1-09-887/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2009. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-887 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi T.I (T.I) süüdistus KarS § 169 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kristiina Laas Süüdistatav T.I

Elukoht: XXXXXX XX-X Isikukood: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral, väärtegude eest karistatud 3-l korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Riigi poolt määratud korras advokaat Rainer Objartel

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-st 313 maakohus otsustas:

Süüdi tunnistada T.I KarS § 169 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust Jõgeva Maakohtu 14. aprilli 2005. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-99/05 mõistetud karistuse ärakandmata

osa, s.o 5 kuud vangistust võrra ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks (viis) liitkaristuseks T.I-le 6 kuud vangistust (kuus) .

2 KarS §-de 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada T.I-le mõistetud 6 kuu pikkune (kuue) vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha vähemalt 1

(ühe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas-

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata T.I üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla

Kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse juhataja

poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

T.I suhtes kohaldatud tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, 10; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 välja mõista T.I-lt menetluskuluna:

 sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;

 määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 1138 (tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa) krooni 70 senti;

 postikulu 32.- (kolmkümmend kaks) krooni.

Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB

Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 2800049874 ning selgitus: „isiku nimi, kriminaalasja nr 1-09-887, menetluskulud”. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjaliku lt seitsme päeva

jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Prokuratuur või menetlusosaline, kel

lel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis võ määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: T.I süüdistatakse selles, et tema

 ajavahemikul aprill 2004.a. kuni november 2008.a. lapsevanemana hoidis kuritahtlikult

3

kõrvale Tartu Maakohtu 05.04.2004.a. otsusega 2-63/04 Ü.K kasuks väljamõistetud igakuise elatisraha 1000 krooni kuus maksmisest alaealise lapse K.K. ülalpidamiseks. Seega pani T.I toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga on tekitatud moraalset kahju Ü.K., tsiviilhagi esitatud ei ole.

Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu prokuratuuris kokkuleppemenetluse läbirääkimistel ja kokkuleppe sõlmimisel osalemise eest 991. 20 krooni. Asitõendeid ei ole. Karistus: KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud vangistust Jõgeva Maakohtu 14.aprilli 2005.a. otsusega nr 1-99/05 mõistetud vangistuse ärakandmata osa 5 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. 6 kuu pikkusele vangistusele

vastab 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb teostada kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul.

Vastavalt KarS § 69 lg-le 4 peab süüdimõistetu üldkasuliku töö tegemisel jälgima järgmisi kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg-le 1: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse

karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. KarS § 69 lg 7 kohaselt kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa

käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et T.I, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et T.I on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse T.I süüdi tunnistada KarS § 169 järgi, mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele ning asendada mõistetud karistus üldkasuliku töö tegemise kohustusega.

4

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult

menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175

lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu summas 1 138,70 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu summas 32.- krooni.

Rutt Teeveer Kohtunik