1-08-2503/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-08-2503

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 08. aprillil 2009.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-08-2503 (08230100319)

Kohtunik Katrin Puhkason

Sekretär Thea Tikenberg

Prokuröri abi Kaito Puusepp Kriminaalasi J.D süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi lühimenetluses

süüdistatuna süüdistusakti järgi selles, et tema 12.01.2008

kella 02.00 paiku Tallinna linnas Viru tn 24 asuva klubi

Kolumbus Krisostomus juures tänaval, s.o avalikus kohas, eiras tavade ja heade kommetega kinnistatud isikute vahelisi suhteid ühiskonnas ja igaühe kindlustunnet, lüües pealtnägija J

G juuresolekul P Š`ile ühel korral rusikaga näkku vasakule

oimu piirkonda, põhjustades oma löögiga P Š`ile valu ja verevalumi. Seega pani J.D oma tahtliku tegevusega toime rahu või vägivalla kasutamisega avaliku korra raske rikkumise, see on KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav

J.D

isikukood xxx, elukoht: Järvamaa, Paide, Karja 12-

110 (ema juures), haridus 5 klassi, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 22.09.1999.a Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3;

§ 140 lg 2 p 2,3; § 197 lg 2 p 2 alusel vabaduskaotusega 1 aasta 2 kuud; 2) 06.12.2000.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3; § 207 lg 1,2 ja KrK § 40 lg 1 alusel vabaduskaotusega aastat 6 kuud; 3) 16.10.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 alusel vangistus 30 päeva, tingimisi katseaeg 1 aasta

2 6 kuud; 4) 18.02.2004.a Järva Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8 alusel vangistus 1 aasta 3 kuud; 5) 22.06.2004.a Järva maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8 alusel ja KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 1 aasta 7 kuud; KarS § 65 lg 1 alusel vangistus 1 aasta 10 kuud; vabanes 21.04.2006a pärast karistuse kandmist; 12.01.2007.a kinni peetud KrMS § 217 alusel ja samal päeval rakendatud tõkendiks elukohast lahkumise keeld,

27.03.2009.a vahistatud Harju Maakohtu 25.06.2008.a kohtumääruse alusel

Kaitsja

Uido Truija RESOLUTSIOON KrMS §-dest 180 lg 1, 238 lg 1 p 4, lg 2; 311-313 Kohus o t s u s t a s:

1. Tunnistada süüdi järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 J.D KarS § 263 p 1 /kaks/ kuud ja 9 päeva.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 1 /üks/ kuu ja 16 päeva. KarS§ 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.01.2007.a see on 1 päev. Karistusaja algus 27.03. 2009.a kestusega 1 kuu ja 15 päeva.

2. Süüdistatava J.D suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta jõusse kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

3. Välja mõista menetluskuludena J.D-lt Eesti Vabariigi kasuks: sundraha 6525.- krooni /kuus tuhat viissada kakskümmend viis krooni/ ja määratud kaitsja tasu 1587.10 krooni /üks tuhat viissada kaheksakümmend seitse krooni ja 10 senti/. Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas kood 401 viitenumber

2800049777 või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas kood 767 viitenumber 2800049777.

Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja, kohtuasja number (1-08-2503) ja nõude sisu (menetluskulud).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleis. Apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamist kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule (hiljemalt 14.04.2008.a).

Vastavalt KrMS § 189 lg 3 võib menetluskulusid vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 10 päeva jooksul peale kohtotsuse kuulutamist, esitades määruskaebuse

3 otsuse teinud kohtule.

Kohtulikul uurimisel uuritud tõendid ja tuvastatud faktilised asjaolud :

Süüdistatav jääb lühimenetluse taotluse juurde. Tunnistab oma süüd selles, et J.D süüdistuses toodud ajal lõi meest, keda pidas oma tuttava lööjaks, nimelt oli neil baaris olnud firma pidu. Kahetseb. Jääb kahtlustatavana antud ütluste juurde. Kahtlustatavana on andnud ütlusi, et tol öösel läks ta oma tuttavatest eespool mööda vanalinna, kui talle helistati ja öeldi, et üks tuttavatest oli MC Donaldsi baari juures peksa saanud. Ta läks tagasi. Baari juures nägi seismas inimesi (ca 10 isikut) nende keskel oli arvatavasti turvatöötaja, kes ei teinud midagi ja kelle ta arvaski olevat tema tuttavat löönud isiku Ta läks ja lõi teda rusikaga ühel korral. Oli küll enne seda kellegagi oma tuttavatest rääkinud asjast, kuid ei mäleta mida. Peale löömist ilmus välja ka teine turvamees ja tekkis rüselus, talle lasti gaasi ja politsei viis ta osakonda. Pärast sai aru, et oli löönud vale meest ja kahetseb /tl 19-20/.

Kannatanu ütluste kohaselt oli ta 12.01.2008.a turvatöötajana K Gruppi „Delta 2 P Š ekipaažis tööl. Viru tn 24 oli lõhutud baari Kolumubus Krisostomuses klaasi ja teda paluti minna appi dokumentide vormistamisele. Kohale jõudes aga selgus, et teine turvatöötaja oli ise hakkama saanud. Läinud veeklaasiga tänavale, tuli tema juurde üks tumedapäine, heledas rõivastuses ca 175 pikkune noormees, kes lõi teda rusikaga vasaku oimu piirkonda. Tundis valu ja hiljem tuli verevalum näkku. Teine turvatöötaja tuli talle appi, kuid noormees hakkas

vastu. Seetõttu lasi talle gaasi ning neil õnnestus talle käerauad peale panna kuni politsei

saabumiseni /tl 4-7/. Tervisekahjustuse tekitamise fakt on kinnitust ja fikseeritud PER Mustamäe Korpuse erakorralise meditsiinikeskuse patsiendikaardis 2042. Sellest nähtub, et P. Š on pöördunud kella 04.03 ajal 12 .01.2008.a traumapunkti, kus on diagnoositud contusio capitis (pea põrutus) /tl 8/.

Tunnistaja ütluste kohaselt, oli ta 12.01.2008.a klubis Kolumubus Krisostomus tööl J G

turvatöötajana. Baaris oli olnud mingi kaklus. Peale politsei lahkumist vestles ta tänaval

kolleeg Piga. Ootamatult tuli nende juurde üks noormees, kes lõi rusikaga P näkku .Ta hakkas noormeest kinni pidama ja haardesse võtma, noormees hakkas vastu. Selle käigus nad

küll kukkusid maha, kuid talle vigastusi ega valu ei tekitatud. Tal õnnestus blokeerida noormehe käed ja jalad. P pani talle käerauad peale /tl 23-25/. Menetluspoolte seisukohad: Prokurör leiab, et esitatud tõendite ja süüdistatava enda süü omaksvõtuga on J.D süü KarS § 263 p 1 järgi tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. J.D ei tekitanud küll oma

teoga rasket tagajärge, mistõttu süü ei ole suur. Kuid samas on tegemist isikuga, kes on varemalt 5-l korral kohtulikult karistatud ja kes on kandnud vabadusekaotuselikku karistust.

Teda saab karistada vaid vangistusega, kuid lühiajalisega, arvestades eeltoodud asjaolusid. Kaitsja leiab samuti, et J.D on ise oma süüd tunnistanud koheselt ja puudub vaidlus teo

kvalifikatsioonis. Samas nähtub, et tegemist pole paadunud kaklejaga, mistõttu karistuse mõistmisel tuleks arvestada asjaolu, et süüdistataval on olemas kindel elukoht ja peale seda pole ta rohkem süütegusid toime pannud ning teda võiks karistada tingimusliku vangistusega katseajaga. Kohus leiab, J.D süü on tõendatud ja tema teole on õige karistusõiguslik hinnang

antud KarS 263 p 1 järgi. Nii kannatanu P. Š kui ka tunnistaja J. G kinnitavad üheselt, et 12.01.2007.a öösel Viru tänaval tuli nende juurde J.D ja ootamatule lõi rusikaga P. Š rusikaga vasaku oimu piirkonda. Samal ööl erakorralise meditsiini osakonnas diagnoositi P.

Šit peapõrutust. Oma vägivaldse tegevusega tekitas kannatanule füüsilist valu, mille

4 tulemusena hiljem tekkis verevalum, mis kujutas endast tervisekahjustust. J.D on süü omaks võtnud . Teise isiku tahtliku löömisega avalikus kohas – tänaval, väljendas J.D

ilmset lugupidamatust ühiskonnas valitsevate heade kommete ja normidega kinnistatud

inimestevahelise suhtlemise reeglistiku vastu. Ja ründas põhiseadusega õigushüve avalikku korda, see on heade kommete ja tavadega kinnistatud isikutevahelise suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühele avaliku kindlustunde. Mingeid õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. J.D on ka ise tunnistanud, et enne kannatanu löömist rääkis ta kellegagi oma tuttavatest tema tuttava löömisest, kuid seejärel kahjustas just kannatanut füüsiliselt süüvimata, kes ta

on. Oma tegevusega- avalikus kohas teise isiku löömisega, rikkus J.D raskelt avalikku korda, sest põhjendamata vägivalla kasutamisega tekitas kannatanule füüsilist valu. Samuti sellise tegevusega avalikus kohas tänaval kahjustas nii kannatanu kui teiste inimeste turvatunnet ja usku ühiskonnas avaliku julgeoleku suhtes. Kannatanu löömisega tänaval täitis ta KarS § 263 p 1 objektiivse koosseisu. Antud tegevus – teadlik, suunatud löök näopiirkonda oli toimepandud otsese tahtlusega ning oli olemuselt vägivald. Selline tegevus avalikus kohas on otsese tahtlusega toime pandud raske avaliku korra rikkumine.

Karistamise alus on süü. J.D on süüvõimelisena ja tahtlikult toime pannud teise astme

kuriteo. Tema karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. KarS § 263 sanktsioon näeb ette karistusliikidena rahalise karistuse või vangistuse kuni viis aastat. J.D on varemalt varavastaste kuritegude eest karistatud vangistustega. Tema suhtes on kohaldatuid tingimuslikku karistusest vabastamist, kuid see on pööratud täitmisele seoses uue kuriteo toimepanemisega. Seetõttu kohus leiab, et tema suhtes selle kuriteo eest

karistusest vabastamist tingimuslikult ei ole otstarbekas ega tulemuslik ning see ei teeniks

karistuse eesmärki. Seda enam, et J.D enda varjumisega kohtumenetluse eest näitas üles veelkordselt oma õiguskuulmatust. Samuti ei saa teda karistada rahalise karistusega, sest

tal puudub sissetulek. Seetõttu kohus soostub prokuröri seisukohaga, et teda saab ja tuleb

karistada reaalse vangistusega. Prokurör kui ka kaitsja möönavad, et antud raske avaliku

korra rikkumine tegelikult rasket tagajärge endaga kaasa ei toonud. J.D varem sarnaseid süütegusid pole toime pannud, mistõttu karistusaja kestus võib olla lühiajaline. Tsiviilhagi ega asitõendeid ei ole

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu KrMS § 175 lg 1 p 4,9 sätestatud menetluskulud (määratud kaitsja tasu ja sundraha) Vastavalt § 179 lg 1 p 2 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha

1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2009.a on kuupalga alammäär 4350.- krooni, seega sundraha II astme kuriteos 6525.- krooni.

Katrin Puhkason

Kohtunik