1-16-2603/18 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (5) Kriminaalasi nr 1-16-2603

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

13. 2017 (istung märts Jõgeva kohtumaja id toimus kaugkohtuistungi na 20.02. ja 06.03.2017 te ) Kriminaalasja number 1-16-2603 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtui

stungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Külli Zimm (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

E.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

elektroonilise järelevalvega Süüdimõistetu E.R

isikukood XXX; asukoht: viibib karistuse

kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Advokaat Marko Paabumets RESOLUTSIOON

Vabastada E.R Tartu Maakohtu 19.04.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16- 2603 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 5 alusel määrata tähtajaga kuni

E.R-ile katseaeg 02.06.2018.

Kohustada E.R

täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elada k xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

ohtu määratud alalises elukohas –

2) ilmuda

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

2 (5)

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § alusel määrata katseajaks järgmised kohustused: 75 lg 2 p 2, 4, 8, 9 E.R-ile

1) mitte tarvitada alkoholi;

2) ; asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist

3) osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja soovitusel,

4) alluma elektroonilisele valvele 5 (viis) kuud alates elektroonilise valve seadme keha

külge kinnitamisest.

Määrus suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks E.R Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale.

Vabastada süüdimõistetu karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse E.R jõustumist.

Sisse nõuda ükssada kakskümmend kolm E.R-ilt riigituludesse kaitsetasu 123 ( ) eurot advokaat Marko Paabumetsa

poolt osutatud õigusabi eest.

Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355

SWEDBANK, EE401700017002872300 NORDEA PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99916700028856.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja

kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK E.R on Tartu Maakohtu 19.04.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1- süüdi tunnistatud 16-2603 KarS § 4231

järgi ja karistuseks mõistetud 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati E.R-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 29.05.2015. a otsusega kriminaalasjas

nr 1-15-4395 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 580 tundi üldkasulikku tööd, s.o 1 aasta 7 kuud 10 päeva vangistust võrra ning mõisteti E.R-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 10 päeva vangistust Kohtuotsus jõustus . 05.05.2016. Kinnipeetava karistusaeg algas 23.05.2016 02.06.2018.

ja lõpeb KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus

teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud

karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2

punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega Tingimisi ennetähtaega vabanemise . võimalus koos elektroonilise järelevalvega avanes kinnipeetaval 26.01.2017.

25.01.2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid E.R vangistusest enne tähtaega

vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjal et Tartu Vangla toetab idest nähtub, kinnipeetava E.R

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

20.02.2017 kohtuistungil juhtis kohus E.R e ei ning tema kaitsja tähelepanu sellele, et kohtul ole esitatud dokumente, mis kinnitaksid u E.R vabanemisjärgse elukoha omanik nõusolekut

3 (5)

elektroonilise valve kohaldamiseks aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxning kinnipeetava nimetatud aadressil elama asumiseks. E.R avaldas, et soovib vabaneda elektroonilise valve ning kui korteri omanik ga u nõusolek

on vajalik, siis peab ta ühendust võtma kasuisaga, kes võtab ühendust korteri omanikuga.

Kinnipeetav leidis, et karistus on oma eesmärgi täitnud ning teda teisiti mõtlema pannud. Vanglas l amm on äbitud sotsiaalprogr „Jõud muutuda“ väidetavalt andnud palju kasulikku. Edaspidi soovib ta käituda seaduskuulekalt, jätkata haridusteed, minna tööle, tasuda trahve ning loobuda alkoholist, mis on probleemide aluseks. Kaitsja lektroonilise valve kohaldamiseks puudub, tuleb leidis, et kuivõrd korteri omaniku nõusolek e seda küsida. Kohus asja arutamise edasi, et kaitsja saaks esitada vajalikud dokumendid elukoha omaniku lükkas nõusoleku kohta elektroonilise järelevalve kohaldamiseks.

03.03.2017 esitati kohtule E.R vabanemisjärgse elukoha omaniku nõusolek xxxxxxxxx

elektroonilise valve kohaldamiseks aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning kinnipeetava nimetatud aadressil elama asumiseks.

06.03.2017 kohtuistungil avaldas kohus p , olles tutvunud Tartu rokuröri kirjaliku arvamuse. Prokurör

Vangla materjalidega E.R tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla, nõustu

s Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas. Kaitsja oli k on aru saanud, et edaspidine seisukohal, et E.R karistus on eesmärgi täitnud, isi

vangistuses viibimine ei ole tema huvides, tal on võimalus vabaduses tööle saada, tal on toetavad

lähedased vabaduses. Kuivõrd nii v prokurör toetavad E.R angla kui vabastamist, toetas ka kaitsja.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega 2 punktis .

Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe E.R

kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud E.R elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Korter võimalikku vabanemisjärgset a on üürikorter, üürileping on kasuisa nimel, kellel on soov korter ära osta. K xxxxxxxxxxxxxxx orteris

elavad lisaks kasuisale veel kinnipeetava ema Mxxxxxxxx ja vennad xxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxt, kes Eluase on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Ka korteri omanik xxxxxxxxx on andnud

nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxning kinnipeetava

nimetatud aadressil elama asumiseks. Seega esinevad formaalsed alused E.R tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

E.R on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Vanglakaristust kannab E.R esimest korda. Varasemalt on teda karistatud varguse, joobes juhtimise, sõiduki süstemaatilise juhtimise eest

ilma juhtimisõiguseta, omavolilise sissetungi ning asja omavolilise kasutamise eest. Käesolevat karistust kannab E.R taas sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta.

4 (5)

E.R karistusandmetest nähtub, et talle on mõistetud eriliigilisi karistusi ning talle on korduvalt antud võimalusi kanda karistust vabaduses olles. Tartu Maakohtu 29.05.2015. a otsusega

kriminaalasjas nr 1-15-4395 asendati vangistus üldkasuliku tööga, Tartu Maakohtu 30.10.2014. a

otsusega kriminaalasjas nr 1-14-9017 vabastati E.R karistusest tingimisi allutamisega

käitumiskontrollile ning Tartu Maakohtu 27.04.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-11705

mõisteti rahaline karistus. Vaatamata sellele on E.R jätkanud samalaadsete kuritegude

toimepanemist, kuriteod, mille eest käesolevat vangistust kannab, on toime pandud erinevate

otsustega määrtatud katseajal. Eelnev näitab E.R varasemat ükskõikset suhtumist talle mõistetud karistustesse ning talle antud võimalustesse.

Karistuse kandmise ajal on E.R käitumine olnud korrektne. Kinnipeetav on täitnud

individuaalset täitmiskava läbinud sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“, omandab põhiharidust 8. - klassis ning osaleb taasühiskonnastavates vestlustes. Väidetavalt on vangistus pannud teda mõtlema

muutuste vajalikkusele Kinnipeetava ning tekitanud soovi edaspidi seaduskuulekat eluviisi järgida.

puhul on peamiseks kuritegude toimepanemise põhjuseks olnud alkoholi kuritarvitamine. E.R sõnul on vangistus ka sõltuvusprobleemi tõsiselt suhtuma pannud teda

.

Vabanemise korral oleks E.R võimalik asuda elama koos ema, kasuisa ja kahe vennaga üürikorterisse. Suhted lähedastega on head ja sõbralikud. Lähedased on kinnipeetavat vangistuse ajal

toetanud ning on valmis seda t vabanemise korral egema ka edaspidi. E.R sõnul on tal võimalik tööle saada sse metsatöödele või xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kohus leiab, et E.R vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega on võimalik. Kohus peab oluliseks E.R positiivselt iseloomustavaid asjaolusid (positiivne käitumine

karistuse kandmise ajal, head vabanemisjärgsed elutingimused) ning kinnipeetava selgitusi kohtuistungil, mille kohaselt on ta valmis oma varasemat eluviisi muutma. Samuti seda, et tegemist

on kinnipeetava esimese vangistusega. Kohus on arvamusel, et käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. E.R

Ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks

E.R puhul olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. KarS § 76 lg 5 alusel tuleb määrata katseaeg kuni Samaks tähtajaks peab E.R-ile 02.06.2018.

kohus põhjendatuks allutada ka KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile E.R

. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 E.R-ile

alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi Selleks, et vähendada uute kuritegude .

toimepanemise riske, peab kohus vajalikuks määrata KarS § 75 lg 2 p 4 alusel E.R-ile kohustuse

Uue asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. kuriteo sooritamise riskide maandamiseks ning tagasilanguse ennetamiseks tuleb E.R KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osaleda ka sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja soovitusel. Lisaks eelnimetatud kohustusele, tuleb KarS § 75 lg 2 p 9 alusel kohustada E.R alluma elektroonilisele valvele. KarS § 751 lg 3 p 2 ja lg 4 alusel peab kohus, arvestades ärakandmata karistuse pikkust, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks kuud alates elektroonilise järelevalve seade keha külge 5 kinnitamisest.

Menetluskulud E.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbi võttis kaitsjana vaatamisel 20.02. ja 06.03.2017 kohtuistungitest esitas määratud korras osa advokaat Marko Paabumets. Kaitsja 20.02. ja 06.03.2017 kohtule taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga kokku summas 123 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus

ed on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlust kokku 123 eurot. ele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le

43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat

5 (5) valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaal KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud menetluses.

süüdimõistetu. Seega tuleb E.R-ilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik