1-16-9111/15 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-16-9111

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 13.03.2017.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-16-9111

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Ave Mõistlik

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid N.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu N.J (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 06.03.2017.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada N.J karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Lääne-

Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada N.J katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2 3. Kohaldada N.J-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4

järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

4. N.J-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. N.J vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja N.J-ile.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 17.02.2017.a Harju Maakohtule kinnipeetava N.J-i kohta koostatud

materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

N.J on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 20.10.2016.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ja § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja mõisteti KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 alusel karistuseks 7 kuud ja 24 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 18.10.2016.a ja lõpp on 11.06.2017.a.

N.J-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korda, vangistuses teist korda. Vangistuse ajal

distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

N.J-i kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetava lähedasteks on ema ja õde. Telefonivestlusest õega selgus, et vennana on N.J

hea ja toetav, tark ja haritud. Perekonnas negatiivselt mõjutatavaid isikuid ei ole. Vestlusest emaga selgus, et kinnipeetaval on võimalik vabanedes esialgu elama asuda oma ema juurde XXXX. Teiseks on võimalik peale vabanemist pöörduda Haabersti linnaosa valitsusse ja

taotleda avalduse alusel elamispinda üldistel alustel. Krediidiinfo andmetel Firma XXXX OÜ juhatuse liige on kinnipeetavN.J, 03.01.2017 aasta seisuga firmal võlgnevusi ei

ole. Kuid 08.11.2016 on tehtud määrus sundlõpetamiseks – põhjus juhatuse koosseisu

mittevastavus, kustutamiseks, lisatähtaeg antud kuni 01.04.2017. Vangistuse ajal on toetanud ema igakuiselt, ema on pensionär ja esialgu aitab vabanemise korral võimaluste piires, samuti õde moraalselt, kuni kinnipeetava tööle asumiseni. Vabanemisjärgne esialgne kindel töökoht ja sissetulekud puuduvad.

N.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

3

Abiprokurör Kersti Reinuste esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab N.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega,

nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör N.J-ile katseaja määramist kuueks kuuks ja selleks ajaks KarS § 75

sätestatud käitumiskontrollile allutamist, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Prokuratuur ei soovi N.J-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest (istungil) osa võtta.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud N.J-i

arvamuse, leiab, et N.J-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt

vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik N.J-i

isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 5 kuud vangistust ning tema käitumine karistust kandes on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste

puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise

vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus usub, et

seekordne vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele

järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda

õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kinnipeetava ennetähtaegset

vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava

ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle

käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust,

kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on

asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti

hoiduma alkoholist. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt

pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset

kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on

võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Pärast vabanemist on N.J olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest

oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest

vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/