2-15-118931/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

13. märts 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-118931

Hagi ese

LEGES CONSULT OÜ hagi Piret Lihtsa vastu

249 euro 60 sendi saamiseks

Tsiviilasja hind

249 eurot 60 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

•

Hageja: LEGES CONSULT OÜ; registrikood

10535222; asukoht Karja tee 4, Õssu küla,

Ülenurme vald, 61713, Tartumaa.

Hageja seaduslik esindaja: Eire Einola; e-post

XXXXX

•

Kostja: Piret Lihtsa; isikukood XXX; elukoht

XXXXX

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata LEGES CONSULT OÜ hagi Piret Lihtsa vastu 249 euro 60

sendi saamiseks.

2. Jätta menetluskulud LEGES CONSULT OÜ kanda. Määrata Piret Lihtsa

menetluskulude suuruseks 0 eurot.

3. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

2/3

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. LEGES CONSULT OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Piret Lihtsa (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse, kuna kostja esitas nõudele vastuväite. Kohus andis 3. novembri 2015. a

määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 17. novembril 2015 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus

kostjalt enda kasuks välja mõista 249,6 eurot. Hagi kohaselt töötas kostja hageja juures

raamatupidajana. Hageja osutab raamatupidamisteenust. Hageja kliendid MTÜ Spordi-

ja Vabaaja Selts Viplala ja MTÜ Liivimaa Ratsaklubi tõid oma dokumendid

raamatupidamiseks hageja kontorisse kostja kätte. Kostja ei teavitanud hagejat

klientide pöördumisest ja tegi klientidele raamatupidamise hoopis endaga seotud

ettevõtte kaudu.

3. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et hageja ei

ole välja toonud ega tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid, milliseid kohustusi

kostja on rikkunud, kahju suurust, põhjuslikku seost ja kostja süüd. Kostja ei ole

töölepingut rikkunud. Samuti ei olnud pooled kokku leppinud konkurentsipiirangus.

Kostja ei ole hagis nimetatud MTÜ-dele raamatupidamisteenust osutanud ega nendega

lepingu sõlmimise teemal suhelnud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Hageja on esitanud kostja vastu töölepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise

nõude. Poolte esitatud seisukohtadest ja esitatud töölepingust nähtuvalt, oli poolte

vahel töösuhe, milles hageja oli tööandja ja kostja töötaja. Töölepingu seaduse (TLS) §

74 kohaselt on tööandjal töötaja vastu kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks

asjaolu, et töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust.

5. Kohtu hinnangul heidab hageja kostjale sisuliselt ette TLS § 15 lg-st 1 tuleneva

lojaalsuskohustuse rikkumist, mis seisnes selles, et olukorras, kus tööajal ja töökohas

pöördusid kostja poole hagejaga lepingu sõlmimiseks potentsiaalsed kliendid, suunas

kostja nad lepingut sõlmima teise endaga seotud äriühinguga. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega oli eeltoodud

asjaolude tõendamise kohustus hagejal. Kohtu hinnangul hageja ei ole tõendanud, et

kostja oleks töölepingut rikkunud, st et kostja oleks suunanud hagejaga lepingut

sõlmida soovinud isikud sõlmima lepingut kellegi kolmandaga. Kohtu hinnangul saab

hageja kohtule tõendina esitatud arvetest järeldada seda, et hagis nimetatud isikud on

2013. aasta raamatupidamise ja aastaaruande koostamise tellinud Ottokar Grupp OÜ-lt

ning nii varasemate kui ka hilisemate aastate raamatupidamise tellinud hagejalt. Samas

ei näita ükski hageja esitatud tõend seda, et kostja suunas neid isikuid

raamatupidamisteenust Ottokar Grupp OÜ-lt tellima või, et need isikud oleksid

pöördunud kostja poole sooviga sõlmida hagejaga leping raamatupidamisteenuse

osutamiseks. Ainuüksi asjaolust, et isikud on ühel aastal raamatupidamisteenust

tellinud teiselt äriühingult, ei saa järeldada kostja lepingurikkumist. Seega ei ole hageja

tõendanud asjaolu, et kostja on oma töölepingust tulenevat kohustust rikkunud,

mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.

3/3

6. Kohus märgib, et eeltoodud järeldust ei muuda ka hageja esitatud varalise vastutuse

leping. Selle kohaselt vastutab kostja temale usaldatud hageja vara säilimise eest.

Hageja ei ole kostjale ette heitnud seda, et tema vara oleks kuidagi kahjustada saanud,

vaid hageja nõue põhineb sisuliselt lepingute sõlmimata jäämisest tingitud saamata

jäänud tulul. Seega ei ole varalise vastutuse leping ja selle sisu praeguses vaidluses

asjakohane.

7. Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, sest

hagi jääb rahuldamata. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja, samuti ei

nähtu asja materjalidest, et kostja oleks kandnud menetluskulusid. Seega tuleb kostja

menetluskulude suuruseks määrata 0 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik