3-16-1736/26 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number 3-16-1736 Otsuse kuupäev

14. märts 2017 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi D.R. kaebus Viru Vangla vastu kaebaja järelevalvel naissoost valvurite kasutamise keelamise ja mittevaralise kahju 3000 euro hüvitamise nõuetes Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja D.R. Vastustaja Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud välja mõistmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.04.2017.a. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kaebus ja poolte seisukohad

1. D.R. esitas 25.08.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu, milles ta palus mõista välja mittevaralise kahju hüvitise summas 3000 eurot ja keelata edaspidi naissoost valvuritel kambrisse vaatamine nii öösel kui ka päeval, välja arvatud loenduse ajal. Kaebaja arvates rikub tema õigusi see, kui naissoost valvurid näevad, kuidas ta riietub lahti, vahetab riideid või liigub kambris paljalt. See on kaebajale alandav.

Kaebaja esitas kohtueelses menetluses Viru Vanglale

- taotluse lõpetada naissoost valvurite kasutamine järelevalvel (tl 12), vangla jättis selle 17.06.2016.a rahuldamata (tl 13). Kaebaja esitas 05.07.2016.a (registreeritud 06.07.2016.a) avalduse, mida võis tõlgendada vaidena vangla eelnimetatud otsusele (tl 14);

- 05.07.2016.a (registreeritud 06.07.2016.a) kahju hüvitamise taotluse (tl 14), vangla jättis selle 23.08.2016.a rahuldamata (tl 15).

2. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja tugines ka kohtueelses menetluses esitatud seisukohtadele.

Vangistust reguleerivad õigusaktid ei keela naissoost vanglaametnikel teostada järelevalvet meessoost kinnipeetavate üle. Seega on vangla tegevus olnud õiguspärane. Kaebuses ei tugineta väitele, et naissoost valvurid teostaksid kaebaja osas nt lahtiriietumisega läbiotsimist või mingit muud toimingut, mille puhul õigusnormid näeksid ette, et seda võib teha ainult kinnipeetavaga samast soost ametnik. Kuna vangla tegevus ei ole olnud õigusvastane, puudub alus mittevaralise kahju nõude rahuldamiseks.

Kuivõrd vangistuse täideviimist reguleerivad õigusaktid ei keela naissoost valvuritel meessoost kinnipeetavate üle järelevalvet teostada, puudub õiguslik alus kaebaja abstraktse keelamisnõude rahuldamiseks. Sellist keeldu ei tulene ka ühestki teisest õigusharust ega ühiskonnas juurdunud tavast. Järelevalve teostamine, sh naissoost valvurite poolt on vangistusega kaasnev paratamatu ebamugavus.

Kaebaja kambris on suletava uksega eraldatud WC, mis ei ole läbi uksesilma või toiduluugi vaadeldav ning mida kaebaja saab soovi korral ümberriietumiseks kasutada. Vastustaja esitas kohtule seda tõendavad dokumendid - kambri plaani ja fotod (tl 59-62).

Kohtu seisukoht

3. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda samas seaduses sätestatud tingimustel ja korras talle tekitatud kahju hüvitamist. Seega tuleb kahju hüvitamise nõude lahendamisel kõigepealt kindlaks teha, kas väidetavalt kahju tekitanud vastustaja tegevus oli õigusvastane.

Kaebaja väitel oli õigusvastane ja põhjustas kahju tema jälgimine naissoost vanglaametnike poolt läbi kambri uksesilma ja toiduluugi.

4. Vangistusseaduse (VangS) § 66 lg 1 paneb vanglale kohustuse korraldada kinnipeetavate järelevalve. Järelevalve täpsem korraldus on sätestatud justiitsministri määruses „Järelevalve korraldus vanglas“. Määruse § 2 p 1 kohaselt on üheks järelevalvetoiminguks isikute ja ruumide visuaalne või elektrooniline jälgimine. Määruse § 8 lg 1 ja 2 alusel teostab järelevalvet vangla valvemeeskond, mis jaguneb toimkondadeks, toimkonna koosseisus on vangla ametnikud. Määruse § 12 lg 2 kohaselt on toimkonna liikme kohustuseks kontrollida kambris toimuvat. Üldjuhul tehakse seda visuaalselt läbi kambri uksesilma. Kui uksesilmast ei ole võimalik kambris toimuvat kontrollida, avatakse kontrollimiseks toiduluuk või kambri uks.

Vangistusseadus või määrus ei sätesta nõudeid järelevalvet teostava ametniku soole olenevalt kinnipeetava soost. Üksnes kinnipeetava läbiotsimise kohta sätestab VangS § 68 lg 1, et seda teostavad kinnipeetavaga samast soost isikud. Seega võis vastustaja järelevalve teostamisel kasutada mõlemast soost ametnikke.

5. VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega.

Eeltoodud sättest ei saa tuletada keeldu kasutada kaebaja järelevalvel naissoost ametnikke. Vastustaja on tõendanud, et kaebajal on soovi korral võimalik riietuda kohas, mis ei ole läbi uksesilma või toiduluugi nähtav. Kaebaja ei ole seda vastustaja väidet ümber lükanud. Sellega on täidetud vangistusseadusest, Eesti Vabariigi põhiseadusest ja rahvusvahelistest kokkulepetest tulenev kohustus austada kaebaja inimväärikust. See, et kaebajal on võimalik viibida kambri ülejäänud osas riieteta või osaliselt riietatuna ainult juhul, kui ta lepib tema jälgimisega mõlemast soost ametnike poolt, on vangistusega paratamatult kaasnev piirang. Pärast vabanemist on kaebajal võimalik korraldada oma kodune elu, sh kolmandate isikute võimalus teda vaadelda oma äranägemise järgi. Vanglas kaebajal sellist võimalust ei ole ja see on vangistuse paratamatu tagajärg, millega kaebajal tuleb arvestada.

6. Kuna vastustaja tegevus kaebaja järelevalve korraldamisel oli õiguspärane, siis ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamine võimalik.

Haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata jätmist võib isik RVastS § 5 lg 1 alusel nõuda juhul, kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.

Seega on ka keelamiskaebuse rahuldamise eelduseks keelatava tegevuse õigusvastasus ning ka keelamiskaebuse rahuldamine ei ole võimalik, kui tegevus, mida kaebaja soovib keelata, on õiguspärane.

Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel jäävad menetluskulud kaebaja kanda.

HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, seetõttu jätab kohus menetluskulud välja mõistmata.

8. Kohus vabastas kaebaja 29.09.2016.a määrusega 90 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Sellega tegi kohus kaebaja suhtes lõpliku otsustuse, et kaebajal riigilõivu tasuda ei tule ning puudub vajadus riigilõivu tasumise täiendavaks reguleerimiseks otsuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks Kohtunik