2-16-18191/13 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Kohtunik Marge Tamme Määruse tegemise aeg ja koht

13. märts 2017.a, Valga kohtumaja Tsiviilasi G.Õ. ja P.Õ. hagi S.Õ. vastu elatise nõudes Tsiviilasja number 2-16-18191 Menetlustoiming kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg ja osalejad

Hageja I: G.Õ. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x) Hageja II: P.Õ. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x) Hagejate seaduslik esindaja P.Õ. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x) Kostja S.Õ. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x; x) 07.03.2017

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu ja kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss, mis seisneb järgnevas: 1.1. S.Õ. tasub G.Õ.ale elatist kuni tema täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx.a) alates 01.03.2017.a Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummääras ja P.Õ.ale tema täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx.a) alates 01.03.2017.a Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummääras. 1.2. S.Õ. tasub mõlemale lapsele kokku elatise võlga alates juulist 2017 kuni detsembrini 2017 iga kuu kokku summas 165 eurot (6 kuu eest kokku 990 eurot) ja võla jäägi summas 1590 eurot tasub ta 31.12.2017.a. 1.3. Elatis ja elatise võlg tasutakse iga kuu 15. kuupäevaks P.Õ.a arveldusarvele nr xxxxxxxxxx, selgitusse märkida „elatis lastele“. 1.4. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises viie päevani.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-18191 – G.Õ. ja P.Õ. hagi S.Õ. vastu elatise nõudes.

3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

4. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 467 lg 5).

5. Määrus toimetada kätte hagejate esindajale ja kostjale

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on vastavalt poolte kokkuleppele 5 (viis) päeva määruse kättetoimetamisest alates (TsMS § 661 lg 4 I alt). ASJAOLUD

1. G.Õ. ja P.Õ. esitasid 05.12.2016.a seadusliku esindaja kaudu hagi S.Õ. vastu elatise nõudes. 07.03.2017.a toimunud kohtuistungil jõudsid pooled kokkuleppele ning palusid kohtul kinnitada kompromiss. KOHTU SEISUKOHT

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga; kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

3. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et poolte tahe sõlmida kompromiss on tuvastatud. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avaliku huvi ning kompromissi on võimalik täita, seega ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks.

4. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud, et kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel käesolevas tsiviilasjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

5. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1-2 on hagejatel õigus esitada hagi kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks, kui kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, näiteks kui lapse vajadused ja varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud (vt RKTKo 3-2-1- 69-13 p 14 või RKTKo 3-2-1-21-15 p 10).

6. 2017.aastal on pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummäärast 235 eurot. MENETLUSKULUD

7. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.

8. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooled ei ole kokku leppinud menetluskulude kandmises, siis jätab kohus menetluskulud nende endi kanda.

9. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna vastavalt RLS § 22 lg 1 p 2 kohaselt on hagi esitamine elatise nõudes riigilõivu vaba, seega ei saa hageja taotleda riigilõivu tagastamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik