2-16-6657/23 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Peeter Pällin

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

14.03.2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-6657

Tsiviilasi

XxxxEesti filiaali hagi XxxxOÜ vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

138 287,40 eurot.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XxxxEesti filiaal (registrikood xxxx, asukoht

Xxxx)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Valter Võhma

(e-post valter.vohma@hedman.ee)

Kostja XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx);

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo

(Advokaadibüroo

Lillo

&

Lõhmus,

e-post

andrus@advokaadid.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg või

menetluse liik

26.01.2017

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hagist loobumine jooksva võlgnevuse nõudes 15 338,39 eurot (võlgnevus, mis

ei olnud hõlmatud 15.08.13 kokkuleppega).

2. Hagi rahuldada.

3. Välja mõista XxxxOÜ-lt XxxxEesti filiaali kasuks põhivõlgnevus 101 607,46 eurot

(ükssada üks tuhat kuussada seitse eurot ja 46 senti).

4. Välja mõista XxxxOÜ-lt XxxxEesti filiaali kasuks viivis põhivõlgnevuselt alates

26.04.2016 kuni otsuse tegemiseni 14.03.2017 summas 16 358,80 eurot (kuusteist tuhat

kolmsada viiskümmend kaheksa eurot ja 80 senti) ning edasi alates 15.03.2017

põhivõlgnevuse tasumata osalt 0,05 % päevas.

2-16-6657

(6)

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud kostja kanda.

Välja mõsita XxxxOÜ-lt XxxxEesti filiaali kasuks menetluskulud: riigilõiv 1300 eurot ja

õigusabikulu 2802,40 eurot (sisaldab käibemaksu).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hageja palub mõista kostjalt välja põhisumma 116 945,85 eurot ning viivised alates hagi

esitamisest kuni haginõude täieliku tasumiseni 0,05% tasumata summalt päevas. Hageja palub

jätta menetluskulud kostja kanda. XxxxAS (hageja) ja Xxxx OÜ sõlmisid 10.01.2011 üürilepingu,

mille kohaselt Xxxx OÜ üüris XxxxAS-ilt ruumid põrandapinnaga 710 m2 asukohaga Xxxx.

Üürilepingu punkti 5.1 kohaselt kohustub kostja tasuma üüri kalendrikuus summas 6,40 eurot/m2,

kokku 4544 eurot. Üüri suurust muudeti suulise kokkuleppega summani 4089,60 eurot kuus.

Üürilepingu punkti 8 kohaselt kohustus kostja tasuma maksete tasumisega viivitamise korral

viivist summas 0,05% tasumata summalt päevas. Kuigi hagejal oleks õigus nõuda viivist juba

alates 2013. aastast, nõuab hageja viivist alates hagi esitamisest.

2. XxxxAS, Xxxx OÜ ja kostja (XxxxOÜ) sõlmisid 15.08.2013 üürilepingu üleandmise kokkuleppe,

mille kohaselt kostja võttis Kroonikatte OÜ-lt üle kõik üürilepingust tulenevad õigused ja

kohustused, sealhulgas kohustuse tasuda Xxxx OÜ-le võlgnevus põhisummas 101 607,46

eurot.Üleandmise kokkuleppe punkti 1.1 kohaselt loeti kõik üürilepingust tulenevad Xxxx OÜ

õigused ja kohustused, sealhulgas kohustus tasuda nõue, üle antuks kostjale (Xxxx asendati

lepingus kostjaga ning kostjast sai uus üürnik). Üleandmise kokkuleppe punkti 2.2 kohaselt pidi

kostja tasuma Nõude 42 kuulise graafiku alusel võrdsete osamaksetena. Sama punkti kohaselt, kui

kostja on viivituses rohkem kui Nõude 3 kuu maksele vastava summa tasumisega, loetakse nõue

täies ulatuses sissenõutavaks muutunuks.Üleandmise kokkuleppe punkti 2.1 kohaselt kohustus

kostja tasuma üüri ettemaksuna eelneva kuu 20. päevaks. Seisuga 26.04.2016 on kostjal tasumata

2016. aasta märtsi üüri- ja kommunaalkulude arve ning aprilli ja mai üüriarve kokku põhisummas

15 338,39 eurot (lisa 10.1 – arve 7000000488, lisa 10.2 – arve 7000000527, lisa 10.3 – arve

7000000536 ja lisa 10.4 – arve 7000000564).Vastavalt kokkulepetele hakkas kostja tasuma üüri,

kuid ei teinud makseid nõude tasumiseks. XxxxAS saatis 11.10.2013 kostjale e-kirja ning nõudis

nõude mittetasumise osas selgitust. XxxxAS edastas kostjale sama kirja uuesti 30.10.2013. E-

kirjale vaatamata ei alustanud kostja nõude tasumist, jätkates üleandmise kokkuleppe

2-16-6657

(6)

rikkumist. Vastuseks teavitas kostja oma 01.09.2014 e-kirjas vaid: „kirjutasin ka Margele et peale

07. septembrit peaksime suvisest august väljas olema ja maksekäitumine paraneb“ (lisa 5 – kostja

01.09.2014 e-kiri).XxxxAS saatis 20.01.2015 kostjale e-kirja, milles teatas, et kõik üleandmise

kokkuleppest tulenevad õigused ja kohustused on alates 01.01.2015 üle läinud XxxxAS-ilt

hagejale (lisa 6.1 – XxxxAS 20.01.2015 e-kiri ja lisa 6.2 – XxxxAS 20.01.2015 e-kirja

lisa).Arvestades XxxxAS-i 20.01.2015 teavitust kostjale ja poolte sellejärgset käitumist võib

järeldada, et lisaks XxxxAS-i üleandmise kokkuleppest tulenevatele õigustele, läksid sellest

hetkest hagejale üle ka kõik XxxxAS-i üleandmise kokkuleppest tulenevad kohustused. Sisuliselt

oli tegemist lepingu ülevõtmisega hageja poolt XxxxAS-ilt. Üürileandja vahetusega on nõustunud

ka kostja, kes viitas sellele oma 04.02.2015 e-kirjas (vt lisa 9 – kostja 04.02.2015 e-kiri ja selle

osaline tõlge). Samuti asus kostja tasuma alates 2015. aastast üüriarveid hagejale. Nõude loovutus

loetakse võlgniku suhtes toimunuks, kui võlausaldaja on sellest võlgnikku teavitanud. Kostjat

teavitati üürilepingu üleandmisest (sealhulgas Nõude loovutusest) eelmise üürileandja (XxxxAS)

poolt 20.01.2015 (vt hagiavalduse lisad 6.1 ja 6.2), mistõttu on loovutus kostja suhtes toimunud.

Kokkuvõtvalt on üürileping, sh kõik sellest tulenevad nõuded, hagejale üle antud ning hageja on

õigustatud üürilepingust tulenevaid nõudeid kostja vastu esitama.

3. Kostja on 2015 aasta kevadel ka ise nõuet tunnistanud, saates XxxxAS-ile 16.03.2015 e-kirja ja

lisa seoses edasise tegevusega, kus muuhulgas kinnitab, et võlgnevus XxxxAS-iga sõlmitud

üürilepingu üleandmise lepingu alusel on 101 000 eurot (Lease debt of commercial premises on

transfer agreement with XxxxAS is 101 000€ ) (lisa 8.1 – kostja 16.03.2015 e-kiri ja osaline tõlge,

lisa 8.2 – kostja 16.03.2015 e-kirja lisa ja lisa 8.3 – kostja 16.03.2015 e-kirja lisa osaline tõlge).

Hageja nõue kostja vastu on kehtiv ja see ei ole aegunud. üürilepingu üleandmise leping sõlmiti

15.08.2013 ning vastava lepingu p kohaselt pidi kostja tasuma hagejale 101 607,46 euro suuruse

summa (ehk Nõude) 42-kuulise graafiku alusel iga vastava kuu 20. kuupäevaks. Esimese

osamakse makse pidi kostja tegema 20.09.2013. Kostja ei ole teinud hagejale mitte ühtegi nõude

osamakset, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt üleandmise lepingu p 2.2 kohaselt kogu nõude

tasumist korraga. Hageja esitas hagi 26.04.2016 ehk enne kolme aasta möödumist nõude esimese

osamakse tasumise kuupäevast. 16.03.2015 saadetud e-kirjaga hagejale (vt hagiavalduse lisad 8.1

ja 8.2) katkes nõude aegumine 16.03.2015 ning algas sellest kuupäevast uuesti.

4. Kostjal puudusid ja puuduvad ka praegu mistahes rahalised nõuded hageja vastu, mistõttu ei ole

kostjal võimalik tasaarvestust teostada. Tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine

pool saab esitada vastuväiteid. Kostja väited kokkulepete osas kostjalt kindlas koguses kaupade

ostmise ja võlgnevuse tasaarvestamise kohta on tõendamata. Sellist kokkulepet ei ole kunagi

olnud. Kui kostja oleks sellist kokkulepet soovinud, oleks ta võinud selle 15.03.2013 üürilepingu

üleandmise kokkuleppesse kirja panna, kosja seda aga ei teinud. Kostjalt kaupade ostmine oli küll

eelmise üürileandja (XxxxAS) ja kostja vahel arutamisel, kuid mingeid konkreetseid koguseid,

hindasid ja muid parameetreid kokku ei lepitud. Asjaolu, et kostja tahtis müüa eelmisele

üürileandjale oma kaupu, ei vabasta kuidagi kostjat nõude tasumise kohustusest ning hagivastuse p

2.4 toodud väited jäävad selles osas hagejale arusaamatuks.

5. Kohtuistungil loobus hageja jooksva võlgnevuse nõudest (võlgnevus, mis ei olnud hõlmatud

15.08.13 kokkuleppega).

Kostja seisukohad

6. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

7. Hageja ja Xxxx OÜ sõlmisid 10.01.2011 üürilepingu, mille kohaselt Xxxx OÜ üüris XxxxAS´ilt

ruumid asukohaga xxxx, Tallinn.Hageja, Xxxx OÜ ja XxxxOÜ sõlmisid 15.08.2013 üürilepingu

üleandmise kokkuleppe, mille kohaselt kostja võttis Xxxx OÜ-lt üle kõik üürilepingust

2-16-6657

(6)

tulenevad kohustused ja õigused, sealhulgas kohustuse tasuda Xxxx OÜ-le võlgnevus 101 607,46

eurot.

8. Nõude loovutamine ei mõjuta nõude aegumist ehk hageja nõude kostja vastu aeguks samal ajal kui

see oleks aegunud Xxxx OÜ vastu, kui nõude loovutamist ei oleks toimunud. Hageja esitas kostja

vastu hagi 26.04.2016. Kõik üürilepingust tulenevad hageja nõuded kostja vastu, mis olid

25.04.2013 seisuga muutunud sissenõutavaks, on käesolevaks ajaks aegunud. Nende osas tuleb

kohaldada aegumist ja vastavas osas jätta hagi rahuldamata.

9. Kuna hageja ei ole käesoleva ajani esitanud XxxxAS ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise

lepingut, siis on kostja seisukohal, et nõude loovutamist ei ole toimunud. Kuna nõude loovutamist

ei ole toimunud, siis ei saa hageja kostja vastu nõuet esitada. Tulenevalt ülaltoodust tuleb asuda

seisukohale, et hageja ei ole õigustatud isikuks, kes saaks nõuda kostjalt kohustuste täitmist ja hagi

tuleb jätta rahuldamata.Selleks, et XxxxAS saaks üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused

(lepingu ülevõtmine) anda hagejale üle peab tal selleks olema kostja nõusolek. Kostja ei ole

vastavat nõusolekut andnud. Asjaolu, et kostja on pärast 01.01.2015 suhelnud ka hageja

esindajaga ei tähenda, et kostja on üürilepingu üleandmiseks nõusolekut andnud.

10. Hageja on rikkunud kostjaga suuliselt sõlmitud kokkulepet, milline on seotud XxxxAS, kostja ja

Xxxx OÜ 15.08.2013 sõlmitud kokkuleppega.15.08.2013 kokkuleppest tulenevad kohustused on

ebaproportsionaalsed hageja ja/või Xxxx OÜ vastu – sooritusega. Xxxx OÜ poolt kasutatud

restorani sisseseade turuväärtus oli juba sellel ajal kordades väiksem kui lepingus mainitud

101 607.46 eurot. Ainsaks stiimuliks, miks kostja soovis viidatud kokkulepet sõlmida, oli

kokkulepe XxxxAS selleaegse prokuristi Marge xxxx ja kostja esindaja Mati xxxx vahel selles, et

XxxxAS hakkab tegema kostjaga koostööd viisil, mille kohaselt ostab XxxxAS kostjalt igal

tööpäeval vähemalt 500 euro ulatuses kostja valmistatavat valmistoitu (pakendatud toitu) ja selle

arvelt toimub kokkuleppes fikseeritud võlgnevuse tasaarvestamine vähemalt poole tarnitud kauba

maksumuse ulatuses. Sellest mõttes oli kantud ka kokkuleppe punkt 2.2., millise kohaselt oleks

kostja pidanud tasuma Xxxx OÜ varasema võlgnevuse 42 kuu jooksul. XxxxAS esindaja Marge

xxxx ei soovinud aga viidatud kokkuleppe kirjalikku lepingusse vormistamist. Õigus müüa

XxxxAS-is toidukaupu, saavutati Xxxx kontserni erinevate esindajatega 7 kuuliste läbirääkimiste

käigus. Kokkuleppe järgselt müüdi igapäevaselt kaupa ca 300 euro eest, hilisemalt ja ka

käesoleval ajal müüakse kaupa aga üksnes ca 150 euro eest tööpäevas.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis,

et hagi kuulub rahuldamata jätmisele.

12. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmises.

XxxxAS (hageja) ja Xxxx OÜ sõlmisid 10.01.2011 üürilepingu, mille kohaselt Xxxx OÜ üüris

XxxxAS-ilt ruumid põrandapinnaga 710 m2 asukohaga Xxxx. XxxxAS, Xxxx OÜ ja kostja

(XxxxOÜ) sõlmisid 15.08.2013 üürilepingu üleandmise kokkuleppe, mille kohaselt kostja võttis

Kroonikatte OÜ-lt üle kõik üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused, sealhulgas kohustuse

tasuda Xxxx OÜ-le võlgnevus põhisummas 101 607,46 eurot. Kokkuleppe sõlmimise ajal tegi

hageja esindaja Mati xxxx XxxxAS esindajale Marge xxxx ettepaneku, et XxxxAS hakkaks

hagejalt toitlustustooteid ostma.

XxxxAS saatis 20.01.2015 kostjale e-kirja, milles teatas, et kõik üleandmise kokkuleppest

tulenevad õigused ja kohustused on alates 01.01.2015 üle läinud XxxxAS-ilt hagejale. Kostja

hakkas tasuma alates 2015. aastast üüriarveid hagejale. 15.08.13 sõlmitud kokkuleppes nimetatud

2-16-6657

(6)

võlgnevusest kostja hagejale ega tema eriõiguseellasele midagi tasunud ei ole.

13. Kostja vastuväite kohaselt oli poolte vahel suuline kokkulepe, mille kohaselt hageja kohustus

ostma kostjalt vähemalt 500eur eest kostja poolt toodetavat kaupa (toidukaupu) iga lepingu

kehtivuse tööpäeval, kusjuures ostetud kauba eest kuulus vähemalt pool selle maksumusest

tasaarvestamisele 15.08.13 lepingu punktis 2.2. nimetatud võlgnevusega. Nimetatud kokkuleppe

alusel on kostja esitanud täitmise vastuväite VÕS § 111 järgi. Kostja vastuväite lahendamiseks

peab kohus hindama, kas kostja väidetud kokkulepe poolte vahel eksisteeris.

14. Kokkuleppe tõendamiseks on kostja tuginenud eelkõige tunnistaja Xxxxütlustele. Ütlustest

nähtub, et Xxxx ei näinud võimalust tekkinud võlgnevuse kustutamiseks Xxxx OÜ senise

tegevuse jätkamisena (restorani toitlustusteenus) tulemusena, vaid seda nägi Mati Xxxx, läbi

võimaluse valmistada toiduaineid ja müüa seda suurkliendile AS-ile Xxxx, kelle vahetus

läheduses asusid üüritavad pinnad. Sama kinnitavad Xxxx poolt 26.01.2017 kohtuistungil antud

ütlused, et „Selle mahuga, mis Xxxx oleks ostnud, oleks saanud võlga tasuda, lisakäive 15-20 000

eurot kuus oleks xxxx päästnud“. Kohus märgib, et Xxxx avaldused otseselt kokkulepet ei kinnita.

On loogiline, et Xxxx ei näinud restoranil perspektiivi, sest see oli tema taandumis põhjus. Nii

tunnistaja kui kostja seaduslik esindaja võisid loota, et restoran päästetakse sellega, et Xxxx

kaubamaja asub kostjalt tooteid ostma ja neil oli kindlasti majanduslik motivatsioon sellist

kokkulepet sõlmida, kuid see ei tähenda, et selline kokkulepe ka sõlmiti. Tunnistaja Marge Xxxx

eitas kohtuistungil ühemõtteliselt kostja väidetud kokkuleppe sõlmimist. Tunnistaja Xxxx oli oma

ütlustes üksikasjalik ja veenev, samas kui tunnistaja Xxxx sisuliselt tahteavalduste vahetamise

kohta midagi ei teadnud, oskas kinnitada vaid majandusliku stiimuli olemasolu. Nõustuda ei saa

kostjaga, et Mati Xxxxi ütlused tõendaks kokkuleppe sõlmimist. Mati Xxxx on kostja seaduslik

esindaja ning kohus ei ole teda TsMS § 268 ega § 268-1 järgi üle kuulanud, seega ei ole tema

ütlustel tõendi jõudu. Kohus leiab, et kostja väiteid tasaarvestuskokkuleppe kohta pooltevaheline

praktika ei kinnita. Ainus, mis võiks kokkulepet kinnitada on fakt, et teatud määral ja muutuvas

ulatuses ostis XxxxAS kostjalt kaupa. Samas oleksid pooled saanud tegelikkuses igapäevaselt

tasaarvestust teha ja võlgnevust müüdud kauba eest saadud rahaga kustutada, kuid ei teinud seda.

Kohus palus kostjal selgitada, miks kostja vastaval tema väidetud kokkuleppele võlgnevust

kustutama ei hakanud, kuid kostja seda sisuliselt selgitada ei suutnud. Eelneva alusel leiab kohus,

et kostja väited suulise kokkuleppe kohta ei ole tõendatud.

15. Kohus ei nõustu kostja teiste vastuväidetega. Nõustuda ei saa, et 15.08.2013 kokkulepe on heade

kommete vastaselt tasakaalust väljas ja seetõttu tühine TsÜS § 86 lg 2 p 2 järgi. Heade kommetega

võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi

võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. novembri

2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-08, p 23; 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

140-07, p 30). Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate

inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal.

(vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 23). Raske on leida põhjust,

miks 15.08.13 kokkulepe võiks olla ebamoraalne või taunitav. Kohus ei nõustu ka kostja

vastuväitega, et 15.08.13 kokkuleppe üleandmine on tühine kostja nõusoleku puudumise tõttu.

Sõltumata sellest, kas kokkuleppe ülemineku aluseks on VÕS § 164 või § 174 või VÕS § 12 lg 2

(üldõigusjärglus), on kostja asunud üüri tasuma uuele üürileandjale ja sellega teinud kaudse

tahteavalduse (TsÜS § 68 lg 3) üleminekuga nõustumiseks.

16. Kuivõrd poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 15.08.13 kokkuleppega on kostja võtnud kohustuse

tasuda 101 607,46 eurot ning kohustus on muutunud tänaseks sissenõutavaks, siis tuleb hagi

rahuldada. Ülejäänud nõudest, mis koosnes nn jooksvale võlgnevusele, on hageja istungil

loobunud ja kohus võtab loobumise vastu TsMS § 429 lg 1 järgi. Kohus mõistab VÕS §

2-16-6657

(6)

113 lg 1 järgi välja viivise alates hagi esitamisest nagu hageja seda palunud on. Viivise määraks

on lepingu järgi 0,05% päevas. Kohus mõistab välja viivise põhivõlgnevuselt alates 26.04.2016

kuni otsuse tegemiseni 14.03.2017 ehk 322 päeva eest määras 0,05% päevas ehk 16358,80 eurot

ning edasi alates 15.03.2017 põhivõlgnevuse tasumata osalt 0,05 % päevas.

Menetluskulude jaotus.

17. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kuigi hageja on jooksva

võlgnevuse nõudest loobunud ning TsMS § 163 järgi peaks selle nõudega seotud kulud jääma

hageja kanda, siis leiab kohus, et antud juhul ei ole loobutud nõue sisulisel menetluskulusid

põhjustanud, kuivõrd põhirõhk vaidlusel on alati olnud maksegraafikus viidatud võlgnevusel ja

pealegi on hageja loobunud jooksvast võlgnevusest seetõttu, et kostja on vastava osa võlgnevusest

tasunud.

18. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses

19. Kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja

kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid 2802,40 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab et

hageja kulutused on põhjendatud ja vajalikud ja need kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Peeter Pällin

Kohtunik