3-16-1376/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

14.03.2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-1376

Haldusasi

Andres Kägeri kaebus Viru Vangla direktori

09.06.2016. a käskkirja nr 3-1/229 õigusvastaseks

tunnistamiseks, teenistusse ennistamiseks ja

teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 20.10.2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Viru Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Andres Käger

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Viru Vanglale väljavõtted dokumendihaldusprogrammist

DELTA.

2. Rahuldada Viru Vangla apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu

Halduskohtu 20.10.2016. a otsus ning saata asi halduskohtule uueks

läbivaatamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 13.04.2017 (k.a.) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla direktori 09.06.2016. a käskkirjaga nr 3-1/229 vabastati

ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu alates 11.06.2016 teenistusest III üksuse

vanemvalvur A. Käger, võttes aluseks justiitsministri 13.06.2006. a määruse nr 20

„Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 4 lg 2 p-d 3 ja 7, § 6 lg-d 1 ja 2, avaliku

teenistuse seaduse (ATS) § 15 p 5, § 34 lg 1, § 86, § 95 lg-d 1 ja 3, § 101 lg 5, § 103 ja

§ 104, Vabariigi Valitsuse 22.01.2013. a määruse nr 12 „Vanglateenistuse ametniku

tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“

(määrus nr 12) § 2 lg 2 p 2 ning OÜ Corrigo tervisetõendi. Käskkirjas on märgitud, et

tervisekontrolli tulemusena on tuvastatud vanglateenistuse ametnikule pandud

teenistuskohustuste täitmist takistavate tervisehäirete esinemine.

2. A. Käger esitas 07.07.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 22.09.2016 kaebuse

täienduse. Kaebaja palus tunnistada Viru Vangla direktori 09.06.2016. a käskkiri nr 3-1/229

õigusvastaseks, ennistada ta teenistusse ning mõista välja tasu teenistusest sunnitult puudutud

aja eest. Kaebaja põhjendused:

1) Vastustaja rikkus töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 13 lg 1 p 10 ning § 14 lg 5

p 5 ja 5¹. 30.05.2016. a vestlusel informeeriti kaebajat, et kui ta ei saa töötada öövahetustes, ei

vasta ta teenistusnõuetele ja ta vabastatakse töölt. See ei ole õiguspärane. Vanglaametnikku on

erakorraliselt õigus rakendada tööle vangistusseaduse (VangS) § 139 alusel, kuid ATS § 54 lg

2 p 1 alusel on ametnikul õigus keelduda ka seaduslikust korraldusest, kui selle täitmine on

talle tervise tõttu vastunäidustatud. Selle üle, et öötöö vastunäidustuse korral ei ole kaebaja

teenistusse kõlbulik, peaks otsustama töötervishoiuarst, mitte personalispetsialist. 09.06.2016

informeeris arst kaebajat vastustaja kirjale viidates vajadusest väljastada uus tervisetõend,

kuid uut tervisekontrolli ei teostatud ja tõendile märgitud väljastamise aeg oli varasem, kui

talle uue tervisekontrolli kohta antud teabe aeg. Ta on saanud OÜ-lt Corrigo vastuse, mis

tõendab vastustaja osalemist otsuse endale sobilikuks muutmisel.

2) Kaebajal on kaks koopiat 01.06.2016 kuupäevaga tervishoiuarsti tõenditest. Käskkirjas

pole viidatud tervisetõendi numbrile ega kuupäevale. Kaebaja teenistuslehele on märgitud

vabastamise alusena ATS § 95 lg 1, kuid kaebaja oli vanglateenistuse ametnik, mitte kaitseväe

teenistuja. Kaebaja pöördumisel Töötukassasse töötuhüvitise määramiseks informeeriti teda,

et nende andmetel on ta vabastatud teenistusest kodakondsuse puudumise tõttu.

Tervisenõuetele mittevastavust ei saa pidada ettenägematuks asjaoluks. Käskkirjas on

tuginetud valedele alustele ja haldusakti pole põhjendatud, millega on rikutud ATS § 103 lg 2

p-de 4 ja 5 nõudeid. Vastustaja, võttes vastu otsuse kaebaja töölt vabastada, pakkumata talle

muid ametikohti, mis olid vakantsed ja on vastavuses tema võimete, oskuste ja tervisliku

seisundiga, on rikkunud kaalutlusõigust ja menetlusnorme. Ettenägematutel asjaoludel

vabastamise korral tuleb ette teatada 15 päeva, võimaldada mõistlik aeg puuduste

kõrvaldamiseks ja viia läbi lahkumisvestlus, mida aga pole tehtud.

3. Tartu Halduskohus võttis 08.07.2016. a määrusega A. Kägeri kaebuse menetlusse.

4. Tartu Halduskohus tühistas 20.10.2016. a otsusega Viru Vangla direktori 09.06.2016. a

käskkirja nr 3-1/229, ennistas A. Kägeri teenistusse ja mõistis talle välja tasu teenistusest

sunnitult puudutud aja eest ning tegi tasu suuruse väljaarvutamise kohustuseks Viru Vanglale.

Otsuse põhjendused:

1) Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded on kehtestatud VangS § 113¹ lg-s 1.

Vanglaametnik peab vastama vanglaametniku teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud

hariduse, töökogemise ja kehalise ettevalmistuse nõuetele ning isiku teadmistele, oskustele ja

isiksuseomadustele kehtestatud nõuetele. VangS § 114 lg-s 1 pole vanglaametnikuna

teenistusse võtmist välistava asjaoluna nimetatud isiku tervisega seonduvat ning keeldu võtta

teenistusse vanglaametnikku tema terviseseisundist lähtuvalt ei tulene ühestki teisest

nimetatud seaduse sättest või muust seadusest. VangS § 146 lg-s 1 sätestatust ei tulene, et

vastavate tervisehäirete tuvastamine saaks olla teenistusse võtmist välistavaks asjaoluks ja

seeläbi ka teenistusest vabastamise aluseks. Määruse nr 12 § 2 lg 2 p-st 2 tulenevatele

tervisenõuetele mittevastamise puhul pole tegemist seaduses sätestatud teenistusse võtmist

välistava asjaoluga, ATS § 15 lg 1 p 5 kohaldamise eeldused polnud kaebaja puhul täidetud

ning teda ei olnud võimalik ATS 95 lg 1 alusel teenistusest vabastada. Kaebusele lisatud S.

Kägeri sünnitunnistus kinnitab, et kaebajal on alla 7-aastane laps. Kaebuses pole esitatud

tühistamisnõuet, kuid kohtule on antud õigus tõlgendada kaebuse väiteid ja nõudeid lähtuvalt

kaebaja eesmärkidest. Kaebuses sisalduvad muud nõuded ja nende juurde esitatud väited

viitavad selgelt, et kaebaja tegelik eesmärk on teenistusest vabastamise käskkirja tühistamine,

sest ainult koos sellega on tal võimalik nõuda teenistusse ennistamist ja teenistusest puudutud

aja eest tasu välja mõistmist.

2) Kaebaja pole esitanud nõudeid enda teisele ametikohale üleviimisega seonduvalt, mistõttu

ei puutu sellekohased väited kaebuse esemesse ja jäävad tähelepanuta. Teenistusest

vabastamise aluse puudumise tõttu ei käsitletud ka tervisekontrolli teostamise asjaolude ja

menetlusnõuete järgimisega seonduvaid väiteid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. Viru Vangla esitas 16.11.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 20.10.2016. a otsus täies ulatuses ja teha asjas uus otsus, millega jätta A. Kägeri

kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) Kohus tegi otsuse nõude kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, seega rikkus

halduskohtumenetluse seadustiku sätteid. Kaebaja ei ole nõudnud käskkirja tühistamist. Viru

Vanglas kasutusel olevas dokumendihaldusprogrammis on 30.05.2016 kuupäevaga A. Kägeri

algatatud avaldus, milles ta palub vabastada ta teenistusest alates 01.06.2016 seoses Viru

Vanglas võimaluse puudumisega töötada 8-tunnises vahetuses. Algatatud avaldus ei ole lõpuni

viidud, s.t ei ole allkirjastatud ega töövoona kooskõlastajale ja täitjale edasi suunatud. Samas

tõendab avaldus, et juba enne 09.06.2016 soovis A. Käger Viru Vangla teenistusest lahkuda.

Seega on väheusutav kohtu väide, et kaebaja tegelik tahe on käskkirja tühistamine ja

teenistusse ennistamine.

2) Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi. Vanglateenistuses on töö iseloomu tõttu

vajalikud teatud tervise nõuded, kehalised võimed ja nende pidev säilitamine, et saada

hakkama teenistusülesannete täitmisega. A. Käger oli I klassi valvur. Et isik saaks täita

vanglateenistuse ametnikule pandud kohustusi, peab ta vastama vanglaametniku

teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud hariduse, töökogemuse ja kehalise ettevalmistuse

nõuetele ning isiku teadmistele, oskustele ja isiksuseomadustele kehtestatud nõuetele. Et isik

saaks talle pandud kohustustega hakkama, peab tal olema ka vastav tervislik seisund. Määruse

nr 12 § 1 lg-st 2 tuleneb vanglateenistuse ametnikule kohustus vastata kehtestatud

tervisenõuetele. Justiitsministri 23.07.2013. a määrusest nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule

esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“

(määrus nr 26) nähtub, et I klassi valvur peab olema võimeline töötama pingeolukorras.

Määruse nr 26 § 18 sätestab I klassi valvuri isiksuseomadused. Määruse nr 12 § 2 lg 2 p 2

kohaselt peab vanglateenistuse ametniku terviseseisund võimaldama töötada vahetustega ning

töö- ja puhkeaja režiimi häiretega. Isiku mittevastamine vanglateenistuse ametnikule

kehtestatud tervisenõuetele on tema teenistusse võtmist ja teenistuses olemist välistav asjaolu.

6. A. Käger esitas 21.12.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta Viru

Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused:

1) Avalduse vormi täitis kaebaja Deltas 30.05.2016. Samal päeval toimus vestlus

personalispetsialistide J. Mikku ja V. Linderiga ning kaebaja tööajagraafikut muudeti selliselt,

et kaebaja töötas 8-tunnise vanemvalvurina, seega ei olnud kaebajal vajadust avaldust

registreerida ja menetlusse anda. Vangla on muutnud avalduse sarja, registreerinud selle 1-8

sarja (kirjavahetus kohtutega) ja lasknud allkirjastada A. Möldril, kelle ametikoht on

muudetud vanemvalvuriks. Kaebaja pole kindel, kas 30.05.2016. a avalduses oli kirjas

kohtule esitatud avalduses märgitu või on seda muudetud. Kaebaja tegelik tahe on tööle

ennistamine. Kuna kohus ei nõudnud, siis ei täpsustanud kaebaja kaebust, kuid kohus on

otsuses õigesti hinnanud kaebaja tahet.

2) Tervisenõuetele mittevastavust ei saa pidada ettenägematuks asjaoluks. Kaebajal on kaks

koopiat 01.06.2016 kuupäevaga töötervishoiuarsti tõenditest. Käskkirjas pole viidatud

tervisetõendi numbrile ega kuupäevale. Vanglateenistuse ametnikule pandud

teenistuskohustuste täitmist takistavad tervisehäired on nimetatud määruse nr 12 lisas 1.

Sellised tervisehäired kaebajal puuduvad. Teenistusse kõlblikkust saab hinnata vaid arst, mitte

personalispetsialist. Vanglaametnikku võib erakorraliselt tööle rakendada VangS § 139 alusel,

kuid ATS § 54 lg 2 p 1 alusel on ametnikul õigus keelduda ka seaduslikust korraldusest, kui

selle täitmine on talle tervise tõttu vastunäidustatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

8. Õige on Viru Vangla väide, et halduskohus tegi otsuse nõude kohta, mida ei ole kaebuses

esitatud. Kaebaja ei taotlenud Viru Vangla direktori 09.06.2016. a käskkirja tühistamist, vaid

õigusvastasuse tuvastamist. Seda ei muuda ka kaebaja 21.12.2016. a vastus ringkonnakohtule,

milles kaebaja väidab, et tema tahe oli suunatud käskkirja tühistamisele. Kuna kaebaja nõue

oli selge ning kaebaja ei taotlenud enda nõude muutmist, ei olnud halduskohtul õigust kaebaja

õigusvastasuse tuvastamise nõuet omaalgatuslikult ning pooli teavitamata kohtuotsuses

tühistamisnõudeks muuta.

9. HKMS § 120 lg 1 p 3 kohaselt kontrollib kohus, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi

saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning teeb vajaduse korral kaebajale

ettepaneku kaebust muuta. Riigikohus on korduvalt leidnud, et halduskohtumenetluses

kehtivast uurimispõhimõttest tulenevalt on kohtul kohustus selgitada välja kaebuse esitaja

eesmärk ja tegelik tahe kohtusse pöördumisel, tõlgendada esitatud kaebust ja taotlusi sellest

lähtuvalt ning juhtida tähelepanu isiku õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise

võimalusele (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 26.03.2004 määrust asjas nr 3-3-3-1-04,

05.02.2004 otsust asjas nr 3-3-1-3-04, 13.11.2008 otsust asjas nr 3-3-1-26-08, 25.11.2010

otsust asjas nr 3-3-1-77-10). Kaebaja tahe oli käesolevas vaidluses saavutada enda teenistusse

ennistamine. Ringkonnakohtu seisukohta ei väära vastustaja väide, mille kohaselt algatas

kaebaja dokumendihaldusprogrammis avalduse enda teenistusest vabastamiseks. Vaidlust ei

ole selle üle, et kaebaja avaldust teenistusest vabastamiseks vanglale siiski ei esitanud ning

käesolevas kaebuses taotles ta enda teenistusse ennistamist. Sellega seoses ei oma vangla

poolt oma väite kinnituseks apellatsiooniastmes esitatud tõendid (väljavõtted

dokumendihaldusprogrammist DELTA) asjas tähtsust ning ringkonnakohus tagastab need

vastustajale.

10. Halduskohus oleks pidanud juhtima kaebaja tähelepanu sellele, et käskkirja

õigusvastasuse tuvastamise nõudega ei ole tal võimalik saavutada kaebuse eesmärki, milleks

on teenistusse ennistamine. Kaebuse nõude tõlgendamine on iseenesest võimalik1, kuid seda

1 Näiteks on kohus tõlgendanud nn varjatud nõudeid – kaebust eelhaldusakti peale kaebusena põhihaldusakti

peale (RKHK määruse nr 3-3-1-22-05, p-d 6-7), kaebust vaideotsuse vaidlustamiseks kaebusena eksamitulemuse

tühistamiseks (RKHK määruse nr 3-3-1-97-08, p 10), kaebust kava koostamise käigus keskkonnamõju

hindamata jätmise peale kaebusena kava õigusvastaseks tunnistamiseks (RKHK otsus nr 3-3-1-81-03, p 10),

kaebust isiku väljaandmise korralduse peale ka kaebusena korralduse täideviimise peale (RKEK otsus asjas nr

33-1-72-09, p 18). Vt täpsemalt „Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne.“ Merusk, K.,

Pilving I., lk 176).

ei saa rakendada olukorras, kus kaebaja nõue on selge ning sellise nõude esitamine iseenesest

lubatud. Riigikohus on leidnud, et kohus ei või väljuda kaebuse piiridest, asudes omal

algatusel lahendama taotlusi, mida kaebaja pole esitanud (RKHK 13.10.2010. a otsus asjas

nr 3314410, p 14). Kohtul puudub õigus ise tuvastamiskaebuselt tühistamiskaebusele üle

minna, kuna kaebuse liigi muutmisel võivad kaasneda kaebajale negatiivsed tagajärjed, nt

lühem kaebetähtaeg (RKHK 13.11.2008. a otsus asjas nr 3-3-1-26-08, p 17). Üksnes kaebajal

on õigus valida, milline kaebus (õiguskaitsevahend) on tema rikutud õiguste kaitseks kõige

tõhusam ja otstarbekam (vt RKHK 20.06.2013. a otsus asjas nr 3-3-1-33-13, p 15 ja

03.04.2007. a otsus asjas nr 3-3-1-6-05, p 20). Kaebuse nõude üllatusliku muutmisega

kohtuotsuses võttis kohus vastustajalt võimaluse esitada arvamus lahendatava nõude kohta,

asetades pooled sellega menetluslikult ebavõrdsesse positsiooni. Ringkonnakohtul ei ole Viru

Vangla apellatsioonkaebust lahendades võimalik halduskohtu viga parandada. Seega tuleb

HKMS § 200 p-st 2 juhindudes saata haldusasi halduskohtule tagasi uueks läbivaatamiseks.

11. Seoses poolte vahelise sisulise vaidlusega selle üle, kas kaebaja vastas oma tervisliku

seisundi poolest vanglateenistuse ametnikule ettenähtud nõuetele, märgib ringkonnakohus

järgmist. Kaebaja vabastati teenistusest ATS § 95 lg 1 ning § 15 lg 1 p 5 alusel nende

koosmõjus. ATS § 95 lg 1 järgi vabastatakse ametnik teenistusest, kui ilmnevad või tekivad

asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise tulenevalt seaduse § 14 lõikest 1 või 2 või

§st 15. ATS § 15 lg 1 p 5 järgi ei või teenistusse võtta isikut muu seaduses sätestatud

teenistusse võtmist välistava asjaolu esinemisel. Vangla tugineb teenistusse võtmist välistava

asjaolu põhjendamisel Vabariigi Valitsuse 22.01.2013. a määruse nr 12 „Vanglateenistuse

ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“

(edaspidi Kord) § 2 lõike 2 punktile 2, mille kohaselt peab vanglateenistuse ametniku

terviseseisund võimaldama töötada vahetustega tööl ning töö- ja puhkeaja režiimi häiretega.

12. Ringkonnakohus märgib esmalt, et Kord ei ole küll käsitletav ATS § 15 lõike 1 punktis 5

märgitud seadusena, kuid möönab, et ATS § 15 lõike 1 punkti 5 tuleb tõlgendada laiemalt ning

hõlmata sellega ka seaduse alusel kehtestatud määruste sätted, mis reguleerivad isikute

teenistusse võtmist või selle välistamist. Vanglateenistuse ametnike teenistusse võtmist ning

vanglaametnikele kehtivaid nõudeid reguleerivad VangS §-d 113-114 pealkirjastatuna

vastavalt „Vanglaametniku ametisse nimetamine“, „Vanglaametnikule esitatavad nõuded“

ning „Isikud, keda on keelatud võtta vanglateenistusse“. Eelviidatud sätetest volitab

alamaktide andmist vaid § 1131, mille lõike 2 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega vanglaametniku teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuded

ametiastmete kaupa ning nendele vastavuse hindamise korra. Justiitsministri 23.07.2013. a

määrusega nr 23 ongi eelviidatud delegatsiooninormi alusel kehtestatud vanglateenistuse

ametnikule esitatavad nõuded ning nõuetele vastavuse hindamine. Samas ei tugine käskkiri

nimetatud määrusele, vaid eelnevalt viidatud Korrale. Kord on kehtestatud VangS § 146 lõike

4 alusel, mis näeb ette vanglateenistuse ametniku tervisekontrolli ning asub vangistusseaduse

5. jaotise all pealkirjaga „Vanglaametniku sotsiaalsed tagatised“. Halduskohus leiab õigesti, et

VangS §-st 146 ei tulene, et tervisehäirete tuvastamine saaks olla teenistusse võtmist

välistavaks asjaoluks ja seeläbi teenistusest vabastamise aluseks ning seda ei kinnita ka

Vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(264 SE) seletuskiri.

13. Samas ei ole halduskohus oma eelnevast seisukohast hoolimata andnud kohtuotsuses

hinnangut Korra sätete asjassepuutuvusele ning Korra vastavusele Põhiseadusega. Nimelt

sätestab Korra § 1 lg 2 järgmist: „Vanglateenistuse ametnikule kehtestatud tervisenõuetele

peavad vastama ja määruses sätestatud tervisekontrolli läbima teenistusse võetav või

teenistuses olev vanglaametnik, vangistusseaduse § 1051 lõike 2 punktis 1 nimetatud

ametikohale teenistusse võetav või sellel ametikohal teenistuses olev ametnik ja

vanglaametniku erialale õppima asuda sooviv või sellel erialal õppiv isik.“ Korra § 2 lg 1

sätestab: „Vanglateenistuse ametnik peab füüsiliselt ja psüühiliselt olema võimeline täitma

vanglateenistusele pandud kohustusi ning tal ei tohi olla sellist tervisehäiret, mis võib seada

ohtu tema enda või teise isiku elu või tervise.“ Korra § 2 lg 2 p 2 sätestab: „Vanglateenistuse

ametniku terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes ja olukordades: 2)

vahetustega töö ning töö- ja puhkeaja režiimi häired.“ Kuna pooled ei vaidle selle üle, et

tervishoiuteenust osutava arsti arvates oli kaebajale öötöö keelatud (vt arsti esmane

tervisetõend 01.06.2016, tl 58 ning arsti selgitus tl 71), võib suure tõenäosusega järeldada, et

käskkirjas märgitud Korra sätted olid kaebaja puhul asjassepuutuvad. Ühtlasi võib Korra

eelviidatud sätetest järeldada, et Korraga kehtestatakse vanglateenistuse ametnikule

täiendavaid ametisse sobivuse, sh teenistusse võtmise nõudeid, mida ei ole VangS §-des 113-

114 märgitud.

14. Haldusasja uuel läbivaatamisel tuleb halduskohtul kontrollida Korra formaalset vastavust

seadusereservatsiooni põhimõttele, selgitades, kas VangS § 146 lõikes 4 sisalduv volitusnorm

andis Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada vanglateenistuse ametnikule teenistusse

võtmist ning teenistuses olemist välistavaid nõudeid. Põhiseaduse § 87 p 6 kohaselt annab

Vabariigi Valitsus seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Põhiseaduse § 3 lõike 1

esimeses lauses ja §-s 11 on sätestatud seadusereservatsiooni põhimõte ning selle kohaselt

saab põhiõigusi piirata üksnes juhul, kui seaduses on olemas õiguslik alus, mis sellise

piiramise võimaluse ette näeb. Üldist seadusereservatsiooni konkretiseerivast seaduslikkuse

põhimõttest tulenevalt peab volituse alusel antud määrus vastama volitavale seadusele.

Seadusele vastavus tähendab seejuures nõuet, et volitusest ei astutaks üle ega asutaks

reguleerima küsimusi, mis pole volitusest hõlmatud (vt RKPJK 13.06.2005. a otsus asjas nr 3-

4-1-5-05, p 9). Volitusnormi nõue tuleneb ka haldusmenetluse seadusest (HMS), mille § 90

lõike 1 kohaselt võib määruse anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ning

kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. Volitusnormi vajalikkusele

määrusandluse puhul viitab ka HMS § 89 lõige 1. Halduskohus, jättes kohtuotsuses Korra

faktiliselt kohaldamata ilma, et ta oleks algatanud põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust, on

oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, sh HKMS § 158 lõiget 4 ja § 162 lõiget 2.

15. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

Kuna halduskohus rikkus otsuse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme, millist puudust ei

ole ringkonnakohtul võimalik kõrvaldada, tühistab ringkonnakohus HKMS § 200 p-le 2

tuginedes halduskohtu otsuse täies ulatuses ning saadab asja halduskohtule uueks

läbivaatamiseks. Kuna ringkonnakohus saadab asja tagasi arutamiseks halduskohtule, ei võta

ringkonnakohus käesolevas otsuses seisukohta menetluskulude jaotuse küsimuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel