3-16-2495/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

16.03.2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-2495

Haldusasi

Madis Aljase kaebus Maanteeameti 05.10.2016. a

ettekirjutuse nr 161867 ja 02.11.2016. a vaideotsuse

nr 2-3/16-00029/393 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13.12.2016. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Madis Aljase määruskaebus

Asja läbivaatamine

Menetlusosalised

Kirjalik menetlus

Kaebaja Madis Aljas, esindaja vandeadvokaat Mihkel

Gaver

Vastustaja Maanteeamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta Madis Aljase määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.12.2016. a

määrus muutmata.

2. Jätta Madis Aljase taotlus haldusasjade nr 3-16-2495 ja 3-17-323 liitmiseks

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohus tunnistas 26.01.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-9233

Madis Aljase süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ning mõistis karistuseks rahalise

karistuse 250 päevamäära, s.o 2500 eurot. Sama otsusega mõisteti M. Aljasele KarS § 50 lg 1

p 1 alusel lisakaristus, millega võeti M. Aljaselt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

2. Tartu Ringkonnakohus tühistas 03.05.2016. a otsusega Tartu Maakohtu 26.01.2016. a

otsuse osaliselt, s.o M. Aljasele KarS § 424 järgi karistuse mõistmises ja M. Aljasele

kohtuotsuste kogumi järgi liitkaristuse mõistmises. Nimetatud osas tegi ringkonnakohus uue

otsuse, millega mõistis M. Aljasele KarS § 424 järgi karistuseks 1 aasta vangistust ja

kohtuotsuste kogumi järgi liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Muus osas jättis ringkonnakohus

maakohtu otsuse muutmata.

Tartu Maakohtu 26.01.2016. a kohtuotsus jõustus 28.09.2016 Riigikohtu määrusega.

3. Maanteeamet tegi 05.10.2016. a ettekirjutuse nr 161867, millega teatati, et vastavalt

liiklusseaduse (LS) §-le 128 on M. Aljas kohustatud loovutama juhiloa Maanteeameti

teenindusbüroole 14 päeva jooksul alates ettekirjutuse kättesaamisest. Ettekirjutuse täitmata

jätmise korral rakendab Maanteeamet sunniraha summas 220 eurot.

4. Maanteeamet jättis 02.11.2016. a vaideotsusega nr 2-3/16-00029/393 M. Aljase vaide

05.10.2016. a ettekirjutuse peale rahuldamata.

5. M. Aljas esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Maanteeameti 05.10.2016. a ettekirjutuse

nr 161867 ja 02.11.2016. a vaideotsuse nr 2-3/16-00029/393 tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt puudub juhiloa tagastamise kohustuse panemiseks LS §-s 127 nimetatud

alus – jõustunud otsus, millega kaebajat oleks sellise karistusega karistatud. Tartu Maakohtu

otsus on ringkonnakohtu otsusega tühistatud terve karistuse osas, s.h ka lisakaristuse osas.

Ringkonnakohus, M. Aljasele uut karistust mõistes, ei pidanud vajalikuks lisakaristuse

kohaldamist.

6. Tartu Halduskohus tagastas 13.12.2016. a määrusega M. Aljase kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel.

Määruse kohaselt on tuvastatud, et Tartu Maakohtu otsuse resolutsioonis on M. Aljasele

mõistetud põhikaristusena KarS § 424 järgi rahaline karistus ning lisakaristusena KarS § 50

lg 1 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Tartu Ringkonnakohtu otsusega on Tartu

Maakohtu 26.01.2016. a otsus osaliselt tühistatud, s.o põhikaristuse osas. Tartu

Ringkonnakohus pidas vajalikuks kaebajale mõistetud põhikaristust karmistada ning tühistas

Tartu Maakohtu 26.01.2016. a otsusega mõistetud rahalise karistuse ning määras karistuseks 1

aastase reaalse vangistuse (liitkaristus 2 aastat reaalselt vangistust). Tartu Ringkonnakohtu

otsuse resolutsiooni p-s 1 on selgelt märgitud, et otsus tühistatakse osaliselt, s.o põhikaristuse

osas, mistõttu jäi Tartu Maakohtu 26.01.2016 otsus kehtima lisakaristuse osas. Selles osas on

maakohtu otsus ka jõustunud.

Kaebaja on ebaõigesti asunud seisukohale, et Tartu Ringkonnakohus on 03.05.2016. a

otsusega tühistanud lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise osas. Maanteeamet tegi

05.10.2016. a ettekirjutuse nr 161867 ja 02.11.2016. a vaideotsuse nr 2-3/16-00029/393

õiguspäraselt, kuna lähtus jõustunud kohtuotsusest. Seetõttu puuduvad esitatud kaebusel

edulootused ja see on ilmselgelt perspektiivitu ning puudub vajadus kaebuse edasiseks

menetlemiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

7. M. Aljas esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 13.12.2016. a määrus

tühistada ja saata asi tagasi esimese astme kohtule uuesti läbivaatamiseks.

Määruskaebuse kohaselt tõlgendas halduskohus ebaõigesti nii ringkonnakohtu otsust kui ka

kaebaja kaebust. Kaebaja ei ole väitnud, et ringkonnakohtu otsusega tühistati maakohtu otsus

terves ulatuses, vaid väidab, et ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse terve karistuse osas.

Halduskohus ei süvenenud sisuliselt kaebaja kaebusesse või ei saanud aru, milles on vaidlus.

Ringkonnakohus ei ole otsuses öelnud, et maakohtu otsus jääb kehtima lisakaristuse osas,

mistõttu on halduskohus sellise arusaamani jõudnud ebaõige tõlgendamise tõttu.

Ringkonnakohus mõtles osalise tühistamise all otsuse tühistamist karistuse osas, mitte

süüküsimuse osas. Kuna karistus on tervik, tähendab mõiste „karistuse tühistamine“ nii

põhikaristuse kui ka lisakaristuse tühistamist. Lisakaristust ja põhikaristust ei saa vaadelda

teineteisest sõltumatult, lisakaristust kohaldatakse üksnes siis kui põhikaristusest ei piisa

karistuse eesmärkide saavutamiseks. Ringkonnakohtul ei olnud tarvidust lisakaristuse

kohaldamiseks, kuna kaks aastat reaalset vangistust takistab isikul niikuinii juhtimist

järgmised kaks aastat.

Halduskohus jõudis ebaõigele järeldusele, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebuses

esitatud väidete õigsust eeldades oleks kaebusel selged eduperspektiivid. Kaebust tagastades

ei ole halduskohus õigustatud hindama kaebuses toodud faktide tõele vastavust, seda saaks

halduskohus teha otsuses, mitte määruses kaebuse tagastamise kohta. Kaebuse oletatav

perspektiivitus ei tähenda automaatselt, et kaebusega ei oleks võimalik saavutada selle

eesmärke. Halduskohtul puudus alus kaebuse tagastamiseks ka seetõttu, et täidetud ei ole

HKMS § 121 lg 2 p 2 aluse tingimused.

8. Vastustaja Maanteeamet leidis vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta

rahuldamata.

Vastuse kohaselt on ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-s 1 märgitud, et Tartu Maakohtu

otsus tühistatakse osaliselt ning resolutsiooni p 1 alapunktis 1 on täpsustatud, et KarS § 424

järgi karistuse mõistmise osas. Kuivõrd aga M. Aljasele mõisteti Tartu Maakohtu

25.01.2016. a otsusega lisakaristus KarS § 50 lg 1 p 1, mitte KarS § 424 alusel, siis järelikult

ei ole Tartu Ringkonnakohus lisakaristust tühistanud. Ringkonnakohtu otsusega ei tühistatud

maakohtu otsust mitte kogu karistuse osas, vaid üksnes põhikaristuse osas.

Ringkonnakohus ei ole küll otsuse resolutsioonis sõnaselgelt öelnud, et ta tühistab maakohtu

otsuse põhikaristuse osas, kuid vastav asjaolu on loogiliselt tuletatav kohtu poolt välja toodud

seaduse sätetest.

Kuna ringkonnakohus pidas kaebaja süüd suuremaks kui maakohus ja määras karistuseks

raskeima võimaliku karistuse, on vastuoluline järeldada, et ringkonnakohus pidas kaebajale

maakohtu poolt lisakaristusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmist üleliigseks.

Lisakaristuse, juhtimisõiguse äravõtmise, määramine koos vangistusega on tavapärane

kohtupraktika ning sellisel juhul hakatakse lisakaristuse kulgu arvestama hetkest, kui isik

vangist vabaneb (KarS § 55 lg 1).

Kaebuse asjaolude pinnalt saab järeldada, et kaebuse eesmärgiks on kaebaja juhtimisõiguse

säilitamine. Vaidlustatud ettekirjutuse ja vaideotsuse tühistamine ei aita nimetatud eesmärgi

saavutamisele kaasa. Kaebaja juhtimisõiguse äravõtmise aluseks on Tartu Maakohtu

26.01.2016 otsus, mis jõustus Riigikohtu 28.09.2016 määrusega, mitte ettekirjutus, millega

kohustatakse kaebaja juhiluba loovutama.

9. 23.02.2017 esitas kaebaja ringkonnakohtule taotluse HKMS § 48 lg 1 alusel kaebaja

02.12.2016 esitatud kaebuse (haldusasi nr 3-16-2495) ja 09.02.2017 esitatud kaebuse

(haldusasi nr 3-17-323) liitmiseks. Taotluse kohaselt oleks kaebaja võinud esitada mõlemad

kaebused üheaegselt halduskohtule, kuid ta ei saanud seda teha, kuna teda ei olnud esimese

kaebuse koostamise ajaks veel teavitatud sellest, et liiklusregistris on tema juhtimisõiguse

kannet muudetud. Mõlema menetluse puhul on määrava tähendusega, kuidas tõlgendada

kriminaalasjas tehtud maakohtu ja ringkonnakohtu lahendeid. Samuti kattub mõlema kaebuse

eesmärk, s.o M. Aljase juhtimisõiguse säilitamine ja juhiloa tagastamise kohustusest

vabastamine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et M. Aljase määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 13.12.2016. a määrus muutmata. Tartu Ringkonnakohus nõustub Tartu

Halduskohtu 13.12.2016. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata

(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatu ei anna alust vaidlustatud

halduskohtu määruse ümbervaatamiseks.

Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Kuna asja materjalidest nähtub, et kaebaja eesmärgiks on talle antud juhtimisõiguse alles

jäämine, siis on õige vastustaja seisukoht, et Maanteeameti ettekirjutuse ja vaideotsuse

tühistamisega kaebaja oma eesmärki ei saavuta. Tartu Maakohtu otsus, millega määrati

kaebajale lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks, on jõustunud ja seega

täitmiseks kohustuslik. Maanteeamet tegi ettekirjutuse jõustunud kohtuotsuse alusel.

Ettekirjutuse tühistamisel ei muudetaks ega tühistataks Tartu Maakohtu otsusega mõistetud

lisakaristust.

12. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja arusaama, et ringkonnakohus ei ole otsuses öelnud, et

maakohtu otsus jääb kehtima lisakaristuse osas ning, et ringkonnakohus mõtles osalise

tühistamise all otsuse tühistamist karistuse osas, mitte süüküsimuse osas. Ringkonnakohtu

otsuse resolutsiooni p 1 puudutab maakohtu otsuse osa, mis tühistati ja p 1 alapunktides on

välja toodud, et maakohtu otsus tühistatakse kaebajale KarS § 424 järgi karistuse mõistmise

osas ja liitkaristuse mõistmise osas. Otsuse resolutsiooni p-s 5 on öeldud, et muus osas jätta

maakohtu otsus muutmata. Seega on ringkonnakohtu otsuse resolutsioonist selgelt aru saada,

et lisakaristuse osas on ringkonnakohus jätnud maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu

otsuse resolutsioonis ei ole lahendatud süü küsimust, vaid tühistatud maakohtu poolt

kaebajale mõistetud karistus KarS § 424 järgi ja mõistetud samas süüdistuses uus ja rangem

karistus. Eelneva tõttu on asjakohatu ka kaebaja väide, et ringkonnakohtul ei olnud tarvidust

lisakaristuse kohaldamiseks, kuna vangistus takistab kaebajal juhtimisõiguse kasutamist

järgmised kaks aastat. Kaebajale mõisteti põhikaristus ja lisakaristus ning mõlemad karistused

on kehtivad ja tuleb ära kanda.

13. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka määruskaebuses esitatud väide, et kaebusel

on selged eduperspektiivid. Ringkonnakohus rõhutab veelkorda, et kuna Tartu Maakohtu

otsus, millega määrati kaebajale lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks, on

jõustunud ning jõustunud otsuse alusel on Maanteeamet teinud kaebajale ettekirjutuse

loovutada juhiluba Maanteeametile, ei saa kaebaja Maanteeameti ettekirjutuse

vaidlustamisega muuta talle mõistetud lisakaristust ega vältida juhiloa äraandmist ettenähtud

ajavahemikuks.

14. 23.02.2017 saabus ringkonnakohtule kaebaja taotlus liita ühte menetlusse M. Aljase

02.12.2016. a kaebus haldusasjas nr 3-16-2495 ja 09.02.2017 Tartu Halduskohtule esitatud

kaebus, milles M. Aljas soovib Maanteeameti registrikande, mille kohaselt puudub kaebajal

juhtimisõigus, tühistamist ja Maanteeameti kohustamist kustutada liiklusregistrist kaebaja

suhtes tehtud juhtimisõiguse äravõtmise kanne (haldusasi nr 3-17-323).

Tartu Halduskohus peatas 21.02.2017. a määrusega haldusasja nr 3-17-323 menetluse kuni

haldusasjas nr 3-16-2495 tehtava lõpplahendi jõustumiseni.

Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt HKMS § 48 lg-st 1 ei ole võimalik kaebaja taotlust

rahuldada, kuna haldusasjad, mida kaebaja liita soovib, asuvad erinevate kohtute menetluses.

Haldusasjas nr 3-17-323 esitatud kaebust menetletakse Tartu Halduskohtus ja haldusasjas

nr 3-16-2495 esitatud määruskaebus on lahendamisel Tartu Ringkonnakohtus. Sellest

tulenevalt ei ole ringkonnakohtul õigust kaaluda kaebuste liitmist, mistõttu jätab kohus

kaebaja taotluse haldusasjade nr 3-16-2495 ja 3-17-323 liitmiseks rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

Tanel Saar

Agu Timmi