1-07-8025/10 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-07-8025

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2009. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-8025 Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Taotluse esitaja Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Ivi Kalmet Taotlus avaldus S.G-le asenduskaristuse määramiseks Prokurör Margit Luga Süüdimõistetu S.G

isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Asendada S.G-le Tartu Maakohtu 13.08.2007.a otsusega kriminaalasjas nr 1-

07-8025 KarS § 121 ja § 120 järgi mõistetud rahalise karistuse tasumata osa, mis on 10594,89 krooni s.o 211 päevamäära vangistusega 2 kuud 10 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel

asendada vangistus üldkasuliku tööga 140 tundi. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 kuud.

KarS § 69 lg 4 alusel kohustada S.G üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elada kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui 15 päevaks;

2 (3)

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

S.G tuleb üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu.

Kohu tuvastas: S.G on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 13.08.2007.a otsusega kriminaalasjas nr

1-07-8025 KarS § 121 järgi ja karistuseks on mõistetud rahaline karistus 300 päevamäära ulatuses, s.o 15000 krooni ning KarS § 120 järgi ja karistuseks on mõistetud rahaline karistus

170 päevamäära ulatuses, s.o 8500 krooni. KarS § 64 alusel mõisteti üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel liitkaristuseks rahaline karistus 340 päevamäära, s.o 17000

krooni. KarS § 66 alusel määrati rahalise karistuse tasumine ositi kuni rahalise karistuse

täieliku tasumiseni, S.G kohustati alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust tasuma igakuiselt 11 esimest makset summas vähemalt 1400 krooni ning viimane 12. makse summas 1600 krooni. Kohtuotsus jõustus 21.08.2007.a.

16.02.2008.a esitas Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Ivi Kalmet kohtule avalduse S.G-le

määratud rahalise karistuse asendamise otsustamiseks. Avalduse kohaselt on

23.09.2008.a S.G suhtes algatatud täitemenetlus Tartu Maakohtu 13.08.2007.a. otsuse nr 1-07-8025 ja sissenõudja Rahandusministeeriumi avalduse alusel, täitmisteade kätte

toimetatud 25.09.2008.a. S.G ei ole täitemenetluse käigus tasunud temale kohtuotsusega määratud rahatrahvi ja nõude jääk on 13500 krooni. Kontrollimise tulemusel

tegi kohtutäitur kindlaks, et võlgnik S.G puudub vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 alusel taotleb kohtutäitur otsustada kohtul rahatrahvi jäägi asendamine. 10.03.2009.a esitas kohtutäitur kohtule teate, mille kohaselt laekus 27.02.2009.a kohtutäituri arvele S.G tuludeklaratsioonist 3742 krooni, millest asendamisele kuuluva trahvi katteks arvestati 2905,11 krooni ja kohtutäituri tasuks 836,89 krooni. Tasumata trahvi jääk on 10594,89 krooni.

06.04.2009.a kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et töötab OÜ-s Est Skape

haljastustöölisena, varem on töötanud välismaal ja erinevatel juhutöödel. Kogu raha läheb pere ja korteriüüri peale, abikaasa hetkel ei tööta ja on 2-aastase lapsega kodus. Süüdimõistetu

soovis rahalise karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Prokurör toetas kohtuistungil kohtutäituri taotlust ning palus rahalise karistuse tasumata osa asendada vangistusega.

Kohus leiab, et taotlus S.G suhtes rahalise karistuse asendamiseks vangistusega on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning vangistus tuleb asendada üldkasuliku tööga. KarS § 70 lg 1, 2 näeb ette, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga, rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab seejuures üks päev vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel mõistes

kuni kaheaastase vangistuse, võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga; ühele päevale

vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd; vangistus asendatakse üldkasuliku tööga

3 (3)

üksnes süüdimõistetu nõusolekul.

S.G andis vastava nõusoleku. Eeltoodu alusel

asendab kohus S.G-le karistusena määratud rahalise karistuse tasumata osa

10594,89 krooni, s.o 211 päevamäära 2 vangistusega 2 kuud ja 10 päeva ning vangistuse

asendab kohus üldkasuliku tööga 140 tundi. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 3 kuud.

Määruse tegemisel juhindub kohus KarS §-dest 69, 70 ja KrMS §-dest 431, 432.

Haide Rimmel kohtunik