1-17-2354/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

2(4)

Kinnipidamisasutusest L.J-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub,

et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristus . Vabanemise korral asub kinnipeetav elama ed

aadressile xxx, kus elavad tema vanemad ja noorem vend Vanemad ands . id nõusoeku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele.

Kinnipeetaval on põhiharidus, eriala puudub, riigikeelt ei valda vanglas õppida ei soovi,

eelistab töötada. Enne vangistust töötas mitteametlikult müürsepana On töötanud

.

lihttöölisena töötab koristajana xxx, keevitajana ja torulukksepana. Vangistuses . Vabanedes

garanteeritud töökoht puudub. Tasumata nõudeid on 11234,74 eurot. Osales

sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. s Lähedastest on tal vanemad, alaealine vend ja õde, kes

elab Venemaal. Moraalne toetus on tal olemas. Tema suhtlusringi kuuluvad kriminaalse taustaga isikud.

Osa kuritegusid on toime pandud grupis. Isik võib olla mõjutatav teiste poolt. Varasemalt tarvitas ta alkoholi ja narkootikume. On diagnoositud s . ates 17.03.2016 õltuvus Al

paikneb sõltuvusrehabilitatsioonisektsioonis, kus olaeb aktiivselt osakonna tegevuses.

Regulaarselt käib sõltlaste tugirühmas. On kohtunud anonüümsete narkomaanidega. Ta on

kriminaalkorras karistatud 10 korda, reaalset vangistust kannab 5. korda. Kuritegude

toimepanemise soodusteguriks on alkohol ja narkootikumid. Provokatsiooni olukorras ning

alkoholijoobes võib käituda agressiivselt. Isik on väljakujunenud kriminaalse elustiiliga.

Kuritegelikule teele asus noorukieas. Ei teinud enda jaoks järeldusi eelmistest karistustest.

Katseajal pani toime uue kuriteo. Oli vägivaldne ja negatiivse hoiakuga ametnike suhtes.

Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest oli nõrk, kuna ei muutnud enda käitumist,

jätkas ebaseaduslike tegevuste toimepanemist. Ei arvesta teiste ühiskonnaliikmetega. Oli

korduvalt tagaotsitav. 70% Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on , vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 52%.

Vangla ei toeta L.J-i ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama vanemate

juurde aadressile xxx. Tegu on 3-toalise korteriga, mis vastab elektroonilise valveseadme

paigaldamise nõu Kommunaalmaksete osas on võlgnevused. on nõus etele. Vanemad

elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Perel on hetkel majanduslikke raskusi, kuid

vaatamata sellele toetavad nad kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabanemist. L.J-i

kuritegeliku käitumisepõhjuseks peetakse kinnipeetava liigset alkoholitarbimist ja tuttavate negatiivset mõju. garanteeritud töökoht Kinnipeetaval puudub vabanemisel . Ta pole kunagi ametlikult töötanud. L.J on süstemaatiliselt rikkunud seadust. Katseajal pani toime uue kuriteo.

L.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

Prokurör

e vabastamisega . pole nõus isiku ennetähtaegs elektroonilise järelevalve alla Varasematele karistustele vaatamata on L.J jätkanud kuritegelikku tegevust, millest tuleneb, et mingeid järeldusi ta nendest enda jaoks teinud ei ole. Eeltoodu taustal on kaheldav,

et käesolev vangistus oleks olnud varasematest mõjusam ning kinnipeetav ei paneks

vabanedes toime uusi kuritegusid. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses

üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud.

Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks, nende vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

Kohtu põhjendused

3(4)

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, arvamuse ning arvestades ära kuulanud süüdimõistetu

prokuröri tuleb jätta kirjaliku arvamust, leiab, et L.J elektroonilise valve

kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaeg

ne vangistusest vabastamine ennatlik.

KarS § 76 lg tähtaega

4 alusel, tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab

kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti

tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele

kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele le ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on 10 korral kriminaalkorras karistatud. Distsiplinaakaristused puuduvad.

Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki kuna

ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Kohus on veendumusel, et ei ole usutav, et karistus oleks isiku puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama.

Samas tuleb positiivseks lugeda asjaolu, et ta osales sotsiaalprogrammi Eluviistreening ning s

on aru saanud oma sõltuvusprobleemist samuti tööhõives osalemist Märkimist väärib ka . asjaolu, et isikul puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused. Kohus peab vajalikuks viidata

kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks

asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Seega hindab kohus positiivselt isiku head käitumist kinnipidamisasutuses, mis iseloomustab asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju.

Ennetähtaegse vabanemise korral süüdimõistetu elama asub vanemate korterisse aadressile xxx. Vanemad ands me paigutamiseks id nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valvesead nimetatud aadressile. vanematest, alaealisest vennast. Isiku lähivõrgustik koosneb õest ja

Isikul puudub vabanedes garanteeritud töökoht, mis on väga suureks riskifaktoriks uute kuritegude toimepanemisel ja seda olukorras, mil perel on niigi majanduslikud raskused.

Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on 10 korda kriminaalkorras karistatud, ning kes pani viimase kuriteo toime katseajal, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus on veendumusel, et

võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid. Samuti oli

vabaduses isiku suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega süüdimõistetu

võib taas suhtlema hakata ning mida kohus arvestab kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel. Samuti võib tal vabaduses tekkida tagasilanguse perioode, mil ta hakkab taas alkoholi ja narkootikume tarvitama ning mis on omakorda uue kuriteo toimepanemise riskiks.

Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu

eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue

kuriteo toimepanemise riski. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et

4(4)

süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimuvaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Tema vabastamisele on vastu nii vangla, kui ka prokuratuur.

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb , ärakandmiseks on veel üle 16.09.2018

1 aasta 10 kuu, mis

on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et

karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime,

mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on

järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest,

omandada , osaleda sotsiaalprogrammides ja omandada eriala ning riigikeele töökogemust oskus.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse

õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku

vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku

ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi

asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutused (lähedaste toetus, kindel elukoht ning kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole

käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab

arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo

tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal

tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku

materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike

vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu

L.J-i temale Viru Maakohtu 06.06.2016 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

/ Kohtunik Larissa Prokopenko