3-16-1979/20 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-16-1979

Otsuse tegemise kuupäev

ja koht

15.03.2017

Tartu

Kohtunik

Mare Priks

Kohtuasi

Marko Nigol kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise ja varalise

kahju nõudes summas 500 eurot.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: Marko Nigol.

Vastustaja: Tartu Vangla.

Resolutsioon

Jätta Marko Nigoli kaebus haldusasjas 3-16-1979 rahuldamata.

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kaebajale saata vastustaja täiendav seisukoht kaebusele

(esitatud 28.12.2016).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise

viimaseks kuupäevaks on 17.04.2017.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil

Asjaolude kirjeldus

1.Asja materjalide kohaselt on Marko Nigol esitanud vanglale 21.07.2016 taotluse mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 750 eurot ja 50 senti. Mittevaraline kahju on M. Nigolile tema sõnade kohaselt

tekkinud sellest, et 19.07.2016 jalutusaedikus olles ründas teda mitu vanglaametnikku, kes tekitasid

talle füüsilist ja vaimset valu. Pärast sündmust oli kaebaja nägu paistes ja teistel kehaosadel oli tunda

erinevaid vigastusi. Kaebaja on nõudnud mittevaralist kahju, kuna alandatud on tema väärikust, talle

on tekitatud valu ja piinu ning tema tervis oli ohtu seatud.

02.08.2016 on Marko Nigol esitanud uue taotluse vanglale varalise kahju hüvitamiseks summas 65

eurot ja 45 senti. Sama sündmusega seonduvalt oli rikutud tema käekella Lorus klaas, kuna tema

suhtes jõu kasutamise ajal (19.07.2016) oli tema vasak käsi jäänud kõhu alla ja keha vastu maad

surumine põhjustas käekella klaasile täkked ja kriimud.

Tartu Vangla on lahendanud mõlemad nõuded ühes menetluses ja jätnud mittevaralise ja varalise kahju

nõude rahuldamata otsustusega 21.09.2016 nr 1-13/136-2.

Marko Nigol on pöördunud halduskohtu poole kaebusega ning seonduvalt majanduslike põhjustega on

muutnud kahjunõude suurust ja taotleb nõuda välja kahjusumma 500 eurot. Selle hulgas hindab

kaebaja käekella väärtust 50 eurot, oma väärikuse alandamise eest soovib kaebaja mittevaralist kahju

250 eurot ja tervise kahjustamise eest 200 eurot. Kaebuselt on tasutud summas 15 eurot riigilõivu.

Kohtumäärusega on kohus 27.10.2016 asja menetlusse võtnud.

Kaebaja on märkinud, et tema esindajaks on Vello Luik ning palus elektroonselt saata talle asja

materjalid, kuid kohtu järelepärimisele vastas Vello Luik, et Marko Nigol ei ole talle volitust andnud

käesolevas asjas tema esindamiseks, mistõttu esindab kaebaja end ise.

Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused

2.Marko Nigol on pöördunud halduskohtu poole kaebusega mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise

nõudes 500 eurot. Selle hulgas hindab kaebaja käekella väärtust 50 eurot, oma väärikuse alandamise

eest soovib kaebaja mittevaralist kahju 250 eurot ja tervise kahjustamise eest 200 eurot.

Kaebaja sõnutsi on teda 19.07.2016 hommikul jalutusboksis rünnanud vanglaametnikud, kes tekitasid

kaebajale füüsilist valu. Vanglaametnikud olid rünnanud teda agressiivselt ning alandasid sellega

kaebaja inimväärikust, tekitades valu ja piinu ning kaebajal jäi rüseluse käigus vasak käsi kõhu alla

ning kaebajat suruti vastu maad nii, et kaebaja käekell Lorus sai selle käigus viga, käekella klaasile

tekkisid täkked ja kriimud. Kaebajal endal oli pärast vahejuhtumit nägu paistes ja tekitatud oli

erinevaid kehavigastusi, mis põhjustas kannatusi ja ebameeldivusi.

Kaebaja meelest on Tartu Vangla kaebajat alandanud sihilikult ja tahtlikult.

Kaebaja viitab põhiõigustele ja Euroopa õigusele.

Kaebuse täienduses on kaebaja ära märkinud selle, et teised kaaskinnipeetavad nägid kaebajat verisena

ringi liikumas ja kommenteerisid seda, mistõttu pidi kaebaja seda kannatama ja kaebaja tundis end

alandatuna.

Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused

3.Tartu Vangla taotleb jätta kaebuse rahuldamata.

Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 67 p-le 1 on kinnipeetav kohustatud täitma

vangla sisekorraeeskirja ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Käesoleval

juhul keeldus kaebaja täitmast vanglaametnike korraldust lõpetada jalutuskäik ning suunduda

läbiotsimise teostamiseks jalutusaedikust välja. Selle asemel astus kaebaja sammu vanemvalvur E.

Tootsi suunas ning püüdis vanglaametnike vahelt läbi astuda. VangS § 71 lõike 2 kohaselt võib

vanglateenistuse ametnik kasutada teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks

enesekaitsevahendeid ning füüsilist jõudu. Kuivõrd kaebaja püüdis vanglaametnike vahelt läbi astuda

ega allunud korraldusele jalutuskäik lõpetada ja suunduda läbiotsimise teostamiseks jalutusaedikust

välja, on kaebaja suhtes füüsilise jõu kasutamine toimunud õiguslikul alusel.

Vangla on kahtluse alla seadnud selle, et kaebaja kella klaas on kriimustada saanud 19.07.2016

intsidendi ajal, pigem on kell üle viie aasta vana, mistõttu on tõenäoline, et kella klaasil olevad

kriimud ja täkked võisid olla seal juba varem.

Vastustaja leiab, et nii mittevaralise kui varalise kahju nõue on põhjendamatu.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

4.Kohus, tutvudes asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

5.Tartu Vangla 21.09.2016 otsusega nr 1-13/136-2 on jäetud Marko Nigoli 21.07.2016 ning

02.08.2016 esitatud kahju hüvitamise taotlused rahuldamata. Otsuse kohaselt ei olnud ametnike

tegevus M. Nigoli suhtes 19.07.2016 jõu kasutamisel õigusvastane, mistõttu ei ole ka rahalise hüvitise

nõue põhjendatud.

6.Asja materjalide kohaselt on vanemvalvur Kaur Vassili esitanud ettekande nr 4293, mille kohaselt

avastas valvur V. Tonts 19.07.2016 kella 9.16 paiku jalutusaediku suitsunurgas kaebaja sigarettide

arvu kontrollides, et kaebajal on käes 5 sigaretti ning ta suitsetas 6 sigaretti. Samuti oli kaebaja

suitsetanud jalutuskäigu ajal sigaretti ka juba enne eelnimetatud sündmust.

Seega avastati kaebajal 19.07.2016 toimunud jalutuskäigu ajal rohkem sigarette, kui tal olla oleks

tohtinud. Tartu Vangla kodukorra p 4.5 kohaselt, kui kinnipeetav paneb jalutuskäigul toime

distsipliinirikkumise tunnustele vastava teo, otsustab vanglateenistuse ametnik jalutuskäigu jätkamise

või katkestamise. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 67 p-le 1 on kinnipeetav

kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirja ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele

korraldustele. Käesoleval juhul on kaebaja keeldunud täitmast vanglaametnike korraldust lõpetada

jalutuskäik ning suunduda läbiotsimise teostamiseks jalutusaedikust välja. Selle asemel astus kaebaja

sammu vanemvalvur E. Tootsi suunas ning püüdis vanglaametnike vahelt läbi astuda.

7.VangS § 71 lõike 2 kohaselt võib vanglateenistuse ametnik kasutada teenistusülesannete täitmisel ja

enda ohutuse tagamiseks enesekaitsevahendeid ning füüsilist jõudu. Kuivõrd kaebaja püüdis

vanglaametnike vahelt läbi astuda ega allunud korraldusele jalutuskäik lõpetada ja suunduda

läbiotsimise teostamiseks jalutusaedikust välja, on kaebaja suhtes füüsilise jõu kasutamine toimunud

õiguslikul alusel.

8.Asja materjalidest nähtuvalt kaebaja ei lahkunud vanglaametniku korralduse peale jalutusaedikust

ära vaid õigustas end sellega, et tal on õigus tund aega jalutada. Vanemvalvur E. Toots seletusest

nähtub, et ta selgitas kaebajale omakorda, et kui ta korraldusele ei allu, kasutatakse tema suhtes

füüsilist jõudu ning toiming viiakse ikkagi lõpuni. Kaebaja vastas E. Tootsile, et kasutage jõudu kui

tahate, tal on ükskõik, kus ta istub. Ka vanemvalvur E. Toots on oma 15.08.2016 selgitustes toonud

välja, et selgitas kaebajale, mis põhjusel peab ta jalutusaedikust välja tulema ning hoiatas, et

korraldusele mitteallumisel kasutatakse tema suhtes jõudu. Seega tuleneb nii vanemvalvur K. Vassili

ettekandest nr 4293 kui ka vanemvalvur E. Tootsi 15.08.2016 selgitustest selgelt, et kaebajale

kirjeldati talle antud korralduste sisu ja põhjust ning hoiatati füüsilise jõu kasutamise eest. Seega oli

kaebaja teadlik, et tema suhtes kasutatakse füüsilist jõudu kui ta ei kuuletu. Seega olid kaebaja jaoks

ebameeldivused talle ette teada ning ta möönis seda, kuid siinjuures jääb arusaamatuks kaebaja väide,

et teda rünnati. Kuna kaebajale ei tulnud vangla ametnike poolt jõu kasutamine ootamatult, pidi ta

olema teadlik sellest, et vanglaametnikud kasutavad jõudu tema suhtes ja jõu kasutamisega kaasnevad

ebameeldivused ning kaebaja enda teha oli see, et neid ebameeldivusi ära hoida. Kaebaja eiras

vanglaametnike korraldust teadlikult , kuna ei allunud korraldusele jalutuskäik lõpetada ja suunduda

läbiotsimise teostamiseks jalutusaedikust välja, mistõttu võttis vanemvalvur E. Toots ühe käega

kaebaja paremast käest ning teise käega surus kaebaja pea allapoole. K. Vassili kirjelduste kohaselt

võttis ta seejärel kaebaja vasakust käest kinni. Seepeale lasi kaebaja end istukile ja osutas aktiivset

vastupanu, üritades oma käsi haardest lahti tõmmata. Kui kaebaja oli kõhuli pandud ja tema käed

seljale väänatud, paigutas K. Vassil kaebajale käerauad. Valvur A. Orav hoidis samal ajal kinni

kaebaja jalgu. Seejärel tõstsid K. Vassil ja E. Toots kaebaja püsti ja viisid ta jalutusaedikust välja

kambrisse nr 1192 rahunema.

Kohtutoimikus on ka videosalvestus, mis kattub videosalvestuse kirjeldusega (tl 32), selles osas on

menetlus kinniseks kuulutatud kohtumäärusega 30.11.2016. Videosalvestuses nähtub sündmus

19.07.2016 kella 9.01.25 alates vahejuhtumi algusest kuni kella 9.23.56-ni, mil viiakse kinnipeetav

Marko Nigol jalutusaedikust ära.

9.Eeltoodu alusel nõustub kohus vanglaga, et kaebaja on ise tekitanud nimetatud intsidendi, kuna

kaebaja ei kuulanud vanglaametnike selgitusi ja ei allunud korrale lahkuda jalutusaedikust ning üritas

vanglaametnikest jõuga läbi trügida, misjärel võttis ametnik kaebajast kinni ning tõmbas ta jõuga

pikali maha ja seejärel kasutati füüsilist jõudu tema äratoimetamisel kambrisse. Toimunu põhjal ei saa

väita, et kaebajat on sihilikult piinatud ja alandatud ning talle on tahtlikult tekitatud kehavigastusi.

Need kehavigastused, mis kaebajale peale rüselust on tekkinud, on tekkinud sellest, et kaebaja osutas

jõu kasutamisele füüsilist vastupanu, mistõttu on paratamatu, et jõu kasutamise ning käeraudade

paigaldamisega kaasnesid kaebajale kergemaliigilised vigastused. Seega tahtlikke kahevigastuste

tekitamist vangla poolt ei ole tuvastatud, samuti pole ohtu seatud ka kaebaja elu ja tervist. Füüsilise

jõu kasutamine vanglaametnike poolt oli õigustatud ja tulenes VangS § 71 lg 2, mille kohaselt võib

vanglaametnik kasutada teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks

enesekaitsevahendeid ja füüsilist jõudu ja seda eelkõige julgeoleku kaalutlustel.

Kohus märgib, et käesolevas asjas ei ole vangla kokkuvõttes ületanud jõumeetodi kasutamisega

lubatud piire. Kohus möönab, et kaebaja võis rüseluse käigus tunda valu, kuid sellises olukorras on

valu tekkimine paratamatu. Tekkinud olukord ei ole vastuolus VangS § 41 sätestatuga.

10. Tartu Vangla kodukord p 4.5 kohaselt kui kinnipeetav paneb jalutuskäigul toime mingi rikkumise,

on õigus vangalaametnikul jalutuskäik peatada ja suunata kinnipeetav jalutusaedikust välja, seega võib

katkestada kinnipeetavale ettenähtud 1-tunnise jalutuskäigu päevas ning kinnipeetaval ei teki

subjektiivset õigust nõuda viia jalutuskäik lõpule.

11.Kaebaja poolt lisatud raviloost nr 241 nähtub (19.07.2016) , et kinnipeetaval on meelekohas 4 cm

naha marrastus ning samuti on vasakul põlvel nahamarrastus 2 cm ja vasakul õlal on nahk

matsereerunud ja randmetel on käeraudade surumisjäljed. Vangla on lisanud ka fotod kaebaja

näopiirkonna kohta, millest nähtuvalt ei ole vigastused niisugused, mis annaks alust väita, et tegemist

oli kaebaja piinamisega ja tahtlike kehavigastuste tekitamisega.

12.Kaebaja on märkinud, et kui ametnikud oleks öelnud, et milline on füüsilise jõu kasutamise

tagajärg, siis poleks seda juhtunud. Kohus märgib, et selline väide näitab juba ise, et kaebaja pidi

teadma, et tema vastuhakkamise korral kaasnevad vastavad tagajärjed.

Samuti asjaolu, et kaebaja oli vabatahtlikult ühe sigareti vanglaametnikule ära andnud, ei tähenda

seda, et läbiotsimist ei toimu. Vanglal on õigus teha sellisel juhul ikkagi läbiotsimine veendumaks, et

kõik üleliigseid sigaretid on ära antud.

13.Kaebaja on esitanud kaebuse täienduse, milles märgib oma kannatusi pärast jalutusaedikust

äratoimetamist, et teised kinnipeetavad ja vanglaametnikud nägid teda verisena ja läbipekstuna,

mistõttu viitab kaebaja eraelu puutumatusele ja Euroopa Inimõiguste Kaitse Konventsiooni artikkel 3

ja 8 rikkumisele. Kaebaja on viidanud ka Põhiseadusele ja Riigikohtu praktikale.

Kohus nõustub siinjuures vastustajaga, et selles osas ei ole kaebaja vaiet läbinud ning need asjaolud

tuleb jätta tähelepanuta.

14.Kohus märgib, et kaebajale ei ole tekitatud tahtlikult kehavigastusi ning pole alandatud ka kaebaja

inimväärikust, mistõttu on põhjendamata kaebaja mittevaralise kahju nõue 250 eurot ja 200 eurot.

Kohus märgib, et inimväärikust alandavaks saab riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 mõttes

pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületavad kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu

taseme. Näiteks erivahendite ja teenistusrelva kohaldamine võib olla kinnipeetava inimväärikust

alandav, kui sellega kaasnevad isikule täiendavad piirangud ja kannatused, mis ei ole otseselt vajalikud

kinnipidamise režiimi järgimiseks. Seega jääb rahuldamata kaebaja kahjunõue 450 eurot.

Kaebaja on esitanud ka varalise kahju nõude 50 eurot, mis puudutab tema kella Lorus klaasi

kriimustusi ja täkkeid, mis on väidetavalt tekitatud 19.07.2016 hommikuse intsidendi läbi. Kaebaja

on kindel, et kellale kriimustused tekkisid siis kui vanglaametnikud kasutasid tema suhtes füüsilist

jõudu. Vangla on väitnud, et kell on juba 5 ja pool aastat vana, et kella klaasil võisid olla kriimud

tekkinud varasemalt.

Kohus märgib, et kella klaasil võisid olla kriimud tekkinud ka varem, kuid isegi kui kella klaasile

tekkisid kriimud seonduvalt 19.07.2016 hommikuse intsidendi läbi, on eelnevalt märgitud, et

vahejuhtum on tekkinud kaebaja mittekuuletumisel vangla ametnikele, mistõttu tekkis rüselus ja

kannatada võis saada kaebaja kell, kuid sellel ei lasu vangla süüd. Kuna kaebajale varalise kahju

tekitajaks ei ole vangla , ei saa ka vanglalt välja mõista kaebajale varalist kahju ning ka selles osas jääb

kahjunõue rahuldamata.

15.Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata.

Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille

kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning

resolutiivosast.

16.Menetluskuludest:

Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuselt on

tasunud riigilõivu 15 eurot. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude

väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1

kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte

endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mare Priks

kohtunik