1-16-3444/53 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.03.2017, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-16-3444 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Jelena Zubtsova Kaitsja Alla Jakobson (asenduskaitsja) Kohtuasi

Viru Vangla materjalid I.N elektroonilise

valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu I.N, isikukood XXX, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne ukoht: xxxx el

Karistuse kandmise algus 10.11.2015 ja lõpp 15.09.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 28.02.2017, videokohtuistung RESOLUTSIOON

Jätta I.N elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk prokurörile. saata Viru Vanglale, I.N-ile, kaitsjale ja

Asjaolud

Viru Vangla esitas 19.01.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.N elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 17.06.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-3444 tunnistati I.N süüdi KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 8, 9 ja KarS § 213 lg 2 p 1, 4 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõis 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud teti liitkaristuseks 3 aastat karistust ⅓ võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 4 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati I.N süüdi KarS § 346 ja KarS § 349 järgi ning KarS § 64 lg 1 ning KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega mõisteti karistuseks rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses, s.o summas 300 eurot. KarS § 64 lg 2 alusel mõisteti kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 aastat ja 4 kuud ning rahaline karistus 300 eurot, millest

2 viimane viiakse täide iseseisvalt. KarS § 65 lg 2, § 64 lg 1 ja § 76 lg 8 alusel liideti mõistetud

karistusele Harju Maakohtu 25.09.2013 otsusega nr 1-13-6093 mõistetud ja ärakandmata 7 kuud ja 3 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 2 aastat 11 kuud 3 päeva. KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 19.02.2010

otsusega nr 1-09-7426 mõistetud rahaline karistus, millise tasumata osa asendati Harju Maakohtu 14.01.2016 määrusega vangistusega 4 kuud ja 13 päeva täies ulatuses ning KarS §

64 lg 2 alusel mõisteti lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuse kogumis tähtajaline vangistus 3 aastat 3 kuud 16 päeva vangistust ja rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses, s.o summas 300

eurot, mis kuulus täide viimisele iseseisvalt. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg 22.01.2015-01.07.2015, s.o 5 kuud ja 11 päeva karistusaja hulka ning kohus luges ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 aastat 10 kuud ja 5 päeva, millise ärakandmist arvestati alates I.N viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 10.11.2015. I.N on kriminaalkorras karistatud 8-l korral ning vanglas kannab isik karistust

kolmandat korda. iku Käesolevat karistust kannab isik varguste, arvutikelmuste, ametl

dokumendi varguse ja kuritarvitamise eest. Vangistuse jooksul on kinnipeetav töötanud,

osalenud vestlustel eesmärgiga analüüsida kuritegelikku käitumist, selle põhjustajaid ja tagajärgi ning alustas 26.09.2016 Tallinna Vanglas õpinguid maastikuehituse erialal (õppimine

jäi pooleli seoses Viru Vanglasse ümberpaigutamisega). Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama abikaasale kuuluvasse korterisse aadressil

xxxx. Eelnevalt nimetatud aadressil elas kinnipeetav ka enne vangistust. Eluaseme üldine seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele ning kinnipeetava abikaasa ja poeg on andnud kirjaliku nõusoleku toetamaks kinnipeetava vabastamist ja elektroonilise valve kohaldamist. Töökogemust on kinnipeetaval vähe. Enamik isiku varasemaid kuritegusid on olnud suunatud

majandusliku kasu saamisele, mis viitab asjaolule, et isik on aastaid teeninud sissetulekut

õigusvastasel raha andmetel on isikul 11.01.2017 seisuga täitmata rahalisi nõudeid viisil. K-

summas 8708,47 eurot. Kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne garanteeritud töökoht. Garantiikirjast nähtub, et töökoha xxxx juhatuse liige garanteerib kinnipeetavale xxxx.

Kinnipeetava lähedasteks on ema, poolvend, abikaasa ja poeg, kellega suhted on head ja toetavad. Kinnipeetava abikaasa iseloomustab isikut positiivsest küljest ning kinnitab, et ta on

nõus ennetähtae kinnipeetavat gse vabanemise korral igati toetama. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isiku suhtlusringkonda kuulub kriminaalse taustaga isikuid ning isik on korduvalt pannud toime kuritegusid grupis (sh käesoleva kuriteo). Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isik on varasemalt alkoholijoobes olles pannud toime vägivalla kuriteo. Lisaks on isikut karistatud kriminaalkorras mootorsõiduki joobes juhtimise eest, väärteokorras Alkoholiseaduse alusel ning Liiklusseaduse alusel (mootorsõiduki juhtimise

eest joobeseisu kkumine oli 2006.a ndis). Viimane alkoholi tarvitamisega seonduv õigusri . Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetav narkosõltlane (käesolevalt remissioonis, viimati tarvitas 2013.a aprillis). Isikut on karistatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku

käitlemise eest ning narkojoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Lisaks on kinnipeetavat 2-l korral karistatud väärteokorras NPALS alusel (viimati 2012.a).

Kinnipeetav on varem korduvalt olnud kriminaalhooldusel, kuid isik jätkas õigusrikkumiste toimepanemist. Tema süstemaatilised rikkumised viitavad riskivale, hoolimatule ning teisi ära

kasutavale elustiilile. Isik kordab oma vigu, sest ei suuda otsuseid tehes varasematest kogemustest õppust võtta. Pikaaegne kriminaalne keskkond on kujundanud isikus kuritegelikud

3

hoiakud. Kuritegusid sooritab nii etteplaneeritult kui ka kavandamata. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on kasu saamise eesmärk. Isik on ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui

isik tarvitab narkootikume, kui tahab raha saada, kui ei teadvusta jätkuvalt probleeme enda mõtlemises, käitumises ja hoiakutes ning kui isiku elustiil ei muutu. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 80 % ning vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus 2 aasta jooksul on Lähtudes ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse 63 %.

riskifaktoritest, Viru Vangla ei toeta isiku enne tähtaegset vanglast vabastamist. Juhul, kui

kohus peab otstarbekaks I.N tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla

ettepaneku määrata kinnipeetavale tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise

tõenäosusest käitumiskontroll ja katseaeg kuni 15.09.2018. Lisaks on vangla hinnangul otstarbekas kohustada isikut täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 9 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise valve kestvuseks soovitab vangla 4 kuud. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta süüdimõistetu I.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 11.01.2017 koostatud iseloomustuses

toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla I.N ennetähtaegset vangistusest vabastamist. I.N näol on tegemist kaheksal korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Viru Vangla koostatud iseloomustuse kohaselt on I.N

poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 80 % ja uue

vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 63 %. Allakirjutanu peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ära kandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine.

Lähtudes eeltoodust prokuratuur ei toeta I.N vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung

28.02.2017 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et ta haks ta väga vabaneda ennetähtaegselt. Ta avaldas, et ta peaks praegu koos perega olema. Oluline aeg, mil ta saaks perega veeta, kaob ära ning seda aega tagasi Ta tunneb väga muret poja kasvatamise ei saa. pärast, sest pojal on selline iga (poeg on xxxx), et ta vajab praegu isa abi. Ta saab aru, et on elus palju eksinud ning ta on palju kõike analüüsinud. Ta kuulub nende inimeste hulka, kes õpivad oma vigadest. Tal ei ole tahtmist vanglasse tagasi tulla. Distsiplinaarrikkumistes tunnistab oma süüd (eelmise aasta alguses Tallinna Vanglas olid tal keelatud esemed). Tallinna Vanglas õppis kutsekoolis. Viru Vanglasse saabus ta alles detsembris ning seal ta on alates jaanuarist töötanud majandustöödel. Tal on töövõimetus, sest tal oli lapsepõlves seljatrauma ning seetõttu xxxx peab ta pidevalt valuvaigisteid tarvitama. Viru Vanglas ta valuvaigisteid ei ole tarvitanud, sest talle öeldakse, et küll vabaduses saab neid tarvitada.

Kaitsja seisukoht

Kohtuistungil osales asenduskaitsjana vandeadvokaat Alla Jakobson. Kaitsja esitas kohtule

kirjavahetuse, milles kaitsja

on küsinud prokurörilt (kriminaalasja menetlenud prokurörilt

Urmo Paal), kas viimane on nõus toetama I.N ennetähtaegset vabastamist.

4

Kirjavahetusest nähtub, et abiprokurör Urmo Paali sõnul tagab elektrooniline järelevalve

kinnipeetava poolt uute kuritegude mitte toimepanemise, mistõttu prokurör toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega, juhul, kui I.N täidab vabastamiseks sätestatud nõuded.

Kaitsja avaldas kohtuistungil, et tema toetab I.N arvamust ning palub isik

vabastada. Täidetud on normid, mida näevad ette seadused. Isikul on kontrollitud korter, elektrooniline valve on tehniliselt võimalik (sh on olemas I.N nõusolek) ning olemas on garantiikiri firmast, kuhu ta tööle võetakse. Tähtis on ka asjaolu, et isikule pakutakse

töökohal 3 kuud väljaõpet. Vaatamata sellele, et isikul on töövõimetus (mis on kõrge xxxx töövõimetus), isik ikkagi töötab. Isik on vanglas koguaeg midagi teinud, seetõttu ta ka Tallinna Vanglas õppis. Kinnipeetaval on perekond, tema poeg on xxxx ning suhted perega on head.

Kaitsja sõnul on prokuröri seisukoht väga formaalne, sest prokurör ei ole suhelnud

kinnipeetavaga. Samas prokurör, kes suhtles isikuga protsessi ajal ning kes kinnipeetavat rohkem tunneb, toetab tema vabastamist. Vangla ei toeta isiku vabastamist, sest isikul on 2 distsiplinaarrikkumist. Kaitsja mainib, et rikkumised olid Tallinna Vanglas, kuid tundub, et Viru Vanglas karistust kandes on isiku käitumine paranenud. Kaitsja palub I.N vabastada vaatamata sellele, et isikut on mitu korda karistatud. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, elektroonilise et süüdimõistetu I.N ei kuulu valve kohaldamisega . vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele

Vangistusest ennetähtaegse tamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane vabas

käitumine. Käesoleval täitmata, sest isikul on 2 kehtivat juhul on see tingimus distsiplinaarkaristust. Kui süüdimõistetu ei ole isegi kinnipidamisasutuses suutnud järgida seal

kehtivaid reegleid, siis puudub kohtul alus arvata, et isiku käitumine vabaduses saab olema

seaduskuulekas. Kohus rõhutab, et vangistatu õiguspärane käitumine on küll oluliseks, kuid mitte ainsaks

otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul isik õppis, töötas (vaatamata oma

xxxx töövõimetusele) ning osales vestlustel eesmärgiga analüüsida kuritegelikku käitumist, selle põhjustajaid ja tagajärgi. Kohus hindab positiivselt, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud erinevaid tegevusi. Lisaks nähtub, et isikul on olemas vabanemisjärgne garanteeritud

töökoht . Kohtu hinnangul aitab tööle asumine vähendada isiku tegevusetust ja koos xxxx sellega ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamist.

Kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht a ning täidetud on adressil xxxx

elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. Lisaks nähtub kriminaalhooldusametniku arvamusest, et kinnipeetava suhted lähedastega on head ja toetavad

ning kinnipeetava abikaasa on kinnitanud, et ta on nõus kinnipeetavat ennetähtaegse

vabanemise korral igati toetatama. Käesoleval juhul puudub kohtul veendumus, et kindla

elukoha olemasolu ning lähedaste toetus vähendaks kinnipeetava puhul uute kuritegude

5 toimepanemise riski, sest kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt elas isik ka enne käesolevat vangistust aadressil xxxx koos abikaasa ja pojaga. Isikut on kriminaalkorras karistatud 8-l korral ning vanglas kannab isik karistust juba kolmandat korda. Asjaolu, et I.N on korduvalt karistatud, viitab isiku kuritegelike hoiakute ja väärtushinnangute juurdumisele. Kinnipeetav on olnud korduvalt kriminaalhooldusel, kuid

sellest hoolimata jätkas isik õigusrikkumiste toimepanemist. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava käitumine viitab, et isiku ohaldatud karistused ei ole täitnud KarS suhtes varem k

§ 56 lg 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab ka asjaolu, et isiku suhtlusringkonda kuulub kriminaalse taustaga isikuid.

Kohus on seisukohal, et I.N ei saa käesoleval ajal elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, sest risk, et kinnipeetav paneb vabanedes t on vangla hinnangul oime uue kuriteo on väga suur. Nimelt üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 80 %, millise näol on tegemist väga kõrge riskiga. Nii vangla kui ka prokurör on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna

ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et I.N puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu I.N vabastamisega tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus KarS § 751

ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp

Tartu Ringkonnakohtu 07.04.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

Jätta Viru Maakohtu 14. märtsi 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

14.03.2017 kohtumäärus 1 3444 jõustus -16- 26. aprillil 2017. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

Referent

/digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne