1-09-3960/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2009. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-3960 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi G.N süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu II osakonna prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav G.N

elukoht: XXXXXXXX isikukood: xxx karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteoasjas karistatud neljal korral tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Hint Tõlk Anna Jänes

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada G.N KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 3

(kolm) kuud vangistust.

KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata

täielikult täitmisele, kui G.N ei pane 1 ) aasta ja 6 kuu pikkuse (ühe (kuue)

katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud järgmisi kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas-

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Määrata G.N katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista G.N-ile lisakaristus ja võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. (viieks) Lisakaristus jõustub kohtuotsuse jõustumisel.

G.N suhtes kohaldatud tõkendelukohast lahkumise keeldtühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, 10; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 välja mõista G.N-ilt menetluskuluna:

 sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;

 määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 1138 (tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa) krooni 70 senti;

 postikulu 32.- (kolmkümmend kaks) krooni.

Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB

Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 2800049874 ning selgitus: „isiku nimi, kriminaalasja nr 1-09-3960, menetluskulud”. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu G.N süüdistatakse selles, et tema

 isikuna, keda on 13.02.2008.a. Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseaduse

§ 7419

lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes rahatrahviga 13 200

(kolmteist tuhat kakssada) krooni ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 (viieks) kuuks, juhtis 10.01.2009.a. kella 10.45 ajal Tartus, Roosi ja Jänese tänava ristmikul mootorsõidukit Ford Scorpio reg. nr. XXX XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani G.N toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole, hagi ei ole

3

Karistuse liik ja määr: KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena G.N-ilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 5 (viieks) kuuks.

Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui G.N ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:

1. Elab kohtu määratud alalises elukohas;

2. Ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. Allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad,

leiab, et G.N, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et G.N on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse G.N süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult

menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175

lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu summas 1 138,70 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu summas 32.- krooni.

Kohtunik