1-16-11193/12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-16-11193

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. 2017. a Tallinn märts Kriminaalasja number 1-16-11193 Kohtukoosseis Eesistuja , liikmed Meelika Aava ja Sten Pavel Gontšarov Lind Kriminaalasi XX’i

süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 6. jaanuari 2017. a otsus menetluses lühi Apellatsiooni esitaja Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Jaanus Tehver Prokurör Kristo Adosson Süüdistatav XX, isikukood: XXXXXXXXXXX, elukoht X , Eesti kodanik, XX emakeel eesti keel, Varem haridus kõrgem haridus, ei tööta. kriminaalkorras karistamata. ei kohaldatud Tõkend –

Kaitsja Vandeadvokaat Jaanus Tehver Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 6. jaanuari 2017. a kohtuotsus

XX’i suhtes jätta muutmata ja süüdistatava kaitsja apellatsioon rahuldamata.

Apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud jätta süüdistatava kanda.

Edasikaebe kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

2(11) ASJAOLUD JA MENETLUSE K

ÄIK

1. on XX kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema, olles eelnevalt hoiatatud KarS § 320 järgi kriminaalvastutusest teadvalt vale ütluse andmise eest, andis 13.07.2016. a Tallinnas Liivalaia

24 asuvas Harju Maakohtus väärteoasja nr enetluse käigus X- -XXXX istungil kohtum XX

tunnistajana teadvalt valeütlusi, mille kohaselt 03.05.2016. a kella 23.03 ajal ei juhtinud menetlusalune isik

YY Tallinnas Piiskopi, Kohtu ja Pikk jalg tänavate vahel suunaga Lossiplats 10 poole mootorsõidukit Lexus LS430 registreerimisnumbriga XXXXXX, vaid seda tegi keegi temale tundmatu isik, kes jooksis enne politsei saabumist sõidukist ära.

Kohtuistungil andis

XX tunnistajana ütlusi, mis oma sisult kinnitavad menetlusaluse isiku väiteid ja toetavad kaebuse esitaja kaitseversiooni, mille kohaselt oli ta koos - YY ga väljas ja jõi vanalinnas õlut, kui otsustasid liikvele minna, kuid ei saanud alkoholi tarbinuna seda teha, seejärel tuli keegi tundmatu isik kaineks juhiks, kellega koos mindi baarist ära ja sõideti koos ringi. kinnitas, et XX menetlusalune isik

YY istus sõidu ajal tema kõrval tagaistmel ning autot juhtis keegi tundmatu isik.

XX kinnitab, et lihtsalt ühel hetkel vanalinnas mingi suure hoone juures järsku väljus autost see tundmatu isik ja

YY käis vaatamas, et kuhu see hull jooksis, kuid YY talle järele ei jooksnud. Pärast politsei poolt auto peatamist sõitis XX taksoga koju.

Kohus tuvastas üheselt, et mootorsõidukit juhtis menetlusalune isik YY, mitte keegi tundmatu isik. Valeütluste andmisega ning väärteoasjas tähtsust omavate tegelike asjaolude moonutamisega rikkus XX -

tunnistajana KrMS § 66 lg s 3 sätestatud kohustust rääkida tõtt.

Sellega pani toime tunnistaja poolt XX väärteomenetluses teadvalt vale ütluse andmise, s.o KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsus

2. Harju Maakohtu 6. jaanuari 2016.a. otsusega tunnistati

K XX süüdi arS § 320 lg 1 järgi ning

mõisteti aline karistus 120 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära talle karistuseks rah suuruseks 10 eurot, kokku 1200 eurot. Vähendati KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust

ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks rahalise karistuse 80 päevamäära suuruse summa

s, s.o. 800 eurot, arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot. Määrati, et vastavalt KarS § 73 lg 1 ja 3 rahaline karistus summas 800 eurot täielikult ei pöörata täitmisele, kui XX 1-aastase kasteaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja algust arvestatatakse

kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 06.01.2017.a.

KrMS § 175; § 179; § 180 alusel mõist välja eti - XX lt menetluskulud: sundraha 705 eurot, kaitsjatasu 168 eurot.

2.1. Oma otsuses maakohus on asunud seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on süü KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises XX’i

täielikult tõendamist leidnud ning kohtueelses menetlus kvalifitseeritud õigesti.

Kohus nud kaitsja k , et kuna

ei nõustu äsitlusega YY väärteoasjas tegi maakohus üksnes otsuse

resolutiivosa, sellest et maakohus tuvastas, et roolis oli ja mitte mingi ei või järeldada, YY tundmatu isik. Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest on Harju Maakohus 20.07.2016.a. oma

otsuses väärteoasjas nr: § 132 p 1 ning jätnud X- - juhindunud VTMS XX XXXX

YY kaebuse rahuldamata. / toim. lk. 102-103/.

3(11) Harju Maakohus asja arutamisel pidi tuvastama, kas

YY poolt esitatud kaebus on põhjendatud ning jõudnud järeldusele, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Ja nimelt on tõendiks 04.05.2016.a väärteoprotokolli koopia /toim. lk.14-15/, mille kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule - YY le ette liiklusseaduse § 69 lg 3 rikkumist, mis seisnes selles, et tema, 03.05.2016. a kell 23.03 Tallinnas Piiskopi tänaval Kohtu tn ja Pikk jalg tn vahel suunaga

Lossi plats 10 suunas juhtis mootorsõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,75 mg/l, laiendmääramatus kuni 0,05 mg/l. Oma t toime LS § egevusega pani

YY

224 lg-s 2 kirjeldatud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Samuti tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli koopia / toim. lk 19/, millest nähtub alkoholi

piirmäära ületava seisundi 0,70 mg/l esinemine -l 03.05.2016. a kell 23.58. Seega on YY

kohtuväline menetleja oma 06.06.2016.a. otsuses väärteoasjas 2316,16,004856 tuvastanud, et YY

juhtis 03.05.2016.a kella 23:03 ajal Tallinnas Piiskopi tn Kohtu tn ja Pikk jalg vahel suunaga

Lossiplats 10 poole mootorsõidukit Lexus LS430 reg.märk isikuna, kelle ühes liitris XXXXXX

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,70 milligrammi ning teda karistati

Liiklusseaduse § 224 lg. 2 alusel rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, s.o. 1000.00 eurot ja Liiklusseaduse § 224 lg. 3 p. 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisga 10 (kümneks) kuuks. / toim. lk. 8-11/. Seda, et sõidukit juhtis tõendab ka asitõend – YY DVD plaat, millel on kaks politsei pardakaamera ja üks Lossi platsile suunatud kaamera 03.05.2016.a videosalvestis – vaatlusprotokoll / toim.lk 104- 112/, millest nähtub, et tumedat tooni sõiduauto seisab hoone vasakul küljel oleval tänaval, kustutab tuled, juht väljub sõidukist ning istub juhi taga asuva ukse avamise järel tagumisele istmele.

Asjaolu, et mitte keegi sõidukist minema ei jooksnud, kinnitas ka väärteoasjas ütlusi andnud id tunnistajad politseiametnik / toim.lk 21-24/ ja MO AL/ toim. lk. 92-95/

Maakohus leidis, et seetõttu ei saa rääkida asjaolust, et kohus on kaebuse jätnud rahuldamata

muudel kaalutlustel. Muud kaalutlused tulenevad üksnes VTMS §§ 29 ja 30. Harju Maakohtu

20.07.2016.a. otsus tugineb VTMS§ 132 p 1, mis ilma kohtuotsuse tervikteksti lugematagi annab

selge arusaama, et kohus on jätnud kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ning lugenud tuvastatuks

YY süü. Nimetatud kohtuotsust ei vaidlustatud ning kohtuotsus on jõustunud.

Siit johtuvalt järelda , kes oli kaebaja taotlusel kohtus ülekuulatud, andis ski maakohus, et XX kohtuistungil teadvalt valeütlusi.

2.2. XX oli 13.07.2016.a. kohtuistungil ülekuulatud tunnistajana. Nimetatut kinnitab ka Harju Maakohtu kohtuniku poolt tunnistajale kohtuistungil tehtud hoiatuse koopia / toim.lk 73/, millega hoiatati XX, et tunnistajana ütluste andmisest aluseta keeldumisel või teadvalt valeütluste andmisel järgneb kriminaalvastutus KarS § 318 või § 320 järgi. Kohtuistungil andis ko autot juhtis tundmatu noormees ning XX kkuvõtvalt alljärgnevaid ütlusi, et

nendega liitus veel üks noormees, hüüdnimega , kes istus juhi kõrvale. Kohtuvälise menetleja C

korduva küsimuse peale, kus istus õrval taga.. Mingil hetkel YY, vastas tunnistaja uuestiminu k sõiduki juht sõnagi lausumata pani plehku ja tunnistaja meelest läks vaatama, kuhu see „hull“ YY jooksis. Kui nad märkasid politseipatrulli nende poole lähenemas, istus tema kõrval tagaistmel, YY Seda, et poli - 89/. tseipatrull oleks ka teda tuvastanud, tunnistaja ei mäletanud. / toim. lk. 84 Maakohus sedastas, et

XX ütlusest nähtub üheselt, et ta täiesti teadlikult on andud valeütlusi selle kohta, et

YY sõidukit ei juhtinud, vaid viibis algusest peale sõidukis tagaistmel süüdistatava kõrval ning sõidukit juhtis keegi tundmatu noormees, kes ühel hetkel ära jooksis. XX sellised ütlused täielikult ümberlükatud politseiametnike poolt antud ütlustega, samuti tõendab XX YY poolt valeütluste andmist jõustunud kohtuotsus, millega kaebus jäeti rahuldamata VTMS§ 132 p 1 alusel.

Maakohus osundas, et käesolevat kriminaalmenetlust alustati 04.08.2016.a. Harju Maakohtu

kohtunik Aulike Salo avaldusega selle kohta, et

XX andis tunnistajana teadvalt vale ütluse Harju

Maakohtus väärteoasjas nr: . Kuivõrd avalduse tegijaks oli väärteoasjas lahendi X- -XXXX XX

4(11)

teinud kohtunik, viitab see jällegi veenvalt, et kohtuotsuse resolutsioon ei saanud tuleneda mitte mingis

t muust asjaolust, vaid kohus jõudis kindlale veendumusele YY süüs. Olenemata, kui lünklik

oli

XX mälupilt kahtlustatavana ülekuulamisel, tunnistajana oli ta hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest ning kohtuistungil antud ütlustes sellist mälulünklikust ei nähtu. Tõsi, ka sellel istungil

XX detailides oli kidakeelne, kuid mida ta kindlasti mäletas oli kaks fakti –sõidukit juhtis mingi tundmatu noormees ning

YY istus tema kõrval tagaistmel. Valeütlus seisneb tõendamiseseme tähtsate asjaolude moonutamises. Maakohus leidis, et pani XX nimetatud kuriteo toime kavatsetusega, ta teadis, et hakkab asjaolude moonutamiseks andma tõele mittevastavaid ütlusi. Kuigi kaitsja hinnangul on vaieldamatu, et 13.07.2016.a. kohtuistungil -le XX esitatud küsimuste vastuseks antud ütlustest ei saa teha järeldust, et ütluste sisuks oli väide, et XX sõiduautot Lexus ei juhtinud 03.05.2016.a. kella 23.03 ajal menetlusalune isik ning sel ajal oli roolis tundmatu isik, asub kohus vastupidisele seisukohale. Nimetatud kuupäeval toimunud kohtuistungil on süüdistatav korduvalt kinnitanud, et istus ga algusest peale sõiduki tagaistmel ning rääkinud YY- tundmatust noormehest, kes sõidukit juhtis ja ühel hetkel arusaamatul põhjusel jooksu pani. Kohtu

jaoks on ilmselge, et sõidukit juhtist , nimetatu on ka tuvastatud Harju Maakohtu jõustunud YY

kohtuotsusega ja

XX ainus eesmärk oli tulla kohtusse ning anda teadvalt tegeliku tõe moonutamiseks valeütlusi ning seega on tema tegu KarS § 320 lg1 järgi õigesti kvalifitseeritud ning

kõigi ülaltoodud tõenditega ka tõendamist leidnud.

ESITATUD APELLATSIOON

3. Apellatsiooni esitas Jaanus Tehver, kes vaidlustab süüdistatava kaitsja vandeadvokaat kohtuotsuse täies ulatuses.

Apellant on seisukohal, et maakohus on tõendamiseseme asjaolud ebaõigesti tuvastanud ning

kohtuotsus ei vasta asjas kogutud tõenditele. Süüdistatav on temale inkrimineeritud kuriteos alusetult

süüdi mõistetud. XX ei ole toime pannud süüdistuse esemeks olevat kuritegu ning kaitsja palub

ta esitatud süüdistuses õigeks mõista.

3.1.

KarS § 320 lg 1 sätestatud kuritegu seisneb tunnistaja poolt ülekuulamise käigus vale ütluse

andmises. Selleks, et teha süüdimõistev kohtuotsus nimetatud karistusnormi alusel, tuleb süüteokoosseisu objektiivse tunnusena tuvastada süüdistatava poolt antud ütlus, mille sisu ei vasta

tegelikkusele (ehk on teisiti öeldes väär või vale). Süüteokoosseisu realiseerimiseks peab süüdistatav andma ütlusi, mis talle teadaolevalt erinesid tegelikest asjaoludest (vt Riigikohtu otsuse

nr 3-1-1-100-15 p 12.2). Kohtupraktikas on süüteokoosseisu tuvastamise osas leitud, et kuriteo objektiivne koosseis on tuvastatav läbi üüdistatava antud ütlused ja selle, et tehakse kindlaks (a) s (b) nende erinevus teistest kohtu poolt usaldusväärseks tunnistatud tõenditest (vt Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-100-07, p 8). Eeltoodu kontekstis kaitsja leiab, et: 1) maakohus ei tuvastanud süüdistatava antud ütlust, mida oleks valeväiteks; alust kvalifitseerida

2) maakohus ei tuvastanud erinevust ehk vastuolu süüdistatava poolt antud ütluste ja teiste kohtu poolt usaldusväärseks tunnistatud tõendite vahel. Maakohtu otsuse põhjendavast osast ei selgu, milline süüdistatava poolt t antud ütlus oli unnistajana

maakohtu arvates vale. Maakohus on süüdistatava ütlusi kirjeldanud otsuse lk 6 alt teises lõigus,

kusjuures seda on tehtud üldistatud ja kokkuvõtliku refereeringu vormis, milles on üksikud fraasid

kohtu poolt alla joonitud. Seda, millised refereeritud ütlused kvalifitseeruvad valeväideteks, otsuses

välja toodud ei ole. Kaitsja hinnangul on vaieldamatu, et refereeritud väiteid tervikuna, st kõiki neis sisalduvaid üksikuid faktiväiteid, ei ole alust valeks lugeda j

a maakohus pole seda ka teinud (näiteks ei ole ühelgi hetkel olnud vaidlust selle üle, et 03.05.2016.a. õhtupoolikul oli

süüdistatav koos ga Tallinnas vanalinnas ja jõi õlut). Seega on põhjendatud alus eeldada, et

- YY

maakohus luges valeväideteks süüdistatava ütluste seda osa, mis on maakohtu otsuse põhjendava

5(11)

osa eelviidatud lõigus allajoonimise läbi tähistatud, s.t. valena käsitletakse (a) viidet tundmatule

noormehele ning (b) väidet süüdistatava kõrval tagaistmel. Se YY istumise kohta llisel viisil

valeütluste tuvastamine on lubamatult ebamäärane, arvestades käesoleva kaasuse kaitsja arvates faktilisi asjaolusid.

3.2. Kaitsja leiab, et maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta selle, millise ajaga, täpsemalt öeldes nimetatud ütlused seonduvad. Viimane on aga äärmiselt kellaajaga, apellatsiooni p 3.1

oluline, sest teised tõendid, mille usaldusväärsust kahtluse alla seotud ei ole, on tegelikkuses aset leidnud sündmuse osas väga täpselt ajaliselt piiritletud: - olli koopia (t lk 14- toimumise ajana 04.05.2016.a. väärteoprotok 15) määratleb väärteosündmuse 03.05.2016.a. kell 23.03;

- kohtuvälise menetleja 06.06.2016.a. otsuses (t lk 8 11) on väärteosündmuse toimumise - ajana märgitud 03.05.2016.a. kell 23.03; - -plaadile salvestatud videosalvestised ja nende vaatlusprotokoll (t lk 104- asitõendiks olevale DVD

112) kajastavad salvestiste (3 tk) algusaegadena 03.05.2016 kell 23:03:07, 03.05.2016.a. kell 23:03:54 ja 03.05.2016 kell 23:04 ning kestusena vastavalt 52 sek, 50 sek ja 41 sek;

-

MO ütlused väärteoasjas (t lk 21 24) kajastavad seda, et tunnistaja märkas sõiduautot Lexus -

03.05.2016.a. kella 23.03 ajal;

-

-26) kajastavad seda, et tunnistaja QQ ütlused väärteoasjas (t lk 25 märkas sõiduautot Lexus 03.05.2016.a. kella 23.03 ajal. Eeltoodust tuleneb, et kõik teised kriminaalasjas kogutud tõendid, mille usaldusväärsuses pole alust

kahelda, kajastavad tegelikult aset leidnud sündmusi alates 03.05.2016.a. kell 23.03. Selle kohta, mis toimus sõiduautos Lexus enne kella 23.03, ni usaldusväärsed tõendid mitte mingisugust metatud teavet ei sisalda.

3.3. Kaitsja

arvates on vaieldamatu, et kui usaldusväärsed tõendid kajastavad tegelikkust ehk tõde

alates 03.05.2016.a. kell 23.03 ning nimetatud ajahetkest varasemal perioodil toimunu kohta

tõendeid ei ole, siis on süüdistatava ütluste valeks kvalifitseerimise eeltingimus see, et asjassepuutuvad ütlused oleks antud sama ajaperioodi kohta, mille kohta on olemas teised tõendid

(s.o. 03.05.2016.a. alates kell 23.03). Viimatinimetatud asjaolu ehk süüdistatava ütluste seotust asjassepuutuva ajaperioodiga, maakohus tuvastanud ei ole. Seega on maakohus jätnud asjas olulist tähtsust omava asjaolu otsuses tuvastamata. Süüteokoosseisu täidetuse konstateerimine puudulikult

tuvastatud asjaolude pinnalt on KrMS § 3051

lg 1 ja § 306 lg 1 p 1 rikkumine.

3.4. Kaitsja antud põhiväide kohtumenetluses oli, et 13.07.2016.a. kohtuistungil süüdistatava poolt

ütlustest (t lk 84 89) ei saa teha järeldust, et ütluste sisuks oli väide, et sõiduautot Le - XX

xus ei

juhtinud 03.05.2016.a. kella 23.03 ajal menetlusalune isik ning sel ajal oli roolis tundmatu isik. Kaitseversioon oli rajatud tõsiasjale, et süüdistatava väited tundmatu isiku poolt auto juhtimise ja tema autost lahkumise kohta ei ole ajaliselt seotud süüdistuses viidatud ajahetkega (kell 23.03) ning süüdistatava väidetud sündmused võisid järelikult olla toimunud juba varem. Maakohus on asunud

otsuses seisukohale, et "kohtu hinnangul on sellise väite esitamine läbinisti väär ja kohut eksitav"

(maakohtu otsuse lk 6, Kaitsja leiab, et maakohtu selline hinnang on alusetu ega viimane lõik).

rajane asjas kogutud Kaitsja leiab, et maakohus ei ole kaitseversiooni veenvalt tõenditele. kummutanud.

3.5. ndatuse kohta kaitsja

Maakohtule esitatud kirjalikus arvamuses süüdistuse põhje analüüsis süüdistatava poolt väärteoasja kohtulikul arutamisel antud ütlusi ja ütlused ei ole üheselt osundas, et

seostatud ajaperioodiga, mis algas 03.05.2016.a. kell 23.03. Seda järeldust maakohus ümber

lükanud ei ole, rääkimata teistsugusele järeldusele jõudmise põhjendamisest (ainuüksi

kaitseversiooni lugemine läbinisti vääraks ja kohtu eksitamiseks arvates käsitletav ei ole kaitsja

6(11) vaidlusaluse asjaolu põhjendatud ümberlükkamisena). KarS § 320 lg 1 kohaldamise kontekstis tuleb

analüüsida konkreetseid süüdistatava poolt antud ütlusi, mitte kellegi teise poolt nendest ütlustest

tuletatud järeldusi ehk ütlustele antavat tõlgendust. Süüdistatava poolt antud ütluste sisu kajastab

kohtuistungi protokoll (t lk 84-89). Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes viidatud kohtuistungi protokollile väida süüdistatav ei ole tunnistajana kohtus ütlusi andes esitanud väidet, et b kaitsja, et 03.05.2016.a. kella 23.03 ajal oli Lexuse roolis tundmatu isik. Samuti ei ole süüdistatav tunnistajana

kohtus autos ütlusi andes esitanud väidet, et 03.05.2016.a. kella 23.03 ajal istus YY tema kõrval tagaistmel. Järelikult ei ole süüdistatav kohtus andnud ütlust, mille andmist talle süüdistuse kohaselt

ette heidetakse.

3.6. Kohtuistungi protokollis (t lk 84- b kaitsja vajalikuks 89) kajastatud ütluste analüüsimisel pea

eraldi juhtida tähelepanu järgnevale. Maakohtu otsuses (vt lk 6, alt 2. lõik) on maakohus mh refereerinud järgmist süüdistatava ütlust: "Kui nad märkasid politseipatrulli nende poole lähenemas,

istus

YY tema kõrval tagaistmel." Lauseosa allajoonimine viitab sellele, et sellisele ütlusele on

maakohus omistanud erilise tähtsuse. Kui aga pöörduda ütluste üldistatud refereeringu asemel

vahetult kohtuotsuse protokollis fikseeritud konkreetsete ütluste juurde, siis ilmnevad järgmised

asjaolud. Tmk lk 88 on protokollitud järgmised küsimused ja vastused: "Millal te esimest korda märkasite patrullsõidukit? Siis märkasingi, kui politsei jooksis auto poole. Kui politsei jooksis auto

poole, kus teie siis olite? Taga. Kus sellel ajal istus

YY? Minu kõrval taga. Millal ta tuli teie kõrvale taha istuma? Ei mäleta."

Tsiteeritud ütlused on täielikus kooskõlas asjaoludega, mis nähtuvad asitõendiks olevale DVD

plaadile salvestatud videosalvestistest ja selle vaatlusprotokollist (t lk 104-112) ajal, mil politsei --

patrullsõiduk oli Lexuse juures peatunud, politseiametnikud väljusid patrullsõidukist ja läksid

Lexuse juurde, oli eelnevalt Lexuse roolis olnud isik juba istunud Lexuse tagaistmele ja ukse

sulgenud. Seega kinnitavad salvestised, et süüdistatava väide vastab täielikult tõele - ajal, mil

politseinikud jalgsi Lexuse poole liikusid, istus Lexuse tagaistmel. Seega on maakohus oma YY

otsuses allajoonimisega rõhutanud süüdistatava ütlust,

mis vastab tegelikkusele ja mille tõelevastavust kinnitab videosalvestis. 3.7. kaitsja arvates vaieldamatu, et need Süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütluste uurimisel on ei ole üheselt seostatavad ajaperioodiga alates 03.05.2016 kell 23.03. Järelikult tuleb möönda, et on

vähemalt võimalik, et süüdistatav pidas oma ütluste andmisel silmas sündmusi, mis leidsid aset

enne kella 23.03. Asjaolusid, mis sellise järelduse kas välistaksid või võimaldaks selle lugeda

eluliselt ebausutavaks, ei eksisteeri. Selline seisukoht on põhjendatud sõltumata sellest, kas lugeda süüdistatava poolt käesoleva kriminaalasja eeluurimisel antud ütlused usaldusväärseks või mitte

-- ka juhul, kui jätta süüdistatava ütlused (t lk 113 115) tõendina kõrvale, ei võimalda teised tõendid

-

sisustada

süüdistatava poolt väärteomenetluses antud ütlusi selliselt, et need olid kindlalt seotud ajaperioodiga 03.05.2016.a. alates kell 23.03. Kaitsja leiab, et ainuüksi kõrvaldamata kahtlus selles osas, s auto juhtimise ja autos viibimise koha et süüdistatav võis väärteomenetluse YY

kohta antud ütlustes silmas pidada varasemat ajaperioodi kui 03.05.2016.a. alates kell 23.03, välistab süüdimõistva kohtuotsuse langetamise.

3.8. Kaitsja b rõhuta , et käesolevas kriminaalasjas ei ole ud ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber kogut või seaks kahtluse alla nende süüdistatava ütluste tõelevastavuse, mis käsitlevad ajaperioodi enne

03.05.2016.a. kella 23.03. Väärteoasjas ei ole ei kohtuväline menetleja ega kohus tuvastanud ühtegi

faktilist asjaolu, mis oleks aset leidnud enne 03.05.2016.a. kella 23.03. Järelikult puudub alus lugeda valeks ühtegi süüdistatava ütlust, mille sisuks on või võib olla enne nimetatud kellaaega aset leidnud sündmus.

3.9. KarS § 320 lg 1 kohaldamise kontekstis on oluline märkida ka seda, et puudub alus tuvastada vastuolu süüdistatava poolt väärteoasjas kohtus antud ütluste ja teiste asjas kogutud tõendite vahel.

7(11)

Arvestades asjaolu, et süüdistatav võis oma ütlustes silmas pidada varasemat ajaperioodi kui 03.05.2016.a. kell 23.0

3 ja sellele järgnenu, on süüdistatava ütlused vastuoludeta ühitatavad kõigi

asjas kogutud teiste tõenditega, sh tunnistajatena üle kuulatud politseiametnike ütluste ja

videosalvestistega. Kuivõrd alus vastuolu tuvastamiseks puudub, siis ei saa ka süüdistatava ütlusi

põhjendatult tegelikkusele mittevastavaks ehk valeütluseks lugeda.

3.10

Maakohus on lugenud süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused tõendina ebausaldusväärseks (vt kohtuotsuse lk 7, ülalt 4. lõik). Seejuures puudub kohtuotsusest põhjendus,

millest tulenevalt on kohus tõendile sellise hinnangu andnud. Maakohus on siinkohal ilmselgelt

rikkunud KrMS § 312 p 2 tulenevat otsuse põhjendamise kohustust. Kaitsja leiab, et kuivõrd puudub alus tuvastada süüdistatava poolt väärteomenetluses ütluste vastuolu teiste tõenditega antud

ning ka kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus antud ütlused ei ole ei tegelikkusele

mittevastavad, ebaloogilised ega ebausutavad, siis puudub põhjendatud alus süüdistava ütluste tõendina arvestamata jätmiseks n ebausaldusväärsusele viidates. ende

Kohtuotsuse lk 6 ülalt 4. lõigus on maakohus järeldanud, et süüdistatav oli kohtus üle kuulatud

kaebaja [YY] taotlusel. Selline järeldus on ekslik ega rajane asjas kogutud tõenditele. Ühestki

käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendist ei nähtu, et süüdistava ülekuulamine väärteoasjas

toimus taotlusel. YY Kohtuotsuse lk 6 viimases lõigus on maakohus asunud seisukohale, et " ütlustest nähtub üheselt, XX

et ta on täiesti teadlikult andnud valeütlusi sõidukit ei juhtinud, vaid viibis selle kohta, et

YY

algusest peale sõidukis tagaistmel süüdistatava kõrval ning sõidukit juhtis keegi tundmatu

noormees, kes ühel hetkel ära jooksis". Tsiteeritud seisukohta ei ole kohus mitte millegagi

põhjendanud ning mh ei nähtu otsusest, millele on rajatud kohtu järeldus, et süüdistatav andis

valeütlusi teadlikult. vastavas osas ei ole maakohus otsust KrMS § 312 p 1 nõuete Kaitsja leiab, et kohaselt põhjendatud ning otsus ei vasta KrMS § 305

1 akohtu seisukoht on ekslik, lg 1 nõudele. Ma s.t. süüdistatava ütlustest ei saa põhjendatult teha järeldust, mida kohus on antud juhul teinud.

3.11. Kohtuotsuse lk 7 alt 3. lõigus on maakohus mh asunud seisukohale, et väärteoasjas

kohtuistungil antud ütlustest ei nähtu mälulünklikkust, millele süüdistatav viitas oma

kahtlustatavana antud ütlustes. Selline kohtu järeldus on ilmselgelt alusetu ja väär. Väärteoasjas

toimunud kohtuistungi protokollist (t lk 84-

89) nähtub, et süüdistatav on paljudele küsimustele vastanud "ei te

a", "ei meenu", "ei mäleta", "ei oska öelda", "ei mäleta täpselt" jne. Samades ütlustes

on süüdistatav ka avaldanud, et ta jõi õlut ega jälginud tema ümber toimuvat. Seega ei esine nn

mälulünklikkuse küsimuses vastuolu süüdistava poolt ütluste ja kriminaalasjas kohtuistungil antud kahtlustavana antud ütluste vahel. Maakohtu otsuse lk 8 ülalt 2. lõigus on maakohus asunud seisukohale, et süüdistatav pani kuriteo

toime kavatsetusega ning et ta teadis, et hakkab asjaolude moonutamiseks andma tõele

mittevastavaid ütlusi. Samas lõigus on kohus järeldanud veel, et " ainus eesmärk oli tulla XX

kohtusse ning anda teadvalt tegeliku tõe moonutamiseks valeütlusi". Maakohus ei ole tsiteeritud

seisukohti põhjendanud, sh puuduvad viited tõenditele, millele maakohus on oma järeldused

rajanud, ning puudub selle arutluskäigu kirjeldus, mille abil oleks võimalik jälgida kohtu

siseveendumuse kujunemist. Süüteokoosseisu subjektiivsete tunnuste tuvastamise osas ei vasta maakohtu otsus KrMS § 3051 tele. Kaitsja lg 1 ja § 312 p 1 nõue hinnangul ei ole käesolevas asjas kogutud tõendeid, mis annaksid aluse tuvastada süüdistatava mistahes vormis tahtluse KarS § 320

lg 1

sätestatud kuriteo toimepanemiseks.

3.12. Eeltoodust tulenevaltkaitsja leiab, et maakohus on alusetult tuvastanud kuriteokoosseisu

tunnused süüdistatava teos. Maakohtu järeldused süüdistatava teos kuriteo tunnuste ilmnemise

kohta ei ole rajatud kõigi tõendite kogumis igakülgsele ja objektiivsele analüüsile ja seeläbi on

rikutud KrMS § 61 lg 2 nõudeid. Maakohu isulisi põhjendusi esitamata kõrvale s on kaitseversiooni s

8(11) jätnud, kvalifitseerides selle kohtu eksitamiseks, kusjuures tegelikult oli kaitseversioon rajatud mitte

üksnes põhimõttele, vaid täiesti konkreetsele tõenditest nähtuvatele asjaol

udele,

mis kaitseversiooni kinnitasid. Otsusest ei ole jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine süüteokoosseisu tunnuste , et süüdistatav ei ole talle süüks pandud tegu tuvastamisel. Kaitsja leiab toime

pannud ning ta tuleb esitatud süüdistuses täielikult õigeks mõista.

Kaitsja palub 2) teha asjas uus otsus, millega tühistada Harju Maakohtu 06.01.2017.a. otsus; ja mõista talle esitatud süüdistuses õigeks; 3) määrata, et menetluskulud jäävad riigi kanda ja et XX

riik peab - XX le menetlu

skuluna hüvitama lepingulisele kaitsjale makstud tasu.

PROKURÖRI VASTUS KAITSJA APELLATSIOONILE

4. Ringkonnakohtule esitatud vastuses prokurör ei nõustu apellatsioonkaebustes esitatud argumentidega ning

märgib järgmist. Prokuratuur leiab, et kaitsja apellatsioon on põhjendamatu ning selles toodud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus leidis õigesti, et väärteokaebuse kohtulikul XX on

YY arutamisel väärteoasjas nr andnud tunnistajana teadvalt valeütlusi, st oma ütlustega X- -X

XX XXX

moonutanud tõendamiseseme asjaolusid, tehes seda kavatsetult. Kriminaalmenetluse käigus leidis

kinnitust, et

XX tunnistajana antud ütlused ei vasta tõele, nimetatud mittevastavus on tuvastatud väärteomenetluses kogutud tõenditega ja jõustunud kohtuotsusega nr . Jõustunud on X- -XXXX XX ka kohtuotsus kriminaalasjas nr Q- -QQQQQ kaitseversiooni QQ , millega mõisteti süüdi kohtus YY kinnitamisel sarnaselt valeütlusi andnud tunnistaja WW. Nõustuda ei saa apellatsiooni kriitikaga selle kohta, et kohtu kokkuvõtlik käsitlus valeütlustest XX on lubamatult ebamäärane. Ei saa nõustuda ka mõttekäiguga, et kuivõrd käesolevas kriminaalasjas

pole tõendeid, mis võimaldaks kindlaks määrata sündmuste käigu enne 03.05.2016. a kell 23.03,

tuleb KrMS § 7 lg temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. Nimelt ei ole -st 3 tulenevalt

XX

eluliselt usutav, et 3. mai 2016. a õhtul võis veel vähemalt üks YY kaitseversioonis kirjeldatud stsenaarium aset leida. Teisisõnu, on vähem kui kaduvväike võimalus, et enne, kui tundmatu juht

sõitis autoga kell 23.03 Tallinna vanalinnas ning kohtus politseipatrulli sõidukiga, leidus sama

päeva õhtul veel teinegi samalaadne sündmuste jada. Kirjeldatud stsenaariumi tõeväärtust aitab

tuvastada asjaolu, et menetlusaluse isiku

YY süüküsimuse arutamisel väärteomenetluses korduvatele tundmatu juhi osavõtul aset leidnud sündmustele menetlusalune isik ega tunnistajad ei viidanud.

Kokkuvõtvalt on prokuratuur seisukohal, et kohus on hinnanud kõi väiteid tervikuna, ki

XX laskmata

XX süüd hinnates end arusaadavalt eksitada kaitseväidetest, mille kohaselt võis tundmatu

juht samadel asjaoludel autost ära joosta ka sama päeva varasemal kellaajal. Kohus on välja

selgitanud kõik asja õigeks lahendamiseks olulised asjaolud ning on tõenditele tuginedes

kummutanud tõstatatud kaitseversiooni. Kohtuotsus on põhjendatud, kohtuotsuse lõpposa

järeldused vastavad tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele ning kohtulikul arutamisel ei ole rikutud au

sa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtteid. XX teod on õigesti kvalifitseeritud KarS § 320 lg 1 järgi, mõistetud karistus on kooskõlas teosüü suurusega ja individualiseeritud kohaselt. XX

Harju Maakohtu 06.01.2017. a otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsiooni väited ei anna alust selle muutmiseks ega tühistamiseks. Prokuratuur palub jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonis ning prokuratuuri

vastuses toodud väidetega, leiab, et apellatsiooni argumendid kohtuotsuse tühistamiseks kaitsja alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

9(11) 6. Asjaolu, et apellant ei nõustu maakohtu poolse tõendite hindamisega ja tõendite analüüsist ning

nende hindamisest tehtud järeldustega, ei tähenda, et maakohus oleks tõendeid hinnanud

ebapiisavalt või ühekülgselt.

Esitatud apellatsioonis taotleb

st tehtud süüdistatava kaitsja maakohtu poolt käsitletud tõendite

järelduste ümberhindamist ning süüdistatava õigeksmõistmist KarS § lg 1 järgi

320 .

Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade

üm d ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud põhjendusi süüdistatava berhindamiseks, kuna nee süüküsimuses ja tema käitumisele antud juriidilise hinnangu osas. Kaitsja leiab, et maakohus ei tuvastanud süüdistatava antud ütlust, mida oleks alust kvalifitseerida valeväiteks; maakohus ei tuvastanud erinevust ehk vastuolu süüdistatava poolt antud ütluste ja teiste kohtu poolt usaldusväärseks tunnistatud tõendite vahel.

Kaitsja põhiväide maakohtus kui ka esitatud apellatsioonis on, et 13.07.2016.a. kohtuistungil süüdistatava poolt antud ütlustest (tmk lk 84 89) ei saa teha järeldu ütluste sisuks oli väide, - st, et

XX et sõiduautot Lexus ei juhtinud 03.05.2016.a. kella 23.03 ajal menetlusalune isik ning sel ajal oli

roolis tundmatu isik. Kaitseversioon oli rajatud tõsiasjale, et süüdistatava väited tundmatu isiku

poolt auto juhtimise ja tema autost lahkumise kohta ei ole ajaliselt seotud süüdistuses viidatud ajahetkega (kell 23.03) ning süüdistatava väidetud sündmused võisid järelikult olla toimunud juba varem. Kaitsja osundab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole kogutud ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber või

seaks kahtluse alla nende süüdistatava ütluste tõelevastavuse, mis käsitlevad ajaperioodi enne 03.05.2016.a. kella 23.03. Väärteoasjas ei ole ei kohtuväline menetleja ega kohus tuvastanud ühtegi

faktilist asjaolu, mis oleks aset leidnud enne 03.05.2016.a. kella 23.03. Järelikult puudub alus lugeda valeks ühtegi süüdistatava ütlust, mille sisuks on või võib olla enne nimetatud kellaaega aset leidnud sündmus.

Kohtukolleegium kaitsja sellise argumendiga ei nõustu ning esmalt osundab, et esitatud

apellatsioonis kaitsja ise tunnistab, et samasugust seisukohta on ta esitanud ka maakohtus.

Kohtukolleegium leiab, et maakohus on oma otsuse kaitsja argumentide , le põhjalikult vastanud

mistõttu ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata maakohtu põhjendusi ning lisab vastuseks apellatsioonile järgmist.

7. Kohtukolleegium kordab kohtupraktikas kinnistunud põhimõtet, et tõendite hindamine nende

kogumis tähendab muu hulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse

omavahelisse konteksti. Ühe või teise versiooni usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste kulgu. Seejuures

tuleb arvestada isikule inkrimineeritava süüteo liiki ja vastava kuritegeliku käitumise

kriminoloogilist eripära. Kohtuotsusest peab sõnaselgelt tulenema, et kohus on arvestanud kõiki

asjaolusid, mis enda olemuselt on kaasuse lahendamisel asjakohased ja mis võivad mõjutada tõendite hindamist. (3-1-1-16-04; 3-1-1-92-11). Kohtukolleegi

um leiab, et kaitsja põhiargument, et XX ütluste sisuks võis olla väide, et sõiduautot

Lexus juhtis 03.05.2016.a. kunagi enne kella 23.03 (ehk politsei poolt kinnipidamist) keegi

tundmatu isik ning ei juhtinud menetlusalune isik, on uuritud tõenditega vastuolus ning ei riimu nendest tuleneva üldise kontekstiga. Esmalt väärib märkimist asjaolu, et tunnistajana ülekuulamisel väitis väärteoasjas ise XX järgmist: „Kui politsei jooksis auto poole, kus teie siis olite? Taga. Kus sellel ajal istus YY? Minu kõrval taga. (…) Mis momendil kadus ära see juht? Mis mõttes, mis momendil? Millal ta ära

kadus? Kuidas ma kirjeldan momenti? Kuidas see lahkumine käis? Pani plehku. Kuhu? Ei tea, uksest välja kiirustas minema. Ma ei (…) Kas sel momendil, kui auto jäi seisma, tea mis tal hakkas. kas Y käis autost väljas? Ma ei tea, võib olla käis. Minu arust ta käis vaatamas, et kuhu see hull jooksis -89). “ (t lk 88

10(11) Kohtukolleegium leiab, et viidatud ütlusi ei ole võimalik teistmoodi tõlgendada, kui seda on teinud oma otsuses

maakohus. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et XX ütlusest nähtub üheselt, et

just politsei poolt kinnipidamise hetkel (ehk 23.03)

YY sõidukit ei juhtinud, vaid viibis algusest

peale sõidukis tagaistmel süüdistatava kõrval ning sõidukit juhtis keegi tundmatu noormees, kes ühel hetkel ära jooksis.

Kohtukolleegium märgib, et kuigi tunnistajana ülekuulat üritas anda kohtule võimalikult ud

XX

ebamääraseid vastuseid tundmatu isiku rooli tagant ärajooksmise asjaolude ja täpse hetke

osas,

tuleneb tema ütluste üheselt, et tundmatu isiku ärajooksmine oli seotud sõiduki st siiski just

peatamisega politsei poolt kell 23.03. Sel hetkel

juhtis autot tundmatu XX ütluste kohaselt meesterahvas ning

. YY istus tema kõrval tagaistmel Ei ole eluliselt usutav, et väärteoasjas tunnistajana ülekuulatud maakohtus XX ei saanud aru talle

esitatavate küsimuste iseloomust ning vastuseks küsimusele tundmatu mehe rooli tagant ärajooksmise täpsete asjaolude osas hakkas kirjeldama kunagi varem aset lei nud sündmust d . -le XX esitatud küsimuste kontekstist tuleneb üheselt, et teda paluti kirjeldada kõigi autos viibinud isikute tegevusi ja asukohti just politsei poolt kinnipidamis nr X- -XXXX e hetke seisuga. Väärteoasjas XX puudusid andmed sellest, et politsei oleks nimetatud sõidukit 03.05.2016 õhtul peatanud rohkem

kui 1 korral ning seda pole tunnistaja

XX kohtule ise väitnud.

Väärib märkimist ka see, et väärteomenetlus tõendamiseseme asjaoludeks e nr X- -XXXX XX

vastavalt koostatud väärteoprotokollile oli tuvastada, et sõiduautot Lexus (reg nr. XXXXXX) 03.05.2016 kell 23.03 Tallinna linnas Kohtu ja Pikkjalg tn vahel juhtis joobeseisundis . Sellest YY

tulenevalt ei tegelenud väärteoasja menetlev kohus asjaolude väljaselgitamisega, mis jäävad

koostatud protokollist väljapoole küsimusi, mis , seega ka tunnistaja -le esitati maakohtus XX puudutavad Kohtukolleegium seega leiab, e üksnes tõendamiseseme asjaolusid. t on põhjendamatu

kaitsja apellatsioonis esitatud etteheide, et väärteoasjas ei ole ei kohtuväline menetleja ega kohus

tuvastanud ühtegi faktilist asjaolu, mis oleks aset leidnud enne 03.05.2016.a. kella 23.03. Kohtukolleegium rõhutab, et see ei olnud väärteoasja menetleva kohtu ülesanne. Sellest tulenevalt

on alusetu ka kaitsja argument, et käesolevas kriminaalasjas ei ole kogutud ühtegi tõendit, mis

lükkaks ümber või seaks kahtluse alla süüdistatava ütluste tõelevastavuse, mis käsitlevad ajaperioodi enne 03.05.2016.a. kella 23.03. P

oimusid enne kella 23.03 uudub mõistlik seletus, miks XX võis hakata rääkima asjaoludest, mis t ning ei olnud asja kohtuliku arutamise esemeks. Neid selgitusi ei ole eeluurimisel ega väärteo XX

maakohtus va kriminaalasja raames esitanud ega tema kaitsja oma apellatsioonis käesole välja

toonud, seega väide, et võis rääkida sündmustest, mis leidsid aset enne kella 23.03, jääb XX

paljasõnaliseks. Nagu kohtukolleegium eespool juba märkis ärteoasjas XX poolt vä kohtus antud ütlusi ei saagi tõlgendada selliselt, et ta võis rääkida hoopis varasemalt toimunud sündmusest, mis jääb väärteoprotokollist väljapoole.

8. kujunenud seisukohale, et K Kaitsja õigustatult viitab oma apellatsioonis kohtupraktikas arS §

320 lg 1 sätestatud üüteokoosseisu realiseerimiseks peab süüdistatav andma ütlusi, mis talle s

teadaolevalt erinesid tegelikest asjaoludest (vt Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-100-15 p 12.2).

Kohtupraktikas on süüteokoosseisu tuvastamise osas leitud, et kuriteo objektiivne koosseis on tuvastatav läbi selle, et tehakse kindlaks (a) süüdistatava antud ütlused ja (b) nende erinevus teistest kohtu poolt usaldusväärseks tunnistatud tõenditest (vt Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-100-07, p 8).

Kohtukolleegium leiab, et tunnistaja

XX väärteoasjas antud ütlustest üheselt nähtub järgmine

tõendusteave: 03.05.2016.a. kella 23.03 ajal oli Lexuse roolis tundmatu isik; 03.05.2016.a. kella 23.03 ajal istus

YY autos tema kõrval tagaistmel.

See kohtus esitatud versioon on aga teiste tõenditega (tunnistajate ’i, ’i ning DVD MO AL salvestusega) üheselt ümber lükatud ning nende asjaolude osas vaidlus puudub. Väärib märkimist,

et otsus väärteoasjas nr kell 23.03 sõiduautot Lexus X- -XXXX millest tuleneb, et 03.05.2016 XX juhtis ,

YY jõustus edasi kaebamata.

11(11)

Kohtukolleegium on seega sarnaselt maakohtuga seisukohal, et andis maakohtus teadvalt XX

tegeliku tõe moonutamiseks valeütlusi ning seega on tema tegu KarS § 320 lg1 järgi õigesti kvalifitseeritud ning ka tõendamist leidnud.

9.

kaitsja KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. XX’i vandeadvokaat Jaanus Tehver taotles apellatsiooni koostamise eest kaitsjatasu maakohtu analüüsi ja väljamõistmist, koos käibemaksuga, summas 900,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KrMS § 185 lg 2

sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud.

Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse suhtes muutmata, siis jäävad XX’i menetluskulud süüdistatava enda kanda.

10. Et kohtukolleeg ellandi -s 338 ium ei tuvastanud ühtki ap poolt nimetatud ja KrMS § ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § st 1, § 337 lg 1 p- 344-345 lg-st 1 ja 2, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 6. jaanuari 2017 otsuse XX’i suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.