vaide
05.10.2016. a ettekirjutuse peale rahuldamata.
5. M. Aljas esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Maanteeameti 05.10.2016. a ettekirjutuse
nr 161867 ja 02.11.2016. a vaideotsuse nr 2-3/16-00029/393 tühistamiseks.
Kaebuse kohaselt puudub juhiloa tagastamise kohustuse panemiseks LS §-s 127 nimetatud
alus – jõustunud otsus, millega kaebajat oleks sellise karistusega karistatud. Tartu Maakohtu
otsus on ringkonnakohtu otsusega tühistatud terve karistuse osas, s.h ka lisakaristuse osas.
Ringkonnakohus, M. Aljasele uut karistust mõistes, ei pidanud vajalikuks lisakaristuse
kohaldamist.
6. Tartu Halduskohus tagastas 13.12.2016. a määrusega M. Aljase kaebuse
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel.
Määruse kohaselt on tuvastatud, et Tartu Maakohtu otsuse resolutsioonis on M. Aljasele
mõistetud põhikaristusena KarS § 424 järgi rahaline karistus ning lisakaristusena KarS § 50
lg 1 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Tartu Ringkonnakohtu otsusega on Tartu
Maakohtu 26.01.2016. a otsus osaliselt tühistatud, s.o põhikaristuse osas. Tartu
Ringkonnakohus pidas vajalikuks kaebajale mõistetud põhikaristust karmistada ning tühistas
Tartu Maakohtu 26.01.2016. a otsusega mõistetud rahalise karistuse ning määras karistuseks 1
aastase reaalse vangistuse (liitkaristus 2 aastat reaalselt vangistust). Tartu Ringkonnakohtu
otsuse resolutsiooni p-s 1 on selgelt märgitud, et otsus tühistatakse osaliselt, s.o põhikaristuse
osas, mistõttu jäi Tartu Maakohtu 26.01.2016 otsus kehtima lisakaristuse osas. Selles osas on
maakohtu otsus ka jõustunud.
Kaebaja on ebaõigesti asunud seisukohale, et Tartu Ringkonnakohus on 03.05.2016. a
otsusega tühistanud lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise osas. Maanteeamet tegi
05.10.2016. a ettekirjutuse nr 161867 ja 02.11.2016. a vaideotsuse nr 2-3/16-00029/393
õiguspäraselt, kuna lähtus jõustunud kohtuotsusest. Seetõttu puuduvad esitatud kaebusel
edulootused ja see on ilmselgelt perspektiivitu ning puudub vajadus kaebuse edasiseks
menetlemiseks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
7. M. Aljas esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 13.12.2016. a määrus
tühistada ja saata asi tagasi esimese astme kohtule uuesti läbivaatamiseks.
Määruskaebuse kohaselt tõlgendas halduskohus ebaõigesti nii ringkonnakohtu otsust kui ka
kaebaja kaebust. Kaebaja ei ole väitnud, et ringkonnakohtu otsusega tühistati maakohtu otsus
terves ulatuses, vaid väidab, et ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse terve karistuse osas.
Halduskohus ei süvenenud sisuliselt kaebaja kaebusesse või ei saanud aru, milles on vaidlus.
Ringkonnakohus ei ole otsuses öelnud, et maakohtu otsus jääb kehtima lisakaristuse osas,
mistõttu on halduskohus sellise arusaamani jõudnud ebaõige tõlgendamise tõttu.
Ringkonnakohus mõtles osalise tühistamise all otsuse tühistamist karistuse osas, mitte
süüküsimuse osas. Kuna karistus on tervik, tähendab mõiste „karistuse tühistamine“ nii
põhikaristuse kui ka lisakaristuse tühistamist. Lisakaristust ja põhikaristust ei saa vaadelda
teineteisest sõltumatult, lisakaristust kohaldatakse üksnes siis kui põhikaristusest ei piisa
karistuse eesmärkide saavutamiseks. Ringkonnakohtul ei olnud tarvidust lisakaristuse
kohaldamiseks, kuna kaks aastat reaalset vangistust takistab isikul niikuinii juhtimist
järgmised kaks aastat.
Halduskohus jõudis ebaõigele järeldusele, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebuses
esitatud väidete õigsust eeldades oleks kaebusel selged eduperspektiivid. Kaebust tagastades
ei ole halduskohus õigustatud hindama kaebuses toodud faktide tõele vastavust, seda saaks
halduskohus teha otsuses, mitte määruses kaebuse tagastamise kohta. Kaebuse oletatav
perspektiivitus ei tähenda automaatselt, et kaebusega ei oleks võimalik saavutada selle
eesmärke. Halduskohtul puudus alus kaebuse tagastamiseks ka seetõttu, et täidetud ei ole
HKMS § 121 lg 2 p 2 aluse tingimused.
8. Vastustaja Maanteeamet leidis vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta
rahuldamata.
Vastuse kohaselt on ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-s 1 märgitud, et Tartu Maakohtu
otsus tühistatakse osaliselt ning resolutsiooni p 1 alapunktis 1 on täpsustatud, et KarS § 424
järgi karistuse mõistmise osas. Kuivõrd aga M. Aljasele mõisteti Tartu Maakohtu
25.01.2016. a otsusega lisakaristus KarS § 50 lg 1 p 1, mitte KarS § 424 alusel, siis järelikult
ei ole Tartu Ringkonnakohus lisakaristust tühistanud. Ringkonnakohtu otsusega ei tühistatud
maakohtu otsust mitte kogu karistuse osas, vaid üksnes põhikaristuse osas.
Ringkonnakohus ei ole küll otsuse resolutsioonis sõnaselgelt öelnud, et ta tühistab maakohtu
otsuse põhikaristuse osas, kuid vastav asjaolu on loogiliselt tuletatav kohtu poolt välja toodud
seaduse sätetest.
Kuna ringkonnakohus pidas kaebaja süüd suuremaks kui maakohus ja määras karistuseks
raskeima võimaliku karistuse, on vastuoluline järeldada, et ringkonnakohus pidas kaebajale
maakohtu poolt lisakaristusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmist üleliigseks.
Lisakaristuse, juhtimisõiguse äravõtmise, määramine koos vangistusega on tavapärane
kohtupraktika ning sellisel juhul hakatakse lisakaristuse kulgu arvestama hetkest, kui isik
vangist vabaneb (KarS § 55 lg 1).
Kaebuse asjaolude pinnalt saab järeldada, et kaebuse eesmärgiks on kaebaja juhtimisõiguse
säilitamine. Vaidlustatud ettekirjutuse ja vaideotsuse tühistamine ei aita nimetatud eesmärgi
saavutamisele kaasa. Kaebaja juhtimisõiguse äravõtmise aluseks on Tartu Maakohtu
26.01.2016 otsus, mis jõustus Riigikohtu 28.09.2016 määrusega, mitte ettekirjutus, millega
kohustatakse kaebaja juhiluba loovutama.
9. 23.02.2017 esitas kaebaja ringkonnakohtule taotluse HKMS § 48 lg 1 alusel kaebaja
02.12.2016 esitatud kaebuse (haldusasi nr 3-16-2495) ja 09.02.2017 esitatud kaebuse
(haldusasi nr 3-17-323) liitmiseks. Taotluse kohaselt oleks kaebaja võinud esitada mõlemad
kaebused üheaegselt halduskohtule, kuid ta ei saanud seda teha, kuna teda ei olnud esimese
kaebuse koostamise ajaks veel teavitatud sellest, et liiklusregistris on tema juhtimisõiguse
kannet muudetud. Mõlema menetluse puhul on määrava tähendusega, kuidas tõlgendada
kriminaalasjas tehtud maakohtu ja ringkonnakohtu lahendeid. Samuti kattub mõlema kaebuse
eesmärk, s.o M. Aljase juhtimisõiguse säilitamine ja juhiloa tagastamise kohustusest
vabastamine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et M. Aljase määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu
Halduskohtu 13.12.2016. a määrus muutmata. Tartu Ringkonnakohus nõustub Tartu
Halduskohtu 13.12.2016. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata
(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatu ei anna alust vaidlustatud
halduskohtu määruse ümbervaatamiseks.
Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
11. Kuna asja materjalidest nähtub, et kaebaja eesmärgiks on talle antud juhtimisõiguse alles
jäämine, siis on õige vastustaja seisukoht, et Maanteeameti ettekirjutuse ja vaideotsuse
tühistamisega kaebaja oma eesmärki ei saavuta. Tartu Maakohtu otsus, millega määrati
kaebajale lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks, on jõustunud ja seega
täitmiseks kohustuslik. Maanteeamet tegi ettekirjutuse jõustunud kohtuotsuse alusel.
Ettekirjutuse tühistamisel ei muudetaks ega tühistataks Tartu Maakohtu otsusega mõistetud
lisakaristust.
12. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja arusaama, et ringkonnakohus ei ole otsuses öelnud, et
maakohtu otsus jääb kehtima lisakaristuse osas ning, et ringkonnakohus mõtles osalise
tühistamise all otsuse tühistamist karistuse osas, mitte süüküsimuse osas. Ringkonnakohtu
otsuse resolutsiooni p 1 puudutab maakohtu otsuse osa, mis tühistati ja p 1 alapunktides on
välja toodud, et maakohtu otsus tühistatakse kaebajale KarS § 424 järgi karistuse mõistmise
osas ja liitkaristuse mõistmise osas. Otsuse resolutsiooni p-s 5 on öeldud, et muus osas jätta
maakohtu otsus muutmata. Seega on ringkonnakohtu otsuse resolutsioonist selgelt aru saada,
et lisakaristuse osas on ringkonnakohus jätnud maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu
otsuse resolutsioonis ei ole lahendatud süü küsimust, vaid tühistatud maakohtu poolt
kaebajale mõistetud karistus KarS § 424 järgi ja mõistetud samas süüdistuses uus ja rangem
karistus. Eelneva tõttu on asjakohatu ka kaebaja väide, et ringkonnakohtul ei olnud tarvidust
lisakaristuse kohaldamiseks, kuna vangistus takistab kaebajal juhtimisõiguse kasutamist
järgmised kaks aastat. Kaebajale mõisteti põhikaristus ja lisakaristus ning mõlemad karistused
on kehtivad ja tuleb ära kanda.
13. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka määruskaebuses esitatud väide, et kaebusel
on selged eduperspektiivid. Ringkonnakohus rõhutab veelkorda, et kuna Tartu Maakohtu
otsus, millega määrati kaebajale lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks, on
jõustunud ning jõustunud otsuse alusel on Maanteeamet teinud kaebajale ettekirjutuse
loovutada juhiluba Maanteeametile, ei saa kaebaja Maanteeameti ettekirjutuse
vaidlustamisega muuta talle mõistetud lisakaristust ega vältida juhiloa äraandmist ettenähtud
ajavahemikuks.
14. 23.02.2017 saabus ringkonnakohtule kaebaja taotlus liita ühte menetlusse M. Aljase
02.12.2016. a kaebus haldusasjas nr 3-16-2495 ja 09.02.2017 Tartu Halduskohtule esitatud
kaebus, milles M. Aljas soovib Maanteeameti registrikande, mille kohaselt puudub kaebajal
juhtimisõigus, tühistamist ja Maanteeameti kohustamist kustutada liiklusregistrist kaebaja
suhtes tehtud juhtimisõiguse äravõtmise kanne (haldusasi nr 3-17-323).
Tartu Halduskohus peatas 21.02.2017. a määrusega haldusasja nr 3-17-323 menetluse kuni
haldusasjas nr 3-16-2495 tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt HKMS § 48 lg-st 1 ei ole võimalik kaebaja taotlust
rahuldada, kuna haldusasjad, mida kaebaja liita soovib, asuvad erinevate kohtute menetluses.
Haldusasjas nr 3-17-323 esitatud kaebust menetletakse Tartu Halduskohtus ja haldusasjas
nr 3-16-2495 esitatud määruskaebus on lahendamisel Tartu Ringkonnakohtus. Sellest
tulenevalt ei ole ringkonnakohtul õigust kaaluda kaebuste liitmist, mistõttu jätab kohus
kaebaja taotluse haldusasjade nr 3-16-2495 ja 3-17-323 liitmiseks rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk
Tanel Saar
Agu Timmi