2-16-17851/17 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Põhineb hagi õigeksvõtul)

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 15. 03. 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-17851 Tsiviilasi Xxxxhagi Xxxx(Xxxx) vastu elatise väljamõistmise nõudes Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad

2115 eurot Hageja Xxxxik xxxx, elukoht xxx Hageja seaduslik esindaja Xxxxik xxxx Kostja Xxxx(Xxxx) ik xxxx, elukoht xxxx e-post xxxx Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalejad 14.03.2017 Hageja seaduslik esindaja Xxxx Resolutsioon

1. Välja mõista Xxxx(Xxxx) ik xxxx Xxxxik xxxx kasuks elatis Vabariigi Valitsuse kehtestatud poole kuupalga alammäära so 2017 aastal 235 euro ulatuses, alates 01.03.2017 kuni Xxxxtäisealiseks saamiseni. Elatise minimaalmäära muutumisega, muutub väljamõistetud elatise määr. 2. Ülalpidamiseks väljamõistetud elatis Xxxx(Xxxx) kanda hiljemalt 30-ndaks kuupäevaks hageja Xxxxik xxxx arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxx Swedbank selgitusega „ Xxxxelatis“, märkega millise kuu eest elatis. 3. Tunnistada hagi õigeksvõtul põhinev otsus viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

2 Jätta poolte kantud menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on Xxxxhagi Xxxxvastu elatise väljamõistmiseks alates 01.03.2017 miiniimummääras so 2017 aastal 235 eurot, kuni lapse täisealiseks saamiseni ning elatis kanda igakuuliselt hiljemalt 30-ndaks kuupäevaks hageja arvelduskontole nr xxxxxxx Swedbank. Kostja on 13.03.2017 kohtule edastatud avalduses teatanud, et ta võtab hagi õigeks. Kohus lahendab asja TsMS § 409 kohaselt ja teeb hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohus leiab, et asjas on seadusest tulenevalt põhjendatud hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemine, kuna kostja on hagiga nõus. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-tele 1 ja 3 rahuldab kohus hagi, kui kostja kohtule esitatud avalduses võtab hageja nõude õigeks. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 4 jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p-ga 1 on hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotamine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Juhindudes eeltoodust jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda, kuna vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebamõistlik. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille jaotamise viisi ja rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama.

3 TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesoleva tsiviilasja hind 2115 eurot (9 x 235 eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik