2-14-62315/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-14-62315

Määruse tegemise aeg ja koht

15. märts 2017, Tallinn

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ande Tänav

Kohtuasi

Eesti Puu OÜ hagi SigmaGroup OÜ vastu

kinnistusraamatu kannete muutmiseks nõusoleku

andmise kohustuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24. jaanuari 2017 määrus

menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

SigmaGroup OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Eesti Puu OÜ (registrikood 11022393),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Martin Tamme

ja Karin Mölder

Kostja: SigmaGroup OÜ (registrikood 11517189),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Janek Väli

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Tühistada Harju Maakohtu 24. jaanuari 2017 määrus ja saata asi tagasi

maakohtule menetluskulude uueks kindlaksmääramiseks.

2. SigmaGroup OÜ määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

Asjaolud

1. Eesti Puu OÜ esitas 10.12.2014 Harju Maakohtule hagi, paludes tuvastada

SigmaGoup OÜ kohustuse anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusjaoskonna

kinnistusregistri registriosa nr 2102601 II jakku kantud kostja kohta tehtud omanikukande

kustutamiseks ja kande tegemiseks, mille kohaselt kinnistu 5414/37291 mõttelise osa

omanik on Brandente Eesti OÜ. Samuti palus hageja tuvastada, et kostjal on kohustus

anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 2102601

III jakku kostja kasuks kantud isikliku kasutusõiguse kande kustutamiseks ja IV jakku

kostjale kuuluvale kinnistu mõttelisele osale AS LHV Pank kasuks kantud hüpoteegikande

kustutamiseks. Hageja palus asendada kostja tahteavaldused kohtuotsusega ja jätta

menetluskulud kostja kanda.

2. Maakohus rahuldas 09.11.2015 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.04.2016 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Riigikohus tühistas 14.12.2016 otsusega

ringkonnakohtu otsuse osaliselt ja jättis kõigi kohtuastmete menetluskulud 33,33%

ulatuses hageja kanda ja 66,67% ulatuses kostja kanda.

3. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad tema menetluskulud kuludest

õigusabile 10 753 eurot ja riigilõivust 2750 eurot, kokku 13 503 eurot. Hagejale osutati

õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta) maakohtus 88 tundi ja 30 minutit,

ringkonnakohtus 10 tundi ja 36 minutit ning Riigikohtus 13 tundi ja 6 minutit, kokku 112

tundi ja 12 minutit. Hageja palub menetluskulud välja mõista koos viivisega VÕS § 113

lg 1 teises lauses ette nähtud määras.

4. Kostja menetluskulude nimekirjade kohaselt koosnevad tema menetluskulud kuludest

õigusabile 5656,50 eurot, riigilõivust 2700 eurot ja kautsjonist 3000 eurot, kokku

11 356,50 eurot. Kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga 135 eurot (käibemaksuta)

maakohtus 24 tundi ja 12 minutit, ringkonnakohtus 8 tundi ja 6 minutit ning Riigikohtus 9

tundi ja 36 minutit, kokku 41 tundi ja 54 minutit. Kostja palub menetluskulud välja mõista

koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras.

Vastuväited menetluskulude nimekirjadele

5. Kostja vaidles hageja menetluskulude nimekirjale vastu ja palus jätta selle riigilõivu

ületavas osas rahuldamata. Kuna hageja kohtuistungil esitatud dokument ei sisaldanud

detailset ega muud menetluskulude nimekirja, esitati kulunimekiri hilinenult (TsMS § 176

lg 1). Kuluaruandest ei ole eristatav, millises osas on teenused seotud vaidlusaluse

tsiviilasjaga. Tööde teostajatena on märgitud isikuid, kelle seos vaidlusaluse tsiviilasjaga

ei ole tõendatud. Hageja menetludokumendid kopeerivad teineteist. Arvega nr 142208

seoses võib käesoleva tsiviilasja menetlemisega seotud olla 01.12.2014 Karin Mölderi

poolt hagi koostamise ja nõuete ettevalmistamise ajakulu 3,5 tundi. Arvel näidatud

kuludest ei ole tsiviilasjaga seotud vandeadvokaat Martin Tammega seotud kirjed 5,9

tundi ega Arsi Paveltsiga seotud kirjed 3,5 tundi. Arvest nr 142208 on mõistlik

hüvitamisele kuuluv kulu 6,5 kuni 7 tundi. Menetluskulude hulka ei kuulu enne hagi

esitamist tehtud toimingud. Ei ole selge, milliseid e-kirju hageja enne hagi esitamist saatis

ja kas need on asja materjalide hulka esitatud. Arvel nr 150913 märgitud tegevustest võib

asjaga seotud mõistlik kulu olla 11 tundi. Arvele nr 151726 lisatud kulude aruandele 5,9

tunni kohta kostja vastu ei vaidle.

6. Hageja ei nõustu kostja menetluskuludega, mis seonduvad hageja menetluskuludega

tutvumisega ja neile seisukoha koostamisega maakohtus. Menetluskulude

vaidlustamisega, sh nendele seisukoha esitamisega seonduvad kulud ei kuulu vastaspoole

poolt hüvitamisele.

Maakohtu määrus ja selle põhjendused

7. Maakohus rahuldas hageja ja kostja avaldused osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks

menetluskulude hüvitamiseks välja 10 665,86 eurot ja hagejalt kostja kasuks 2785,22

eurot. Kohus tasaarvestas poolte vastastikused nõuded ja mõistis kostjalt hageja kasuks

menetluskulude hüvitamiseks välja 7880,64 eurot ning viivise alates kohtumääruse

jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Määruse kohaselt arvestas kohus menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende

väljamõistmisel vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asja keerukust, menetluses toiminud

istungit ning menetlusosaliste esitatud menetlusdokumente.

9. Hageja kantud kulud riigilõivule 2750 eurot on põhjendatud kulu. Arvestades

menetluskulude jaotust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 1833,43 (2750 x

66,67/100) eurot.

10. Hageja palus kostjalt välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 13 658 eurot. Hageja

esindaja toimingud on esitatud dokumentide mahust, sisust ja toimingute vajalikkusest

lähtudes põhjendatud osaliselt. Tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad

analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat

ning koostama dokumente. Põhjendatud ja vajalik toiming on ka esindatavaga suhtlemine.

03.02.2016 tehtud toiming on põhjendatud 20 minutit ulatuses ja 19.09.2016-21.09.2016

toimingud kokku 4 tunni ja 30 minuti ulatuses. Menetluskulude ajalise arvestuse

määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et järgmises kohtuastmes kantud

menetlusdokumentide koostamine ei ole nii ajanõudlik kui eelmises astmes. Põhjendatud

on menetluskulude väljamõistmine seoses büroosisese nõupidamisega (arve nr 142208) ja

seoses Arsi Paveltsi poolt tehtud toimingutega, kuna tegemist oli õiguslikult keeruka

vaidlusega, mis vajas täiendavat analüüsi. Hageja esindajate toimingud ja nendele kulunud

aeg on põhjendatud kokku 109,23 tunni ulatuses.

11. Hageja kõrgeima erialase kvalifikatsiooniga esindajate tunnitasu kuni 160 eurot (ilma

käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Hageja esindajate töötundide

põhjendatud maht arve nr 142208 alusel on 47,20 tundi tunnihinnaga 122,50 eurot, kokku

5782 eurot, arve nr 150913 alusel 35 tundi tunnihinnaga 120 eurot, kokku 4200 eurot, arve

nr 151726 alusel 5,9 tundi tunnihinnaga 120 eurot, kokku 708 eurot, 20.10.2015

kohtuistungil osalemise eest 0,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot, kokku 60 eurot, arve nr

20160028 alusel 10 tundi ja 36 minutit tunnihinnaga 120 eurot, kokku 1272 eurot ning

toimingud perioodil 03.02.2016-21.09.2016 10 tunni ja 2 minuti ulatuses tunnihinnaga

120 eurot, millest 24 minutit on teostatud tunnihinnaga 160 eurot, kokku 1219,99 euro.

Kokku on põhjendatud õigusabikulud 13 241,99 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust,

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulud 8828,43 (13241,99x 66,67/100)

eurot.

12. Hageja nõue kinnistusraamatu registriväljavõtte kulu hüvitamiseks summas 6 eurot on

põhjendatud. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

registriväljavõtte kulu 4 (6 x 66,67/100) eurot.

13. Kostja tasus menetluses riigilõivu 2700 eurot, mille hüvitamine on arvestades

menetluskulude jaotust põhjendatud summas 899,91 eurot (2700 x 33,33/100) eurot.

Kautsjon ei kuulu hagejalt väljamõistmisele, kuna Riigikogus tagastas selle kostjale.

14. Kostja palus hagejalt välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 5656,50 eurot. Kostja

esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on põhjendatud, arvestades nende

vajalikkust, põhjendatust ja esitatud dokumentide mahtu ning sisu. Õige ei ole hageja

seisukoht, et vastaspoole menetluskulude nimekirjaga tutvumise ja vastuväite koostamise

kulud ei kuulu väljamõistmisele. Kohus määras pooltele täiendava tähtaja menetluskulude

osas vastuväidete esitamiseks, mis eeldab menetluskuludega tutvumist. Kulu kuulub

vastaspoolelt väljamõistmisele. Kostja esindaja toimingud ja nendele kulunud aeg on

põhjendatud 41,9 tunni ulatuses.

15. Kostja kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni omava esindaja tunnitasu 135 eurot

(käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Kostja esindaja õigusabikulud

kokku on seega 5656,50 eurot. Arvestades menetluskulud jaotust tuleb hagejalt kostja

kasuks välja mõista õigusabikulud 1885,31 (5656,5 x 33,33/100) eurot.

Kostja määruskaebus

16. Kostja palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

17. Kaebuse kohaselt arvestas maakohus ebaõigesti, et kostja taotles 5656,50 euro

väljamõistmist hagejalt. Kostja menetluskulude suurus maakohtus oli 3276 eurot,

ringkonnakohtus 3793,50 eurot ja Riigikohtus 4296 eurot, kokku 11 365,50 eurot. Kuna

maakohus leidis, et menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on põhjendatud, on õige

arvutuskäik 11 365,50 eurot x 33,33/100 = 3788,12 eurot.

18. Kohtumäärusest ei nähtu, miks pidas kohus kostja õigusabi põhjendatuks ligi 3 korda

väiksemas mahus kui hageja õigusabi. Sama vaidlus ei saa hageja jaoks olla õiguslikult

keerukam kui kostja jaoks, nagu rõhutas maakohus.

19. Kohus ei pööranud tähelepanu kostja vastuväidetele arvetel nr 142208 ja 150913

nimetatud toimingute põhjendamatuse kohta.

20. Kohus võttis ebaõigesti hageja menetluskulude nimekirja menetlusse. Hageja

menetluskulude nimekiri ei olnud nõuetekohane, kuna ei olnud esitatud TsMS § 176 lg-t 1

järgides.

Vastus määruskaebusele

21. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Edasine menetluse käik

22. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

23. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuste ja tsiviilasja materjaliga leiab, et maakohtu

määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu

tühistada ja saata asi tagasi samale maakohtule uueks menetluskulude

kindlaksmääramiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

24. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid.

Hagita menetluses ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ja nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-137-13). Seega

tuli maakohtul sõltumata poolte vastuväidetest anda menetluskulude nimekirjadele

sisuline hinnang. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui

kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on

käesoleval juhul kaalutlusveaga, mis seisneb diskretsioonivolituse kasutamata jätmises.

25. Arvestades tsiviilasja materjale, hageja menetluskulude nimekirju ja kostja vastuväiteid,

nõustub ringkonnakohus kostjaga, et maakohus ei ole hageja esindaja üksikute toimingute

ajakulu vajalikkust ja põhjendatust ega kostja vastuväiteid sisuliselt hinnanud. Maakohtu

määrus on olulises osas põhjendamata ja vastuolus menetluskulude kindlaksmääramist

puudutava regulatsiooni ning kohtupraktikaga. Maakohus rikkus sellega oluliselt TsMS

§ 465 lg 2 p-st 8 tulenevaid kohustusi.

26. Ringkonnakohtu hinnangul jättis kohus mh nõuetekohaselt hindamata hageja kohtueelses

menetluses kantud menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse. Hageja esitas

hagiavalduse kohtusse 10.12.2014. Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi hageja

esindaja perioodil 01.12.2014-10.12.2014 toiminguid mahus 42 tundi ja 42 minutit.

Ringkonnakohus märgib, et menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on

need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse

tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses

menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda tsiviilkohtumenetluse

seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-

2-1-162-11 p 14). Maakohtul tuli seega kõigepealt eristada, millised enne hagi esitamist

kantud kulud olid menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes, mis kuuluvad

hüvitamisele menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ja seejärel hinnata nende

vajalikkust ja põhjendatust. Antud juhul ei ole maakohus seda teinud.

27. Samuti jättis maakohus arvestamata põhimõtte, mille kohaselt ei ole alusetu taotluse

koostamise ja esitamisega seonduvad kulud vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 tähenduses,

mille väljamõistmine teiselt menetlusosaliselt oleks põhjendatud. Ainuüksi asjaolu, et

menetluskulud jäeti osaliselt teise poole kanda, ei anna alust temalt välja mõista selgelt

põhjendamatute menetlustoimingute tegemisega seotud kulusid. Teiselt menetlusosaliselt

ei ole põhjendatud välja mõista ka menetluskulusid, mis on tingitud otseselt

menetlusosalisest endast ega ole seetõttu eduka menetluse seisukohast vajalikud ja

põhjendatud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, sh näiteks kohtu poolt määratud tähtaegade

pikendamine, kui see ei ole tingitud teise poole tegevusest.

28. Täiendavalt juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et maakohtu seisukoht, et

vastaspoolelt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulude nimekirjaga tutvumise ja

vastuväite koostamise kulud, ei ole õige. Riigikohus selgitas oma 06.05.2015 määruse

nr 3-2-1-4-15 p-s 13, et menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei ole

põhjendatud ja vajalik kulu TsMS § 175 lg 1 mõttes. Sama kehtib ringkonnakohtu

hinnangul ka menetluskulude nimekirjade kohta vastuväidete esitamisele, sõltumata

sellest, et maakohus andis menetlusosalistele TsMS § 176 lg 8 alusel tähtaja seisukohtade

esitamiseks. Seda kinnitab ka TsMS § 178 lg 4, mille kohaselt ei hüvitata menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

29. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata poolte menetluskulude nimekirjades

toodud kirjete vajalikkust ja toimingutele kulunud põhjendatud aega igas kohtuastmes

sisuliselt. Samuti tuleb vastata kõikidele menetluskulude nimekirjade kohta esitatud

vastuväidetele, sh kostja vastuväitele selle kohta, et kostja hinnangul tuli hageja

menetluskulude nimekiri jätta tähelepanuta, kuna see ei vastanud TsMS § 176 lg-st 1

tulenevatele nõuetele.

30. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus veel järgmist. Õiged on

määruskaebuses toodud arvutused selle kohta, et kostja kandis menetluskulude

nimekirjade kohaselt menetluskulusid maakohtus 3276 eurot, ringkonnakohtus 3793,50

eurot ja Riigikohtus 4296 eurot, s.o kokku 11 365,50 eurot. Kostja jätab aga tähelepanuta,

et maakohus eristas menetluskulude kindlaksmääramisel õigusabikulusid ja muid

menetluskulusid. Nii kulus hagejal maakohtus õigusabile 3276 eurot, ringkonnakohtus

1093,50 eurot ja Riigikohtus 1296 eurot. 5700 eurot kuludest moodustasid riigilõiv ja

kautsjon. Seejuures arvestab kostja oma menetluskulude suurust ekslikult koos

kautsjoniga, kuna Riigikohtu 14.12.2016 otsusega otsustati see kostjale tagastada. Sellele

juhtis õigesti tähelepanu ka maakohus. Seega on ekslik kostja käsitlus, et kohus pidi

menetluskulud välja mõistma arvutatuna 11 365,50 eurolt. Ringkonnakohus möönab

siiski, et maakohtu määruses on ilmne arvutusviga. Nimelt on kostja õigusabikulud kokku

(3276+1093,50+1296) 5665,50 eurot, mitte 5656,50 eurot. Maakohus saab asja uuel

läbivaatamisel selle vea parandada.

31. Kuna TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata, jätab kohus rahuldamata kostja taotluse jätta

määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud hageja kanda.

Reet Allikvere

Iko Nõmm

Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)