Legislator Case Law & Legislation
2-14-34750/77 AI generated

2-14-34750/77 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-14-34750/77
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad

Legislator headnote

AI generated

2-14-34750/77 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Määrata Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Diana Endoja

Määruse tegemise aeg ja koht

14.03.2017.a, Tallinn, Kentmanni tn kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-34750

Tsiviilasi

Xxxxhagi Xxxxja Xxxxvastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: Xxxx(IKxxxx)

Hageja lepinguline esindaja: Sergei Postnikov (e-post:

info@negonovsky.eu)

Kostja 1: Xxxx(IKxxxx)

Kostja 2: Xxxx(IKxxxx)

Kostjate lepinguline esindaja: Riho Friedrichs (e-post:

riho@lepitaja.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata

kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjatelt Xxxxja

Xxxxsolidaarselt välja hageja Xxxxkasuks menetluskulud 44 % ulatuses maakohtus

summas 1099,56 eurot käibemaksuta (riigilõiv 264 eurot + õigusabikulud 835,56

eurot) ja ringkonnakohtus 490,60 eurot käibemaksuta (riigilõiv 154 eurot +

õigusabikulud 336,60 eurot), kokku 1590,16 eurot käibemaksuta.

2. Rahuldada kostjate

avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista hagejalt

Xxxxvälja kostjate Xxxxja Xxxxkasuks menetluskulud 56 % ulatuses maakohtus

summas 1171,80 eurot käibemaksuga (õigusabikulud) ja ringkonnakohtus 680,40

eurot käibemaksuga (riigilõiv 252 eurot + õigusabikulud 428,40 eurot), kokku

1852,20 eurot ( s.h käibemaks 308,70 eurot).

3. Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad

menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt Xxxxkostjate Xxxxja

Xxxxkasuks menetluskulud summas 262,04 eurot (s.h käibemaks 43,67 eurot).

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust

ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita

menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega

nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või

2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 kohaselt juhul, kui kohus ei määranud

menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 1, määrab tsiviilasja

sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja

jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

Harju Maakohtu menetluses oli Xxxxhagi Xxxxja Xxxxvastu võlgnevuse nõudes. Harju

Maakohus rahuldas 13.05.2016 kohtuotsusega hagiavalduse osaliselt ja jättis menetluskulud

39,13% ulatuses hageja ning 60,87 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Tallinna

Ringkonnakohus tühistas 23.12.2016 kohtuotsusega osaliselt Harju Maakohtu 13.05.2016 otsuse

ja jättis nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluskulud 56% ulatuses hageja kanda ja 44%

ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Ringkonnakohtu kohtuotsus jõustus 24.01.2017.

Hageja esitas 27.04.2016 ja 22.08.2016 menetluskulude nimekirjad ja taotluse menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks ning kostjalt väljamõistmiseks. Hageja menetluskuluks

maakohtus on 2724 eurot käibemaksuta (riigilõiv 600 eurot + õigusabi 2124 eurot) ja

ringkonnakohtus 1115 eurot käibemaksuta (riigilõiv 350 eurot + õigusabi 765 eurot), kokku 3839

eurot käibemaksuta.

Kostjate vastuväite kohaselt on ringkonnakohtus hageja menetluskulud reaalsed ja vajalikud, kuid

sisuliselt põhjendamatud,. kuivõrd vastustaja apellatsioon tuleb apellantide hinnangul jätta

rahuldamata ning apellantide oma rahuldada.

Kostjad esitasid 27.04.2016 ja 22.08.2016 menetluskulude nimekirjad ja taotluse menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks ning hagejalt väljamõistmiseks. Kostjate menetluskuluks

maakohtus on 2766,96 eurot (s.h käibemaks 461,16 eurot, õigusabi) ja ringkonnakohtus 765 eurot

(s.h käibemaks 127,50 eurot, õigusabi), kokku 3531,96 eurot (s.h käibemaks 588,66 eurot).

TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostjad on kohtule kinnitanud, et nad ei ole

käibemaksukohuslased.

Hageja ei esitanud kostjate menetluskuludele vastuväiteid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja

on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise

kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt

menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust

(Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi

põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 1.10.2013. määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Lahendis nr 3-2-1-115-14 on Riigikohus jäänud oma varasema

seisukoha juurde, mille kohaselt peab kohus hindama lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust

ja vajalikkust igas kohtuasjas eraldi.

Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades nii hagejat kui ka kostjaid

esindanud lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et

tegemist oli keskmise keerukusega tsiviilasjaga, asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on

põhjendatud lugeda mõistlikuks hageja esindajatasu suuruseks tunnihinda 90 eurot käibemaksuta

ja kostjate esindajatasu suuruseks tunnihinda 75 eurot käibemaksuta (s.o 90 eurot käibemaksuga).

Hageja menetluskulud maakohtus

- kliendi nõustamine, hagiavalduse koostamine ei ole kohtu hinnangul kokku põhjendatud

rohkem, kui 6,5 h ulatuses, arvestades esitatud hagiavalduse sisu ja kaasuse keskmist keerukust;

- 26.10.2015 seisukoht on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 3,8 h ulatuses,

arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu;

- 08.02.2016 seisukoht on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,5 h ulatuses,

arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu;

- 25.04.2016 seisukoht on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 1,0 h ulatuses,

arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu;

- 11.01.2016 menetlusdokumendi lisana esitatud päring KÜ-le Xxxxon kohtu hinnangul

põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,5 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu;

- KÜ vastuskirjade analüüs ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui

0,5 h ulatuses, arvestades vastuskirjade sisu;

- 11.01.2016 ja 17.02.2016 taotlused tõendite kogumiseks rahuldas maakohus vastavalt

14.01.2016 ja 22.02.2016 kohtumäärustega, kohtu hinnangul on taotlused põhjendatud ja vajalik

õigusabi 0,5 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu;

- kostjate poolt esitatud seisukohtade analüüs on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi

kokku 4,5 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu;

- esindus 07.10.2015, 03.12.2015, 11.02.2016 ja 27.04.2016 kohtuistungitel on põhjendatud ja

vajalik õigusabi kokku 3,3 h ulatuses, arvestades kohtuistungite ajalist kestvust.

Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja avalduse maakohtus kantud menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks õigusabi eest osaliselt 21,1 h s.o 1899 eurot (21,1 h x 90

eurot= 1899 eurot), millest 44 % on 835,56 eurot käibemaksuta. Kohus jätab rahuldamata hageja

õigusabikulude nõude maakohtus 225 euro ulatuses.

Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 600 eurot, mis oli kooskõlas

kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja TsMS § 133 lg 1 (hagilt hinnaga 10 353,31

tuli hagiavalduse esitamise ajal kehtinud RLS § 59 lg 1 lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 600

eurot).

Kohus on seisukohal, et 09.02.2015 hagiavalduselt tasutud riigilõiv tuleb hageja menetluskuluna

kindlaks määrata ja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks 44% ulatuses maakohtus summas 264

eurot välja mõista.

Hageja menetluskulud ringkonnakohtus

-

Õigusabi s.h. nõustamine kliendiga 1,5 h ulatuses on kohtu hinnangul põhjendatud ja

vajalik õigusabi, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu;

-

läbirääkimised kostjatega kompromisslepingu teemal 0,5 h ulatuses on kohtu hinnangul

põhjendatud ja vajalik õigusabi, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu;

-

apellatsioonkaebuse koostamine 4,0 h ulatuses on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik

õigusabi, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu;

-

vastaspoole apellatsioonkaebusega tutvumine ja analüüs 1,5 h ulatuses on kohtu hinnangul

põhjendatud ja vajalik õigusabi, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu;

-

apellatsioonkaebusele vastuse koostamine on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik

õigusabi 1 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu.

Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja avalduse ringkonnakohtus kantud menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks õigusabi eest 8,5 h s.o 765 eurot (8,5 h x 90 eurot= 765

eurot), millest 44 % on 336,60 eurot käibemaksuta.

Ringkonnakohtus on hageja tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 350 eurot, mis oli kooskõlas

kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja RLS § 59 lg 15 (apellatsioonkaebuselt

hinnaga 4051,22 eurot tuli apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud RLS § 59 lg 1 lisa 1

kohaselt tasuda riigilõivu 350 eurot).

Kohus on seisukohal, et 13.06.2016 apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tuleb hageja

menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks 44% ulatuses

ringkonnakohtus summas 154 eurot välja mõista.

Kostjate menetluskulud maakohtus

-

kostjate vastus 12.03.2015 on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 4 h

ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu;

-

07.10.2015 kohtuistungil osalemine, ettevalmistumine ja 14.10.2015 menetlusposti taotlus

ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 2 h ulatuses,

arvestades kohtuistungi kestvust, istungi ettevalmistumisele kuluvat aega, esitatud

menetlusdokumentide sisu ja kaasuse keskmist keerukust;

-

17.11.2015 kohtule esitatud menetlusdokumendiga seonduv õigusabi on kohtu hinnangul

põhjendatud ja vajalik õigusabi 3 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu;

-

03.12.2015 kohtuistungil osalemine, ettevalmistumine ja kliendiga konsulteerimine ei ole

kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 2 h ulatuses, arvestades

kohtuistungi kestvust, istungi ettevalmistumisele kuluvat aega ja tsiviilasja kõnealuses

menetlusetapis kliendiga konsulteerimise vajalikkust;

-

14.01.2016 kohtumäärusega tutvumine on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik

õigusabi 0,25 h ulatuses, arvestades menetlusdokumendi sisu;

-

25.01.2016 vastus kohtule ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem,

kui 0,25 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu;

-

29.01.2016

esitas

kohtule

dokumendid

KÜ

Xxxxise,

lepingulise

esindaja

õigusabitoiminguid seoses nimetatud dokumentidega tsiviilasja toimikust ei nähtu, seega

asub kohus seisukohale, et kõnealuses osas ei ole tegemist lepingulise esindaja

õigusabikuluga TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mistõttu jätab kohus kostjate menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse kokku 1 h ulatuses rahuldamata;

-

03.02.2016 kohtule esitatud dokumendid ja vastus on kohtu hinnangul põhjendatud ja

vajalik õigusabi kokku 3,75 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu;

-

11.02.2016 kohtuistungiks ettevalmistumine ja osalemine ei ole kohtu hinnangul

põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 1,5 h ulatuses, arvestades kohtuistungi

kestvust, istungi ettevalmistumisele kuluvat aega;

-

vastaspoolega läbirääkimised ei nähtu kohtule tsiviilasja toimikust, seetõttu ei saa kohus

anda hinnangut õigusabitoimingu põhjendatuse ja vajalikkuse osas, eeltoodust tulenevalt

jätab kohus kostjate avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 0,25 h ulatuses

rahuldamata;

-

kliendi konsulteerimine on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,25 h

ulatuses, arvestades tsiviilasja kõnealuses menetlusetapis kliendiga konsulteerimise

vajalikkust;

-

23.03.2016

esitas

kohtule

dokumendid

KÜ

Xxxxise,

lepingulise

esindaja

õigusabitoiminguid seoses nimetatud dokumentidega tsiviilasja toimikust ei nähtu, seega

asub kohus seisukohale, et kõnealuses osas ei ole tegemist lepingulise esindaja

õigusabikuluga TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mistõttu jätab kohus kostjate menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse kokku 2 h ulatuses rahuldamata;

-

18.04.2016 kostjate seisukoha koostamine on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik

õigusabi kokku 3,75 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu;

-

26.04.2016 hageja menetlusdokumendiga tutvumine on kohtu hinnangul põhjendatud ja

vajalik õigusabi kokku 0,25 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu;

-

27.04.2016 kohtuistungiks ettevalmistumine ja osalemine ei ole kohtu hinnangul

põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 2,25 h ulatuses, arvestades kohtuistungi

kestvust, istungi ettevalmistumisele kuluvat aega.

Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kostjate avalduse maakohtus kantud menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 23,25 h s.o 2092,50 eurot (23,25 h x

90 eurot= 2092,50 eurot), millest 56 % on 1171,80 eurot (s.h käibemaks 195,30 eurot). Kohus

jätab rahuldamata kostjate õigusabikulude nõude maakohtus 674,46 euro ulatuses.

Kostjate menetluskulud ringkonnakohtus

- 09.06.2016 HMK otsuse analüüs ja apellatsiooni koostamine on kohtu hinnangul põhjendatud

ja vajalik õigusabi kokku 5,75 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi ja 13.05.2016

kohtuotsuse sisu;

- 20.06.2016 puuduste kõrvaldamine on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi kokku

0,25 h ulatuses, arvestades sooritatud õigusabitoimingu sisu.

- 20.07.2016 vastuse koostamine vastuapellatsioonile on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik

õigusabi kokku 2,5 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu.

Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kostjate avalduse ringkonnakohtu menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks õigusabi eest 8,5 h s.o 765 eurot (8,5 h x 90 eurot= 765

eurot), millest 56 % on 428,40 eurot (s.h käibemaks 71,40 eurot).

Ringkonnakohtus on kostjad tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 450 eurot, mis oli kooskõlas

kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja RLS § 59 lg 15 (apellatsioonkaebuselt

hinnaga 6302,09 eurot tuli apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud RLS § 59 lg 1 lisa 1

kohaselt tasuda riigilõivu 450 eurot).

Kuigi kostjad ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduses taotlenud riigilõivu

kohtukuluna kindlaksmääramist, peab kohus juhindudes TsMS § 174 lg 1 sätestatust

põhjendatuks 12.06.2016 ja 21.06.2016 apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv kostjate

menetluskuluna kindlaks määrata ja hagejalt kostjate kasuks 56 % ulatuses summas 252 eurot

välja mõista.

TsMS § 445 lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad

nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse

resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele

kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene

teisiti.

Juhindudes TsMS § 463 lg koosmõjus TsMS § 445 lg 1 sätestatust tasaarvestab kohus hageja ja

kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud, tasaarvestuse tagajärjel

mõistab kohus hagejalt välja kostjate kasuks solidaarselt menetluskulud summas 262,04 eurot

käibemaksuga (1852,20 eurot-1590,16 eurot = 262,04 eurot s.h käibemaks 43,67 eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik