3-17-25/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

13. märts 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-25

Haldusasi

A. N. kaebus Tallinna Vangla 19.12.2016 vaideotsuse nr 5-

15/16/371-2

tühistamiseks

ja

vangla

kohustamiseks

kaebajale jalutusaias jalutamise ning sportimisvahendite

tagamiseks.

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. A. N. esitas 04.01.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetega tühistada Tallinna Vangla

19.12.2016 vaideotsus nr 5-15/16/371-2, kohustada Tallinna Vanglat tagama jalutamine

jalutusaias ning kohustada Tallinna Vanglat tagama kaebajale sportimisvahendid. Kaebaja

leiab, et kaebuse asjaoludel teda diskrimineeritakse.

2. Tallinna Vangla on haldusasjas nr 3-16-2285 vastusena kohtunõudele esitanud 29.11.2016

halduskohtule A. N. vaide (registreeritud 18.11.2016) nr 5-15/16/371-1, milles A. N. nimetas

vaide esitamise põhjusena diskrimineerimist, palus tühistada Tallinna Vangla 16.11.2016

vastus nr 5-8/16/23841-2 ja rahuldada tema taotlus.

3. Haldusasjas nr 3-17-42 on A. N. 05.01.2017 esitanud halduskohtule Tallinna Vangla

19.12.2016 vaideotsuse nr 5-15/16/371-2. Vaideotsuse kohaselt avaldas A. N. 18.11.2016

pöördumises soovi jalutada jalutusaias ning kasutada rööbaspuid ja lõuatõmbepuid. Tallinna

Vangla jättis 16.11.2016 vastusega nr 5-8/16/23841-2 taotluse rahuldamata, selgitades, et

Tallinna Vangla esimeses üksuses puudub ehituslikest põhjustest tingituna võimalus jalutada

jalutusaias, mistõttu jalutuskäigud viiakse läbi jalutusboksides. Tallinna Vangla puudub hetkel

võimalus jalutusboksidesse rööbaspuude jms spordivarustuse paigaldamiseks. Vangla leiab

vaideotsuses, et vangistusseadusest (VangS) vangla sisekorraeeskirjast (VSKE) ning muudest

õigusaktidest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda vanglalt jalutusaias jalutamist ning

spordivarustuse paigaldamist. Vangla tegevus ei ole õigusvastane üksnes seetõttu, et kaebaja

3-17-25

2(2)

soovib jalutada ja sportida muul viisil kui vangla seda võimaldab. Tallinna Vanglal ei ole

kohustust luua samu jalutamise ja sportimise võimalusi, mida pakutakse teistes vanglates.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema

faktilised väited on tõendatud. Kohus leiab, et praegusel juhul kuulub A. N. kaebus sel alusel

tagastamisele.

5. VangS § 55 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks.

Säte ei konkretiseeri, millises mahus ning millistel tingimustel, ruumides või vahenditega tuleks

kinnipeetavatele kehakultuuriga tegelemise võimalus tagada. Tallinna Vangla kodukorra

p 18.1.2 järgi on kinnipeetavatel võimalik kasutada spordisaali ning seda tehakse sektsioonide

kaupa graafiku järgi. Ka Tallinna Vangla on 19.12.2016 vaideotsuses sellele tuginenud.

Kaebaja ei väida, et tal ei võimaldata üldse kehakultuuriga tegeleda. Seega on kaebajale üldiselt

kehakultuuriga tegelemine tagatud. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda konkreetse

spordivarustuse paigaldamist ega selle kasutamise võimaldamist, kui talle on tagatud VangS

§ 55 lg-s 1 sätestatud kehakultuuriga tegelemise võimalus. Ka Riigikohus on märkinud, et

olenemata subjektiivsest õigusest tegeleda kehakultuuriga, puudub kinnipeetaval subjektiivne

õigus nõuda kehakultuuriga tegelemise võimaldamist konkreetsetel väljakutel või ruumides (vt

Riigikohtu 07.04.2010 lahend nr 3-3-1-5-10, p 19).

6. VangS § 55 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt

üks tund päevas. Tallinna Vangla 19.12.2016 vaideotsuse kohaselt puudub vangla esimeses

üksuses ehituslikest põhjustest tingituna võimalus jalutada jalutusaias. Kaebusest võib

järeldada, et kaebaja ei ole rahul asjaoluga, et tema puhul toimub jalutamise võimaluse

tagamine jalutusboksis, mitte jalutusaias. Kaebaja ei väida, et talle ei oleks tagatud ühe tunni

pikkust jalutuskäiku värskes õhus. Ka haldusasja nr 3-16-2285 materjalidest nähtuvalt ei ole

vaidlust selles, et jalutusbokside katus ei ole selliselt kaetud, et see ei võimaldaks värske õhu

liikumist (28.02.2017 kohtuistungi protokoll). Kuna kaebaja ei väida värskes õhus jalutamise

võimaluse puudumist ning ka viidatud materjalidest ei nähtu, et jalutusboks oleks ehituslikult

muudetud sisuliselt siseruumiks, oli kaebajale värskes õhus jalutamine tagatud. VangS § 55 lg-

st 2 ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda jalutamist jalutusboksi asemel

jalutusaias, kui kinnipeetavale on tagatud VangS § 55 lg-s 2 ette nähtud jalutuskäik värskes

õhus.

7. Kuna kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda konkreetse spordivarustuse paigaldamist

jalutusboksi ning jalutamisvõimaluse tagamist jalutusboksi asemel jalutusaias, tagastab kohus

kaebuse läbivaatamatult. Kohus märgib, et ei konkreetsete sporditegemise tarvete ega jalutusala

erinevused vanglates või ühe vangla erinevates üksustes ei ole käsitatavad kaebaja

diskrimineerimisena, kui kehakultuuriga tegelemise ning jalutamise võimalused on olnud

kaebajale seaduses sätestatud mahus tegelikult tagatud.

8. Kaebuse tagastamisest tingituna jätab kohus läbi vaatamata muud kaebuses esitatud

menetluslikud taotlused.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ragne Piir