3-17-140/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

15. märts 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-140

Haldusasi

Z.K. kaebus Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2016 korralduse

nr 1922 „Mooni tn 55a // Vuti tn 16 kinnistu

detailplaneeringu

kehtestamine Kristiine

linnaosas“ tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Z.K., volitatud esindaja Tuulikki Laesson

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Silver Sarapuu

Kolmas isik – T.P., volitatud esindaja adv Raul Keba

Menetlustoiming

Kaebuse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta Z.K. kaebus läbi vaatamata.

2. Arvata kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot riigi tuludesse.

3. Vastustajal ja kolmandal isikul on õigus esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja

menetluskulu dokumendid hiljemalt 10 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates.

4. Sekretäril saata määrus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtu

kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest

(HKMS § 155 lg 5, § 204 lg 1 ja 2). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 203 lg

1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsuse 18.01.2012 korraldusega nr 72-k algatati Mooni tn 55a // Vuti

tn 16 kinnistu detailplaneeringu koostamine (edaspidi DP). DP koostamise eesmärgiks oli

senisele sihtotstarbeta Mooni tn 55a // Vuti tn 16 kinnistule elamumaa sihtotstarbe määramine,

3-17-140

2(7)

kinnistu jagamine ning mõlemale moodustuvale krundile kuni 2-korruselise üksikelamu ja kahe

abihoone rajamine (DP seletuskiri p 1.4; tl 25).

2. DP

võeti

vastu

Tallinna

Linnavalitsuse

07.08.2013

korraldusega

1054-k.

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 16.–30.09.2013 ja 6.-20.02.2014. Planeeringu teise

avaliku väljapaneku (6.-20.02.2014) ajal teatas Vuti tn 22 üks omanikest Z.K. 20.02.2014

TLPA-d, et teda ei ole planeeringumenetlusse nõuetekohaselt kaasatud, ning hoolimata sellest,

et on DP avaliku väljapaneku viimane päev, ei ole tal piisavalt aega planeeringuga tutvumiseks

ja oma seisukoha kujundamiseks. TLPA ja Z.K. leppisid kokku, et viimasele võimaldatakse

kuni 14.03.2014 DP-ga tutvuda. Z.K. esitas 13.03.2014 planeeringule oma vastuväited, millele

TLPA vastas 25.03.2014 kirjaga nr 3-2/1841.

3. DP avalik arutelu toimus 03.04.2014. Naaberkinnistu Vuti tn 14 omanikud ja Z.K. tegid

ettepanekuid Vuti tn 16 kinnistule kavandatud elamu suuruse, abihoonete kõrguse,

kõrghaljastuse paiknemise, Vuti tänava äärse kraaviga ja sademeveega seoses. Tallinna

Linnavalitsus teatas 20.05.2014 Z.K.le, et ei nõustu esitatud ettepanekuga hoone suuruse ja

abihoone kõrguse osas.

4. Harju maavanem andis 09.06.2016 detailplaneeringule tingimusliku heakskiidu, paludes

kohalikul omavalitsusel planeeringudokumentatsiooni lisada vastav parandus katuse räästa

mitte üle 8 meetrise lubatud kõrguse osas.

5. Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2016 korraldusega nr 1922-k kehtestati Mooni tn 55a

// Vuti tn 16 kinnistu detailplaneering. Tallinna linn teavitas 28.12.2016 Z.K.d detailplaneeringu

kehtestamisest.

6. Z.K. esitas 20.01.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse

21.12.2016 korralduse nr 1922 „Mooni tn 55a // Vuti tn 16 kinnistu detailplaneeringu

kehtestamine Kristiine linnaosas“ tühistamiseks. Koos kaebusega esitati ka esialgse õiguskaitse

taotlus Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2016 korralduse nr 1922-k kehtivuse peatamiseks kuni

jõustunud kohtulahendini käesolevas haldusasjas. Kaebuse kohaselt rikub DP lahendus

sademevee ärajuhtimiseks kaebaja omandiõigust ja DP põhjustab talle ebaproportsionaalselt

suurt privaatsusriivet.

7. Tallinna Halduskohtu 20.01.2017 kohtunõudega anti Tallinna linnale ja kolmandale

isikule võimalus esitada esialgse õiguskaitse taotlusele omapoolne seisukoht hiljemalt

25.01.2017.

8. Tallinna linn esitas 25.01.2017 vastuse kaebusele ja esialgse õiguskaitse taotlusele.

Tallinna linn leidis, et DP kehtetuks tunnistamine ja esialgse õiguskaitse rakendamine ei ole

õiguspärane ega põhjendatud ning palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kuna

kaebaja ei ole põhistanud ega selgitanud, milles seisneb just tema õiguste rikkumine, tuleb

kaebus selles menetlusstaadiumis lugeda perspektiivituks. Kaebaja on kaebuses väljendanud

arvamust, et Mooni tn 55a ja Vuti tn 16 kinnistute hoonestamine riivab tulevikus kaebaja

privaatsust ning kinnistute sademevesi kahjustab kaebaja kinnistut. Pole esitatud konkreetseid

tõendeid, et kaebaja privaatsust rikutakse tulevikus sellisel määral, et oleks tarvilik rakendada

esialgset õiguskaitset. Samuti ei ole kaebaja esitanud konkreetseid tõendeid selle kohta, et

naaberkinnistute vihmavesi hakkaks tulevikus kaebaja kinnistut kahjustama.

9. T.P. esitas 25.01.2017 kohtule avalduse, milles märkis, et arusaamatuks jääb kaebuses

esitatud väide, et kaebaja ei olnud teadlik sademevee kraavi olemasolust. 2010. aastal oli Vuti

3-17-140

3(7)

tn 22 kinnistul paiknev kraav selgelt eristatav, vaatamata sellele kuhjatud prügile. Kristiine

linnaosavalitsuse DP avalikul arutelul 14.04.2014 väitis hr. K., et temale teadaolevalt juhiti

kraavi pesuvett. Arutelu protokollis on ka nõue, et Vuti tn 22 omanik taastaks kinnistut läbiva

kraavi.

10. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 27.01.2017 määrusega menetlusse, kaasas T. P.

kolmanda isikuna menetlusse ja jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

11. Kaebaja esitas 11.02.2017 Tallinna Halduskohtu 27.01.2017 määruse peale

määruskaebuse, milles taotles määruse tühistamist osas, millega jäeti esialgse õiguskaitse

taotlus rahuldamata ja palus esialgse õiguskaitse kohaldamist.

12. Tallinna Ringkonnakohus

jättis 23.02.2017 määrusega kaebaja määruskaebuse

rahuldamata.

13. T. P. esitas 27.02.2017 vastuse kaebusele. Kolmanda isiku väitel puudub kaebaja hoonel

kasutusluba ega ole esitatud kasutusteatist, mistõttu tuleb kõik hoone kasutamisega seonduvad

väidetavad subjektiivsete õiguste riived jätta tähelepanuta. Analoogselt kohtute arvamusega on

kolmas isik seisukohal, et kehtestatud planeeringulahenduses on Mooni tn 55a // Vuti tn 16

sademevee küsimus lahendatud. Seejuures on oluline DP seletuskirja punktis 3.5 sisalduv nõue,

et hoonete ehitusprojekti mahus tuleb esitada krundi vertikaalplaneerimise lahendus, millega

välistada sademevee valgumine naaberkinnistutele. Seega ei saa DP-s kajastatud sademevee

lahendused iseseisvalt kaebaja huve rikkuda. Seoses katuseterrassi küsimusega viitab kolmas

isik, et ainuüksi asjaolu, et DP-s ei ole keelatud katusele terrassi kavandada, ei anna alust lugeda

DP-d õigusvastaseks. Püstitatava hoone arhitektuurne lahendus selgub alles ehitusloa

menetluses. Kolmas isik on seisukohal, et DP-s pos nr 2 Vuti tn 16 ja Vuti tn 22 kinnistu vahele

ette nähtud 1,7 meetri kõrgune tihe puitlipp-piirdeaed või võrkpiire peidetuna igihaljasse, kuni

2 meetri kõrgusesse dekoratiivhekki, on piisav abinõu tagamaks kaebaja privaatsust. Mis

puudutab piirdeaia väljaehitamiseks kohustatud isiku määramist, siis sellist nõuet kuni

30.05.2015 kehtinud planeerimisseadus (edaspidi PlanS 2003_2015) ette ei näinud. See

küsimus lahendatakse ehitusloa menetluses, mille käigus on kaebajal võimalik enda arvamust

väljendada.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta

määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS §

121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. 15.

Riigikohtu halduskolleegiumi praktikas on peetud võimalikuks HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel

kaebuse tagastamist ka siis, kui kaebus on ilmselgelt põhjendamatu (Riigikohtu

halduskolleegiumi 22.03.2013 määrus nr 3-3-1-11-13, p 17).

16. Kaebuse eesmärgiks on DP tühistamine. Kaebaja hinnangul on vaidlustatud DP

vastuolus PlanS § 126 lg 1 p-ga 4 ja § 131 lg-te 1 ning 3, samuti vastuolus kehtestatud Kristiine

linnaosa üldplaneeringuga osas, kus DP ei taga nõuetekohast sademevee ärajuhtimist Mooni tn

55a/Vuti tn 16 kinnistult ning DP-järgse lahenduse realiseerimisel toimuks liigse sademevee

valgumine kaebajale kuuluvale Vuti tn 22 kinnistule. Ühtlasi leiab kaebaja, et DP põhijoonis on

vastuolus DP seletuskirjaga, kuivõrd sademevee valgumiseks rajatav drenaaž ei jää DP

3-17-140

4(7)

põhijoonise kohaselt planeeringualasse. Lisaks põhjustab kaebaja hinnangul vaidlustatud DP

ebaproportsionaalselt suure riive kaebaja privaatsusele.

17. Kohus

on

oma

27.01.2017

määruses

andnud

esialgse

hinnangu

kaebuse

perspektiivikusele seoses sademevee reguleerimisega DP-s ning kaebaja privaatsusriivega ning

leidnud, et ei pea kaebust perspektiivikaks. Kohus on 27.01.2017 määruse põhjendustes välja

toonud, et DP-s on reguleeritud Mooni tn 55a // Vuti tn 16 sademevee küsimus ja täpsema

lahenduse sademevee ärajuhtimiseks DP alalt näeb ette ehitusprojekt. Ehitusprojekti

koostamisel saab välistada olemasoleva olukorra halvenemise ja vertikaalplaneerimisega

välditakse sademevee valgumist naaberkinnistutele. Ka asjaolu, et kaebajale ei ole üheselt selge,

kelle kohustus on Vuti tänava kraavi ning truubi rekonstrueerimise teostamine, ei saa DP

tühistamist kaasa tuua, sest see ei riku kaebaja õigusi. See saaks puudutada üksnes DP-st

huvitatud isiku õigusi. Samuti ei mõjuta nimetatud asjaolu DP ehitusõiguse lahendust.

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 1 lg-t 1 tuleb

tõlgendada viisil, et enne EhSRS jõustumist algatatud planeeringud menetletakse lõpuni,

lähtudes seni PlanS 2003_2015 sätestatud nõuetest, st nii menetlusnõuetest kui ka sisulistest

nõuetest. Kohus jääb jätkuvalt neile seisukohtadele.

18. Ka Tallinna Ringkonnakohus on nõustunud halduskohtu seisukohtadega oma

23.02.2017 määruses ning lisanud, et ei ole äratuntav, kuidas saaks DP seletuskirja punktist 4.1

nähtuv sademevee ära juhtimise lahendus kaebaja õigusi rikkuda. Lisaks ei pidanud

ringkonnakohus kaebaja privaatsuse riivet intensiivseks hoolimata sellest, et kolmas isik pole

kinnitanud valmisolekut rajada esimeses järjekorras kaebaja ja oma kinnistu vahelisele piirile

DP seletuskirja punktis 3.4 kirjeldatud tihedat puitlipp-piirdeaeda või võrkpiiret igihaljasse

dekoratiivhekki peidetuna.

19. Arvestades, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine on kiireloomuline ja toimub

piiratud informatsiooni tingimustes ning käesolevaks ajaks on selgunud uus asjaolu

(ehitisregistri andmetel puudub kaebaja hoonel kasutusluba ega ole selle kasutamiseks esitatud

ka kasutusteatist), siis on kaebus kohtu hinnangul materiaalõiguslikult perspektiivitu.

20. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et kuivõrd kaebajal puudub õigus Vuti tn 22 asuvat

hoonet ja rajatisi kasutada, siis on ainetud kaebaja väited seoses ebaproportsionaalse

privaatsusriivega. Ehitusseadustik (EhS) § 50 lg 1 kohaselt antakse kasutusluba, kui valminud

ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe

kohaselt. Kasutusloaga määratakse ehitise kasutamise otstarve või muudetakse seda (EhS § 50

lg 3). Kasutusteatis tuleb esitada, kui ehitis on valmis ja soovitakse asuda kasutama ehitist või

selle osa ning sellega seonduvalt on täidetud ehitise kasutamisele esitatavad nõuded (EhS § 47

lg 2). Kasutusteatis tuleb esitada vähemalt 10 päeva enne ehitise kasutamise alustamist või selle

kasutusotstarbe muutmist (EhS § 48 lg 2). Ehitistregistri andmetest ei nähtu, et kaebajale

kuuluvale hoonele aadressil Vuti tn 22, Tallinn oleks väljastatud kasutusluba või selle

kasutamiseks oleks esitatud kasutusteatis. Olukorras, kus kaebajal puudub õigus ehitist ja

rajatisi aadressil Vuti tn 22 kasutada, ei saaks kolmanda isiku poolt DP realiseerimine tingida

kaebaja privaatsuseriivet. Sellegipoolest märgib kohus järgmist.

21. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et DP-s pos nr 2 (Vuti tn 16) ja Vuti tn 22 kinnistu

vahele ette nähtud 1,7 m kõrgune tihe puitlipp-piirdeaed või võrkpiire peidetuna igihaljasse,

kuni 2 m kõrgusesse dekoratiivhekki, on piisav abinõu tagamaks kaebaja privaatsuse (tl 112).

Ka Harju maavanem on oma 09.06.2016 kirjas nr 6-7/993 selgitanud, et PlanS 2003_2005 § 9

kohaselt ei kuulu krundi piirete puhul ainult ühe ja konkreetse piirdetüübi määramine

3-17-140

5(7)

detailplaneeringu kohustuslike ülesannete hulka; kohalik omavalitsus määrab selle

kaalutlusõiguse alusel, detailplaneeringuga võidakse lubada mitu omavalitsuse hinnangul

planeeringualale sobivat piirdetüüpi ning see lahendatakse täpsemalt hilisema ehitusprojekti

staadiumis; kui seadust ei ole rikutud, otsustab krundi ehitusõiguse üksikasjade osas naabri

ettepaneku arvesse võtmise kaalutlusõigusest tulenevalt kohalik omavalitsus ikkagi iseseisvalt

ning

maavalitsus

ei

saa

enda

subjektiivsetest

eelistustest

lähtuvalt

kirjutada

planeerimisautonoomiat omavale kohalikule omavalitsusele ette, missugune peaks olema

viimase kaalutlusotsus (tl 19 pöördel). Eelnevast ilmneb, nagu kohus on ka juba oma

27.01.2017 määruses viidanud (tl 72, p 25), et detailplaneeringute valdkonnas on kohtulik

kontroll oma ulatuselt piiratud ning küsimused sellest, mida planeeringualale rajada, saab

otsustada planeeringu kehtestamisel haldusorgan (Riigikohtu halduskolleegiumi 25.09.2008

otsus nr 3-3-1-15-08, p 18). Ühtlasi nõustub kohus kolmanda isikuga, et PlanS 2003_2015 ei

sätestanud nõuet, et detailplaneeringus tuleks määrata isik, kes piirdeaia välja ehitab. Asjaolu,

kes kannab piirdeaia rajamise kulud ja kas piirdeaed püstitatakse esimeses järjekorras, ei ole

detailplaneeringu õiguspärasuse hindamisel oluline, vaid see küsimus lahendatakse ehitusloa

menetluses.

22. Alusetu on kaebaja nõue, et DP-d oleks pidanud täiendama viisil, mis lubaks Vuti tn 16

abihoonete ning teiste hoonetega sarnanevate väikeehitiste (nt varjualune või lehtla) ehitamise

üksnes DP-ga ettenähtud hoonestusalasse. Selline kaebaja nõue ei põhine ühelgi õigusaktis

sätestatud normil. Ka Harju maavanem on selgitanud oma 09.06.2016 kirjas nr 6-7/993, et

Mooni tn 55A//Vuti tn 16 kinnistu detailplaneering vastab PlanS 2003_2015 §-s 9 sätestatud

sisulistele nõuetele ning järelevalve teostaja ei saa nõuda, et kohalik omavalitsus määraks

detailplaneeringus kohustuslikust krundi ehitusõigusest karmimad ehitustegevuse piirangud,

kui viimane seda teha ei soovi; nii väikeehitiste kui ka ehitusloakohustuslike hoonete ehitamist

detailplaneeringu olemasolul reguleerib EhS ning seal sätestatud korda on seadusandja pidanud

piisavaks ka naabrusõiguste tagamise kontekstis (tl 20; 3. lõik).

23. Põhjendamatu on kaebaja nõue määrata DP realiseerimise järjekord, kuivõrd

planeerimisele järgnevat projekteerimist ja ehitustegevust reguleerib EhS. Harju maavanem on

oma 09.06.2016 kirjas nr 6-7/993 märkinud, et nende abinõude määramise kohustust

detailplaneeringu koosseisus PlanS 2003_2015 § 9 otseselt ette ei näe; EhS §-s 12 on sätestatud

ehitamisele esitatavad nõuded; ehitamisel tuleb arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi

ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu; kuid need abinõud

nähakse ette ikkagi planeerimisele järgnevas projekteerimis- ja ehitustegevuse staadiumis (tl 19

pöördel ja tl 20). Seejuures on kolmas isik õigesti viidanud DP seletuskirja p-le 3.5, milles on

sätestatud, et katustelt tulevad sajuveed juhtida rennide või torude abil pinnasele ja immutada

omal krundil; hoonete ehitusprojekti mahus esitada krundi vertikaalplaneerimise lahendus,

millega välistada sademevee valgumine naaberkinnistutele (tl 27 pöördel). Seega on DP-s

sätestatud piisavad abinõud tagamaks kaebaja omandiõiguse kaitse.

24. Samuti on Tallinna linn õigesti märkinud, et DP on kooskõlas 03.11.2016 kehtestatud

Kristiine linnaosa üldplaneeringuga, mille kohaselt jääb planeeritav ala väikeelamute

juhtotstarbega alale (tl 49). Nii on TLPA juba oma 25.03.2014 kirjas nr 3-2/1841 selgitanud

kaebajale, et piirkonna hoonestus on eriilmeline; kavandatavad elamud ehitusaluse pinnaga 170

m2 on väikeelamule sobiva suurusega; krundile kavandatav ehitusalune pind kokku on 230 m2

ehk 170 + 60 = 230 m2; kavandatud hoonestustihedus kruntidel on 0,3, mis järgib piirkonnas

olevat hoonestustihedust (tl 51). Ka DP seletuskirja p-s 3.4. on märgitud, et hooned peavad

arhitektuurselt sobituma antud piirkonda nii gabariitide, katusekallete kui ka välisviimistluse

3-17-140

6(7)

poolest (tl 26 pöördel). Seejuures on ka analüüsitud kavandatavaid hooneid ümbritsevaid ehitisi

ning kavandatavate hoonete sobitumist piirkonda (DP seletuskiri p 3.4.; tl 26 pöördel). Lisaks

on käsitletud DP kooskõla Kristiine linnaosa üldplaneeringuga Tallinna Linnavalitsuse

21.12.2016 korralduse nr 1922-k seletuskirjas (tl 22 pöördel).

25. Ekslik on kaebaja seisukoht, et DP põhijoonis on vastuolus DP seletuskirjaga, kuivõrd

sademevee valgumiseks rajatav drenaaž ei jää DP põhijoonise kohaselt planeeringualasse.

Vastustaja on kohaselt selgitanud, et antud piirkonda puudutab DP seletuskiri, mille on

kooskõlastanud ka huvitatud isik; planeeringu põhijoonis ja seletuskiri on üksteist täiendavad

dokumendid (tl 91 pöördel). PlanS 2003_2005 § 2 lg 1 teise lause kohaselt koosneb planeering

tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Vaidlust ei ole

selles, et detailplaneeringu põhijoonisele on kantud ajaloolise kraavi asukoht, olemasolev truup,

taastatav kraavilõik ning planeeritav drenaažitoru (tl 30). Seejuures peab kohus vajalikuks

märkida, et paljasõnaline ja tõendamata on kaebaja väide, et eksitav on DP põhijoonisel

märgitud ajaloolise kraavi asukoht kaebajale kuuluval Vuti tn 22 kinnistul ning kaebaja ei ole

sellise kraavi olemasolust teadlik (tl 3). TLPA on oma 25.03.2014 kirjas nr 3-2/1841 selgitanud

kaebajale, et TLPA arhiivis asuvatest materjalidest on võimalik tuvastada, et ajalooliselt on

kinnistute vaheline, Vuti tänavale suubuv kraav paiknenud Vuti tn 22 kinnistul; Vuti tn 16 piiril

paikneva kraavi kohta arhiivi materjalides andmed puuduvad (tl 51). Lisaks on TLPA

20.05.2014 kirjas nr 3-2/1841 selgitanud kaebajale, et mis puudutab kraavi taastamist, siis

kõnealune kraav on ajalooliselt paiknenud Vuti tn 22 kinnistul (vastav krundiplaani koopia on

ka planeeringu kaustas) ning on likvideeritud arvatavasti kinnistu omaniku enda poolt (tl 14

pöördel, teine lõik). Ühtlasi on kolmas isik õigesti märkinud, et juba Mooni 55a//Vuti 16

kinnistu DP 03.04.2014 avaliku arutelu protokolli p-s 4 otsustati nõuda Vuti 22 omanikult

taastada Vuti 22 kinnistut läbiv kraav (tl 13).

26. Kohtulikult on kontrollitav planeerimisdiskretsiooni teostamisele (planeeringu

kehtestamisele) eelneva menetluse õiguspärasus (Riigikohtu halduskolleegiumi 18.02.2002

otsus nr 3-3-1-8-02, p 6). Kaebaja ei ole väitnud, et rikutud oleks planeerimismenetluse

nõudeid. Seejuures on asja materjalide juurde esitatud Harju maavanema 09.06.2016 kiri nr

67/993 „Mooni tn 55a//Vuti tn 16 kinnistu detailplaneeringu järelevalve“, millega maavanem,

lähtudes maavanema pädevuse piiridest ja võttes aluseks EhSRS § 1 lg 1 ning PlanS 2003_2015

§ 23 lg 6, andis oma heakskiidu Mooni tn 55A//Vuti tn 16 kinnistu detailplaneeringule (tl 21;

7. lõik). Planeeringu kehtestamise eelduseks on planeeringu koostamisel avalike huvide ja

väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamine (PlanS 2003_2015 § 4 lg 2

p 2). Detailplaneeringu üks eesmärke on tasakaalustada erinevate isikute ja gruppide õigused

ning huvid (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.10.2005 otsus nr 3-3-1-33-05, p 13). Käesoleval

juhul on asja materjalist nähtuvalt arvestatud kaebaja huvidega ning tehtud mitmeid muudatusi

detailplaneeringusse. Nii näiteks on kohalik omavalitsus detailplaneeringu menetluse käigus

vastuväiteid esitanud isikutele vastu tulles ehitusmahtusid vähendatud nii hoonete kõrguse (sh

elamu räästa kõrguse) kui ka ehitisealuse pinna osas ning kruntide piirete osas (vt Harju

maavanema 09.06.2016 kiri nr 6-7/993, tl-d 19 (4. lõik), 19 pöördel (5. lõik) ja 20 pöördel (4.

lõik)).

27. Eeltoodu kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kaebaja väited ei anna alust vaidlustatud

DP tühistamiseks, mistõttu kaebusega soovitud eesmärgi saavutamine võimalik ei oleks. Seega

on tegemist materiaalõiguslikult perspektiivitu kaebusega, mistõttu tuleb see jätta

läbivaatamata.

3-17-140

7(7)

28. Kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi

vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). 29.

Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 alusel, tuleb kaebuse esitamisel

tasutud riigilõiv 15 eurot jätta tagastamata ja arvata riigi tuludesse (HKMS § 104 lg 5 p 3).

30. HKMS § 108 lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise

korral. Vastustaja on taotlenud jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda (tl 48). Kolmas

isik on palun mõista kaebajalt välja kolmanda isiku menetluskulud. Eelnevast tulenevalt annab

kohus vastustajale ja kolmandale isikule menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide

esitamiseks tähtaja 10 päeva arvates käesoleva määruse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Maria Brenner

kohtunik