3-17-568/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

13. märts 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-568

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus anda luba täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet,

volitatud esindaja Karel Miisna

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – I.J.

(isikukood xxxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda

Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi

kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) puudutatud isiku

nõusolekuta

kinnistusraamatusse

käsutuskeeldu

nähtavaks

tegeva

keelumärke

seadmist,

millega

keelatakse I.J.il (ik xxxxxxxxxxx) käsutada I.J.i ja I.J.i

ühisomandis

olevat

kinnisasja

asukohaga

xxxxxx

(registriosa xxxxxxxx).

2. Edastada määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut

viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute

sooritamisest. Seejärel saata määrus I.J.ile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi

määrus

puudutab,

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu 15 päeva

jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest.

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 10.03.2017 maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel

Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes

kohtult luba kanda käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge I.J.i ja I.J.i ühisomandis olevale

elamumaale 100%, xxxxxxxx reg. nr-ga xxxxxxxx käsutamiste keelamiseks I.J.ile kuuluva

ühisomandi osa ulatuses. Samal päeval saatis MTA kohtule täpsustatud ja täiendatud taotluse.

2. Taotluse kohaselt on maksuhalduri menetluses osaühingu Svida (registrikood 10113061, juhatuse

liige alates 07.03.2014 I.J.) maksuvõlgade sissenõudmine. Seisuga 08.02.2017 on OÜ Svida maksu

koguvõlg 34 087,88 eurot, sh intress 2675,24 eurot. Maksuvõlg kogusummas 1965,04 eurot koosneb

oktoobris 2016 ja novembris 2016 deklareeritud tasumata erijuhtude tulumaksust ja käibemaksust

ning maksuvõlg kogusummas 29 447,60 eurot koosneb 07.02.2017 maksuotsusega nr 12.2-

3/038763-14 täiendavalt tasumisele määratud erijuhtude tulumaksust ja käibemaksust, mille

2(6)

maksuhaldur vastutusmenetluse võimaliku tulemusena kogu ulatuses koos intressiga solidaarselt

I.J.ilt välja nõuab.

MTA 07.02.2017 maksuotsusega jäeti rahuldamata OÜ Svida 14.12.2016 tagastusnõue summas

1952,42 eurot ja kohustati äriühingut tasuma maksusumma 29 447,60 eurot. Maksuhaldur jõudis

maksuotsuses järeldusele, et: 1) OÜ Svida on perioodil september 2016 soetanud ühendusesiseselt

Läti äriühingult SIA Massa Food kaupa, seega oli tal kohustus deklareerida ja pöördmaksustada

ühendusesisene kauba soetus kokku 23 855 eurot (käibemaks 4771 eurot); 2) OÜ Svida on perioodil

september 2016 soetanud ühendusesiseselt Läti äriühingult SIA Latgard kaupa, seega oli tal kohustus

deklareerida ja pöördmaksustada ühendusesisene kauba soetus kokku 34 720 eurot (käibemaks 6944

eurot); 3) OÜ Svida on perioodil september 2016 soetanud ühendusesiseselt Läti äriühingult SIA

Brevitra transporditeenust, seega oli tal kohustus deklareerida ja pöördmaksustada ühendusesisene

teenuse soetus kokku 1450 eurot (käibemaks 290 eurot); 4) tulenevalt tehingust Maris Gilden AS-iga

tuli OÜ-l Svida deklareerida septembris 2016 kauba müügist tekkinud 20% määraga maksustatav

käive 5850 eurot ja arvestada käibemaksu 1170 eurot; 5) tulenevalt tehingust Rõngu Mahl AS-iga

tuleb OÜ-l Svida deklareerida septembris 2016 kauba müügist tekkinud 20% määraga maksustatav

käive 22 848 eurot ja arvestada käibemaksu 4569,60 eurot. 6) tulenevalt tehingust Bacula AS-iga

tuleb OÜ-l Svida deklareerida septembris 2016 kauba müügist tekkinud 20% määraga maksustatav

käive 14 880 eurot ja arvestada käibemaksu 2976 eurot; 7) tulenevalt tehingust Alfamen Group OÜ-

ga tuleb OÜ-l Svida deklareerida septembris 2016 kauba müügist tekkinud 20% määraga maksustatav

käive 6050 eurot ja arvestada käibemaksu 1210 eurot; 8) tulenevalt tehingust Malmond OÜ-ga tuleb

OÜ-l Svida deklareerida septembris 2016 kauba müügist tekkinud 20% määraga maksustatav käive

6020 eurot ja arvestada käibemaksu 1204 eurot; 9) tulenevalt tehingust Olmarin OÜ-ga tuleb OÜ-l

Svida deklareerida septembris 2016 kauba müügist tekkinud 20% määraga maksustatav käive 3000

eurot ja arvestada käibemaksu 600 eurot; 10) tulenevalt tehingust Alekon Cargo OÜ-ga tuleb OÜ-l

Svida deklareerida septembris 2016 teenuse müügist tekkinud 20% määraga maksustatav käive

5287,50 eurot ja arvestada käibemaksu 1057,50 eurot; 11) OÜ Svida pangakontole laekunud sularaha

puhul on tegemist OÜ Svida 20% määraga maksustatava käibega. Sellest tulenevalt on OÜ-l Svida

kohustus deklareerida september 2016 KMD-l 20% määraga maksustatavat käivet 34 958,33 eurot

ning arvestada käibemaksu 6991,67 eurot; 12) OÜ-l Svida puuduvad 46 485 euro väljamaksete

aluseks olevad algdokumendid, mistõttu on maksustamisperioodil september 2016 kohustus neid

kajastada oma raamatupidamises, deklareerida deklaratsiooni TSD lisa 6 real 6160 ja tasuda tulumaks

11 621,25 eurot (20/80*46 485).

OÜ Svida vahenditest ei jätku maksuvõla tasumiseks. Äriühingu suhtes on käimas pankrotimenetlus

(tsiviilasi nr 2-17-1428), milles Harju Maakohus nimetas 01.02.2017 määrusega ajutiseks

pankrotihalduriks Aet Liivandi. Ajutise halduri 27.02.2017 aruandes märgiti järgmist: „Hetkel

võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks“. Ajutine haldur hindas OÜ Svida varade

väärtuseks 667,56 eurot. Kuivõrd äriühing sai 07.02.2017 maksuotsuse kätte 02.03.2017, ei ole see

veel jõustunud, ning maksuvõlg on hetkel 1965,04 eurot. Kuna on tuvastatud, et OÜ-l Svida

puuduvad varad isegi pankrotimenetluse kulude kandmiseks, on üheselt selge, et puuduvad mistahes

vahendid isegi 1965,04 euro suuruse maksuvõla tasumiseks. MKS § 96 lg 5 mõte seisneb selles, et

vastutusotsuse koostamise eeldus on mh see, et maksukohustuslase vara arvelt pole võimalik nõuet

rahuldada (seda peaks näitama nii 3 kuu vältel ebaõnnestunud sissenõudmine kui pankroti

väljakuulutamine). Olukord, kus maksukohustuslasel pole niigi palju vara, et isegi pankrot välja

kuulutataks, näitab aga veelgi kehvemat varalist olukorda ning võimatust põhivõlgniku vara arvelt

nõuet rahuldada. Kuna maksuhaldur on tuvastanud, et puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks

Svida OÜ vara arvelt, on maksuhalduril MKS § 96 lg-le 5 mõttega kooskõlas olemas alus

vastutusotsuse koostamiseks.

Maksuhaldur alustab käesoleva taotlusega OÜ Svida juhatuse liikme I.J.i suhtes vastutusotsuse

koostamisele suunatud maksumenetluse, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine

summas 34 087,88 eurot. Sellest tulenevalt võib I.J. solidaarselt OÜ-ga Svida maksuvõla eest

vastutada (MKS § 96 lg 1, § 8 lg 1, § 40 lg 1, 4). OÜ Svida võlgnevus on tekkinud ainuisikuliselt I.J.i

3(6)

juhatuse liikmeks oleku ajal. I.J. omas äriühingu ainsa juhatuse liikmena otsest mõju äriühingu

majandustegevuse ning raamatupidamise korraldamisel ning ta oli vastutav äriühingu MKS-ist ning

maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest.

Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et I.J.i tegevuse ja äriühingu maksuvõla tekkimise

vahel on põhjuslik seos. Maksuhalduri hinnangul oli I.J.i eesmärgiks maksude tasumisest kõrvale

hoiduda ning OÜ Svida jättis I.J.i juhtimisel tahtlikult esitamata maksuotsuses kirjeldatud

maksudeklaratsioonid. Samuti jättis OÜ Svida I.J.i kaudu täitmata tasumiskohustuse. Seega on

maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et I.J. rikkus MKS §-s 8 nimetatud kohustusi.

Põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, tugineb järgnevale. Maksumaksjate registri andmetel on I.J.i 2016. a

keskmine sissetulek 1435,04 eurot ja 2017. a keskmine sissetulek on olnud 411,5 eurot. Seega on I.J.i

viimaste aastate sissetulek olnud ebapiisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks ja

tõenäoliselt esineb tulevikus vajadus vastutusotsuse sundtäitmiseks. I.J.i suhtumist avalik-

õiguslikesse kohustustesse iseloomustab tema tegevus äriühingu majandustegevuse korraldamisel

(isik osales aktiivselt äriühingu juhtimises ning lisaks on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et isik ei

ole OÜ Svida juhatuse liikmena tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega); asjaolu, et juhatuse

liikmena pole ta taganud ettevõtte poolt seadusest tulenevate maksete tasumist; ja asjaolu, et I.J.

põikleb OÜ Svida juhatuse liikmena kõrvale teabe andmisest. Üsna tõenäoliselt suhtub I.J. sarnaselt

ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning ta võib sellest hoidumiseks võõrandada oma vara.

Täidetud on eeldused, et OÜ Svida omab maksuvõlga, selle sissenõudmine ei ole aegunud ning

maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti ei ole möödunud maksusumma määramise aegumistähtaeg

(MKS § 98 lg 1). Maksuotsusega määratud maksude ning esitatud maksudeklaratsioonide

aegumistähtaeg algab varaseimast deklaratsiooni esitamise tähtpäevast ehk 10.10.2016 (vanim

tasumata tulumaksukohustus pärineb 2016. a septembrist). Seega isegi 3-aastase aegumistähtaja

kohaldamisel algab maksusumma määramise aegumine alles alates kuupäevast 10.10.2019

I.J.il on ühisomandis I.J.iga maja aadressil xxxxxxxx, suurusega 159,8 m2 (registriosa nr xxxxxxxx).

Võttes arvesse, et samal tänaval müüakse maja hinnaga 2500 eurot/m2, võib xxxxxxx kinnistu hinnaks

pidada 399 500 eurot. Kuna tegemist on ühisomandiga, võib I.J.ile kuuluva osa väärtuseks hinnata

199 750 eurot. Kuivõrd ühisomandi osa arvelt oleks võimalik rahuldada maksuhalduri nõue ja rohkem

registervara I.J.ile ega I.J.ile ei kuulu, peab maksuhaldur otstarbekaks taotleda luba kanda

kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge I.J.i ja I.J.i ühisomandis oleva kinnistu I.J.i ühisomandi

osale.

Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur I.J.i vastu suunatud täitetoimingud, kui ta on

esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Vastutusotsusega võib maksuhaldur esitada

I.J.i vastu nõude tasuda Svida OÜ võlgnevus kogusummas 34 087,88 eurot. Esitatav tagatis peab

lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmiskulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS §

122). Lähtudes kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg-st 1, § 34 lg 3 p-st 4, § 35 lg 2 p-st 8 ja § 45 lg-st

1, oleksid sundtäitmise kulud 5187,91 eurot (120+3067,91+2000). Sellest tulenevalt on piisavaks

asendustagatise väärtuseks 39 275,79 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud

juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab

taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses

ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate

tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult

kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse

esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei

näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist

otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik

loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

4(6)

4. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib

maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda

käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse

vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (MKS § 130 lg 1 p 1).

5. MKS § 1361 lg 1 alusel loa andmisel ei kontrolli kohus seda, kas käimasoleva maksumenetluse

tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku

vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse

alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust juhul, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks

kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa

andmine eeldab, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku

maksukohustuse kindlaksmääramine ning et esineb põhjendatud kahtlus määratava maksukohustuse

sundtäitmise raskendatuse või võimatuse kohta maksukohustuslase tegevuse tõttu. Loa andmisel saab

kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Halduskohus otsustab

maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda

ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist

prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja

kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

6. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2)

võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse

seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu

tegemist vajalikuks.

7. Kohus leiab, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral

põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Taotlus on

põhjendatud ja selle saab rahuldada.

7.1. Taotlusest nähtuvalt algatab maksuhaldur halduskohtule esitatud loataotlusega I.J.i suhtes

maksumenetluse, mis on suunatud vastutusotsuse koostamisele (MKS § 96 lg 1, § 40 lg 1).

Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loa taotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus

nr 3-3-1-7-13, p 12). Maksuhaldur on selgitanud, et OÜ Svida maksuvõlg 1965,04 eurot tuleneb

äriühingu deklareeritud, kuid tasumata maksudest. Lisaks on äriühingule kogunenud arvestuslik

intress 2675,24 eurot ning 07.02.2017 maksuotsusega määrati äriühingule tasumiseks maksusumma

29 447,60 eurot (maksuotsus saadi kätte 02.03.2017). Riigikohtu üldkogu rõhutas 27.11.2012

määruses nr 3-3-1-15-12 (p 50.e) muu hulgas, et vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks saab olla

vaid kehtiv maksuvõlg ning selleks, et kolmandal isikul tekiks maksuvõla tasumise kohustus, on enne

vaja tuvastada maksuvõla olemasolu, mille sissenõudmisele on vastutusmenetlus suunatud. Tallinna

Ringkonnakohus on 25.06.2014 määruses haldusasjas nr 3-14-50383 (p 8) möönnud, et MKS § 96

lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimused peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemise hetkel, kuid

vastavad asjaolud ei pea tingimata esinema juba vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetluse

alustamise ajal. Viidatud sätetest ei tulene keeldu alustada menetlusega, vaid üksnes piirang teha

vastutusotsust (nt Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2013 otsus nr 3-12-876, p 9; 19.04.2012 otsus nr

3-11-1016, p 8; 30.04.2012 otsus nr 3-11-1140, p 8). Viidatud haldusasjas pidas Tallinna

Ringkonnakohus vastutusmenetluse alustamist ning täitmist tagavate toimingute tegemist lubatavaks

isegi olukorras, kus maksuotsusega polnud veel äriühingu maksuvõlga tuvastatudki. Eelnevat

arvestades on kohus seisukohal, et kuigi OÜ Svida sai 07.02.2017 maksuotsuse kätte alles 02.03.2017

ning tal on põhimõtteliselt võimalik maksuotsust veel vabatahtlikult täita, ei takista see asjaolu

vastutusmenetluse alustamist mh maksuotsusega määratud 29 447,60 eurot puudutavas osas.

Alustatud vastutusmenetluses leiab maksuhaldur, et I.J. on juhatuse liikmena rikkunud MKS §-s 8

5(6)

sätestatud kohustusi ning et tema tegevuse ja äriühingul maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos.

Maksuhalduri hinnangul oli I.J.i eesmärgiks maksude tasumisest kõrvale hoiduda ning OÜ Svida

jättis I.J.i juhtimisel tahtlikult esitamata maksuotsuses kirjeldatud maksudeklaratsioonid. Samuti jättis

OÜ Svida I.J.i kaudu täitmata tasumiskohustuse. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus

väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. I.J. on äriregistrist nähtuvalt

olnud OÜ Svida ainuke juhatuse liige alates 07.03.2014. Seega oli I.J. äriühingu juhatuse liige ajal,

mil äriühingule tekkis maksuvõlg summas 34 087,88 eurot, mille kujunemist on taotluses selgitatud

ning mille kohta on taotluse juurde lisatud selgitav tabel (lisa 1) ja suurema osa maksuvõla aluseks

olev 07.02.2017 maksuotsus. Niisiis on võimalik, et I.J. vastutab äriühingu maksuvõla eest.

7.2. Kohus nõustub taotlejaga, et on tõenäoline, et I.J. võib haldustoiminguks loa andmata jätmisel

asuda hilisema sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara.

Sellisel juhul võib tekkida olukord, et kui maksuhaldur teeb vastutusotsuse, siis ei ole selle

sundtäitmine enam võimalik. Sellele viitab I.J.i käitumine OÜ Svida ainsa juhatuse liikmena. I.J. pole

taganud äriühingu maksukohustuste täitmist ning maksuhalduri taotlusest ja 07.02.2017

maksuotsusest järelduvalt on I.J. OÜ Svida juhatuse liikmena üritanud äriühingu maksukohustust

tõenäoliselt teadlikult ja tahtlikult tegelikust väiksemana näidata. Maksuhaldur tuvastas näiteks, et

OÜ Svida ei deklareerinud mitmeid 20% käibemaksumääraga maksustatavaid tehinguid

(maksuotsuse p 2.1.4-2.1.10) ning kohtu hinnangul saab sellise käitumise eesmärgiks olla vaid

maksude tasumisest kõrvalehoidumine. Maksuhalduri taotluse lisast 4 nähtuvalt on ajutine

pankrotihaldur seisukohal, et OÜ Svida juhatuse liige (I.J.) ei ole tegutsenud korraliku ettevõtja

hoolsusega ning ta on oma kohustusi tahtlikult rikkunud, viies osaühingust näilike tehingute kaudu

välja suuremas summas sularaha. Lisaks iseloomustab I.J.i suhtumist negatiivselt asjaolu, et ta hoidis

OÜ Svida seadusliku esindajana maksumenetluses maksuhaldurile teabe andmisest kõrvale. I.J. sai

maksuhalduri 15.11.2016 korralduse teabe andmiseks kätte ning maksuhaldur andis talle korralduse

täitmiseks korduvalt tähtaja pikendust, kuid sellegipoolest jättis I.J. korralduse tähtaegselt täitmata

(vt taotluse lisa 5). Maksuhaldur viitas ka, et maksumaksjate registri andmetel on I.J.i 2016. a

keskmine sissetulek 1435,04 eurot ja 2017. a keskmine sissetulek on olnud 411,5 eurot. Kohus

märgib, et keskmine sissetulek 1435,04 eurot kuus on iseenesest keskmisest kõrgem sissetulek, mis

võimaldaks ehk ajapikku vastutusotsuse täita, kuid I.J.i varasemat käitumist arvestades on usutav, et

I.J. leiab võimaluse, kuidas vältida vastutusotsuse sundtäitmist oma sissetuleku arvelt. Kokkuvõtvalt

on usutav, et vastutusotsuse sundtäitmine võib I.J.i tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks.

7.3. MKS § 96 lg 5 teise lause kohaselt võib sama seaduse §-des 38–40 nimetatud isikutele teha

vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud

sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme

kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud

pankrot. MKS § 96 lg 5 seab piirangu vastutusotsuse tegemisele, aga mitte vastutusmenetluse

algatamisele ja täitmist tagavate toimingute sooritamisele vastutusotsuse adressaadi suhtes (vt nt

Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2013 määrus haldusasjas nr 3-13-455). Maksuhaldur ei tugine

taotluse esitamisel asjaolule, et OÜ-lt Svida pole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda

või et OÜ Svida suhtes on välja kuulutatud pankrot, küll on maksuhaldur aga OÜ Svida

pankrotimenetluses tuvastatud asjaolude pinnalt leidnud, et OÜ Svida vahenditest maksuvõla

tasumiseks ei piisa. Kohus nõustub, et olukorras, kus ajutine pankrotihaldur hindas äriühingu varade

väärtuseks 667,56 eurot ning äriühingul ei jätku vara isegi pankrotimenetluse kulude kandmiseks, ei

õnnestu äriühingult ilmselgelt täitemenetluse kaudu sisse nõuda ka maksuvõlga. Kohus märgib, et

Harju Maakohtu 10.03.2017 määrusega nr 2-17-1428 on OÜ Svida pankrotiavalduse menetlus

lõpetatud pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Seega ei takista täitmist tagavate toimingute

tegemiseks loa andmist ka asjaolu, et äriühingult ei ole praeguseks üritatud kolme kuu jooksul

maksuvõlga sisse nõuda ning et äriühingu suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti.

7.4. Käesoleval juhul ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse

tegemise. Maksuvõlg on tekkinud, seda pole kustutatud ning selle sissenõudmine pole aegunud.

6(6)

Maksusumma määramise aegumistähtaeg pole möödunud (MKS § 98 lg 1). Maksuotsusega määratud

maksude ning esitatud maksudeklaratsioonide aegumistähtaeg algab varaseimast deklaratsiooni

esitamise tähtpäevast ehk 10.10.2016 (vanim tasumata tulumaksukohustus pärineb 2016. a

septembrist). Seega isegi 3-aastase aegumistähtaja kohaldamisel algab maksusumma määramise

aegumine alles alates kuupäevast 10.10.2019. OÜ Svida õigusvõime ei ole lõppenud.

8. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingu I.J.i suhtes, kui ta esitab tagatise MKS

§ 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Taotlusest selgub, et tagatise summa 39 275,79 eurot tuleneb

maksuvõla suurusest 34 087,88 eurot ja sellele liidetud täitekuludest 5187,91 eurot, mis on arvutatud

kooskõlas KTS § 29 lg-ga 1, § 34 lg 3 p-ga 4, § 35 lg 2 p-ga 8 ja § 45 lg-ga 1.

9. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades taotleja põhjendusi, maksumenetluse ja võimaliku

kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud

täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna

ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda

võimatuks.

I.J.i ja I.J.i ühisomandis olevale kinnisasjale asukohaga xxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxx)

käsutamise keelumärke seadmine üksnes I.J.i suhtes on põhjendatud ja proportsionaalne ning

arvestades maksuhalduri põhjendatud huvi, ei koorma maksukohustuslast ülemäära. Kohus möönab,

et kohtupraktikas on kinnisasjale keelumärke seadmist peetud koormavamaks meetmeks kui

hüpoteegi seadmist (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2012 määrus asjas nr 3-12-96, p-d 12, 13).

Tuleb aga arvestada, et kõnealune kinnisasi on I. ja I.J.i ühisomandis, ning seetõttu ei saaks kohus

anda maksuhaldurile luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks isikute ühisomandile (vt Tallinna

Halduskohtu 19.08.2016 määrus asjas nr 3-16-1667 ja selles viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

29.09.2015 määruse nr 3-2-1-95-15 p 17). I.J.ile ei kuulu peale ühisomandis oleva kinnisasja rohkem

registervara, seega ei oleks võimalik kaaluda ka hüpoteegi seadmist mõnele teisele kinnisasjale või

näiteks keelumärke seadmist sõiduki(te)le. Arvelduskontode arestimine oleks maksukohustuslasele

koormavam meede kui kinnisasjale keelumärke seadmine. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et

praeguses olukorras on keelumärke seadmine kinnisasjale (registriosa xxxxxxx) I.J.ile kuuluva

ühisomandi osa ulatuses proportsionaalne. Keelumärkest on võimalik vabaneda asendustagatise

esitamise kaudu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit