2-15-5885/47 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. märts 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-5885

Tsiviilasi

Osaühingu Eurogoods hagi Manuflex Ehitus OÜ ja OÜ

Ventklapp vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

6822 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 1. juuli 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Manuflex Ehitus OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja I): Manuflex Ehitus OÜ (registrikood

11239649), esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma

Vastustaja (hageja): Osaühing Eurogoods (registrikood

11253922), esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv

Kostja II: OÜ Ventklapp (registrikood 10108589), esindaja

advokaat Aleksei Forstiman

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 1. juuli 2016 otsus osas,

millega kohus jättis lahendamata Osaühingu Eurogoods

hagi OÜ Ventklapp vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi

rahuldamata.

2. Muus osas jätta Viru Maakohtu 1. juuli 2016 otsus

muutmata arvestades ringkonnakohtu põhjendusi.

3. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

„3.1. Jätta Osaühing Eurogoods hagi OÜ Ventklapp vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata.

3.2. Rahuldada Osaühing Eurogoods hagi Manuflex Ehitus

OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.

3.3. Välja mõista Manuflex Ehitus OÜ-lt Osaühing

Eurogoods kasuks põhivõlgnevus 7200 eurot.

3.4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.“

4. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Manuflex Ehitus

OÜ kanda.

6. Välja mõista Manuflex Ehitus OÜ-lt Osaühing

Eurogoods

kasuks

menetluskulud

ringkonnakohtus

150 eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Osaühing Eurogoods (hageja) esitas 17. aprillil 2015 Viru Maakohtule hagi Manuflex Ehitus

OÜ vastu, milles palus kostjalt välja mõista 13 963 eurot 72 senti (s.o põhivõlg 7200 eurot ja viivis

6768 eurot 72 senti). 8. oktoobri 2015 menetlusdokumendi järgi palus hageja mõista

põhivõlgnevuse 7200 eurot solidaarselt välja Manuflex Ehitus OÜ-lt (kostja I) ja OÜ-lt Ventklapp

(kostja II). Maakohus kaasas 22. oktoobri 2015 määrusega kostjana menetlusse ka OÜ Ventklapp.

Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt andis hageja ajavahemikus 2012 - 2014 kostjale I rendile

ekskavaatori koos kütuse ja operaatoriga. Kostja I täitis oma kohustusi, kuigi ei tasunud kõiki

arveid tähtaegselt. 8. juulil 2014 sõlmisid hageja rendileandjana (Dmitri Kuznetsovi isikus),

kostja I (Jaanus Kütsoni, Tõnu Valdmaa ja Deniss Kalatšovi isikus) ja kostja II (Vladimir

Kalatšovi isikus) suulise rendilepingu ekskavaatori kasutamiseks (mullatööde tegemiseks kostja I

objektidel) juulist kuni augustini 2014. Kostja I objektideks olid Noorus SPA Narva-Jõesuus,

Koolipõik 3 Narvas (edaspidi Koolipõik objekt) ja Oru tn 74 Narvas (edaspidi Emlak objekt).

Hageja tagas ka masina varustamise kütusega ning masinat opereeris hageja töötaja. Kokkulepe

järgi oli kopp-laaduri ja teleskooplaaduri ühe tunni rendihind vastavalt 30 eurot ja 35 eurot. Pooled

leppisid kokku, et hageja esitab kuu lõppedes ning tööde lõpetamisel kostjale I tasumiseks arve.

Kostja II kohustus alltöövõtjana aktsepteerima kostjale I tasumiseks esitatud arveid, kirjutades

transpordilehtedele alla ning kandes need kostja I (alltöövõtja) ja kostja II (peatöövõtja) vaheliste

arvelduste tegemiseks kulude ja tulude tabelisse. Pärast seda pidi kostja I arved tasuma. Hageja

esitas kostjale I 1. augustil 2014 arve nr 174 3024 euro saamiseks ja 2. septembril 2014 arve

nr 211 4176 euro tasumiseks (kokku 7200 eurot). Arveid ei ole tasutud. Kostjad peaksid vastutama

solidaarselt ning nende omavaheline vaidlus ei puutu hagejasse.

Kostja I hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole 8. juulil 2014 rendilepingu sõlmimist tõendanud.

Kostjal I on kaks juhatuse liiget (M. Olt ja J. Kütson), kes ei ole vaidlusalust lepingut sõlminud.

T. Valdmaa ja D. Kalatšov ei saanud võtta hageja ees kohustusi, kuna kostja I juhatuse liikmed ei

ole neile selleks volitusi andnud. Kostja II seaduslikul esindajal V. Kalatšovil ei olnud õigust

esindada kostjat I hageja ees. Seetõttu ei ole tema allkirjastatud transpordisaateleht/ehitusmasinate

rendi dokumendid kostja I jaoks siduvad. Vaidluse lahendamisel ei ole tähtsust sellel, kas pooled

on teinud varem koostööd või mitte. Hageja väidetavast lepingulisest suhtest tulenev nõue

kostja I vastu on alusetu, põhjendamatu on ka nõue õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks.

Kostja I pole kunagi hageja nõuet tunnistanud.

Kostja I oli küll Koolipõik objekti peatöövõtja, kuid töid tegi kostja II kui alltöövõtja. Kostjad

sõlmisid 2014 juunis töövõtulepingu, mille järgi kuulusid tööde juurde kõik lepingu edukaks

täitmiseks vajalikud materjalid, toimingud, tööd, tööjõud, olenemata sellest, kas need on lepingus

otseselt nimetatud või mitte. Kui hageja rentis tehnikat Koolipõik objektile, on tal nõue kostja II

või V. Kalatšovi vastu, kes on hageja väitel allkirjastanud transpordisaateleht/ehitusmasinate rendi

dokumendid.

3. Kostja II hagi ei tunnistanud, leides, et tal ei ole hagejaga võlasuhet. Kostjad sõlmisid 10. juunil

2014 töövõtulepingu, mille alusel tegi kostja II Koolipõik objektil soojustorustikute lõikude

asendamise tööd. Kostjatel oli kokkulepe, et tööde tegemiseks annab kostja I kostjale II tasu eest

operaatori juhtiva ekskavaatori. Kostjal II on teada, et kostja I võttis ekskavaatori hagejalt.

Ekskavaatori töötamise eest Koolipõik objektil esitas kostja I kostjale II kaks arvet. 31. augusti

2015 arve järgi on tuvastatav, et kostja I esitas kostjale II nõude tasuda 2205 eurot (lisandub

käibemaks). Sama summat nõuab hageja kostjatelt. 10. septembri 2014 arve järgi on tuvastatav, et

kostja I esitas kostjale II nõude tasuda 3480 eurot (lisandub käibemaks). Sama summat nõuab

hageja kostjatelt. Kostja I on kohustatud tasuma kostjale II tasu töövõtulepingu alusel kostja II

tehtud tööde eest. Kostja I tasaarvestas eeltoodud arvetest tuleneva nõude kostja II vastu seoses

tasu nõudmisega ekskavaatori kasutamise eest kostja II nõudega kostja I vastu tasu saamisel nende

vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel. Eeltoodu tõendab, et kostja II ja hageja vahel kokkulepet

ekskavaatori kasutamise kohta ei olnud (ekskavaatori andis kostjale II kostja I). Koolipõik objektil

tasus kostja II ekskavaatori töötamise eest kostjale I 6822 eurot (koos käibemaksuga) (sama

summat nõuab hageja praeguses asjas kostjatelt). Kostja I vastuväidetest lähtudes peaks kostja II

tasuma ekskavaatori teenuste eest nii kostjale I kui ka hagejale, s.o topelt. Kostja II ei ole teinud

ühtegi tööd Noorus SPA objektil ja Emlak objektil.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus rahuldas 1. juuli 2016 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt I hageja kasuks

välja põhivõla 7200 eurot. Ülejäänud osas jäi hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud

poolte endi kanda.

Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et hageja andis kostjale I kasutada ekskavaatori

koos kütuse ja operaatoriga (kopp-laaduri rent 30 eurot tund ja teleskooplaaduri rent 35 eurot tund)

(võlaõigusseaduse (VÕS) § 339). Asjas on tähtsus ka poolte pikaajalisel rendikoostööl, kuna selle

tagajärjel tekkisid nende vahel äritavad. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja I vaidlusalust

ekskavaatorit hageja märgitud mahus ja ajal kasutas. Pooled vaidlevad selle üle kumb kostjatest

pidi tasuma arved nr 174 ja 211 ekskavaatori rentimise eest. Väidetavalt tegi kostja II kostjale I

alltöövõtutöid.

Menetlusosaliste seaduslike esindajate vande all ülekuulamisest ilmnes, et hageja ja kostja I vahel

aastaid toiminud ehitustehnika rendisuhe muutus ebamääraseks viimastel aastatel, kui kostjat I

esindas D. Kalatšov (kes on kostja II juhatuse liikme V. Kalatšovi poeg). D. Kalatšov oli OÜ

Solivella juhatuse liige ning osutas selle äriühingu kaudu aastaid teenuseid kostjale I (sh

ehitustehnika renditeenust hagejalt). Hageja aktsepteeris D. Kalatšovi kostja I esindajana. Küll aga

ei meeldinud D. Kalatšovi poolt läbi OÜ Solivella kostja I esindamine kostja I juhatuse liikmele

J. Kütsonile. Viimane seletas vande all, et D. Kalatšov esitas hagejale ehitustehnika tellimusi ilma

tema teadmata. Samas ei võtnud kostja I juhatus D. Kalatšovi kostja I väidetava vääresindamise

tõkestamiseks ja volituste mahu määramiseks midagi ette. Ka väidab J. Kütson, et ehitustehnika

renditellimusi tegi kostja I nimel kostja II (juhatuse liikme V. Kalatšovi isikus). J. Kütson seletas,

et kostja I koostöö kostjaga II tekkis 2014 kevadel, kui tema juurde tuli V. Kalatšov ja soovis teha

pakkumist Narva soojusvõrkude remontimiseks, kuid tal polnud referentse. Nii tegi V. Kalatšov

pakkumise ning peatöövõtt vormistati kostja I nimele. Pärast seda sõlmis kostja I alltöövõtulepingu

kostjaga II.

Maakohus nõustus kostja II väitega, et viimasel ei ole hagejaga lepingulist suhet. Küll aga on

tõendatud pikaajaline ekskavaatorite rendisuhe hageja ja kostja I vahel. Hageja põhinõue kostja I

vastu tuleb rahuldada. Hageja nõue viivise saamiseks jääb rahuldamata. Kirjalikku lepingut

sõlmitud ei ole ja kostja I vaidleb viivise nõudele vastu.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus

mõistis kostjalt I hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 7200 eurot, ja teha tühistatud osas uus otsus,

millega jätta hageja nõue kostja I vastu 378 eurot ületavas osas rahuldamata. Kostja I ei vaidlusta

asjaolu, et tema esindaja J. Kütson on tellinud hagejalt tehnikat Noorus SPA ja Emlak objektidele.

Kostja I on nõus tasuma hagejale selle teenuse eest 378 eurot.

Maakohus ei hinnanud otsuse tegemisel tõendeid nõuetekohaselt (kohtu järeldused on

meelevaldsed) ja rikkus otsuse põhjendamise kohustust. Maakohus leidis, et asjas ei vaielda selle

üle, et hageja andis kostja I kasutusse ekskavaatori (koos kütuse ja operaatoriga), ning selle üle, et

kostja I kasutas ekskavaatorit hageja märgitud mahus ja ajal. Seejuures ei ole maakohus viidanud

ühelegi tõendile, millele ta oma järelduse rajas. Kostja I vaidles kogu menetluse jooksul hageja

nõudele vastu, eitades hagejaga rendilepingu sõlmimist ja ekskavaatori kasutamist. Hageja ei ole

tõendanud kostjaga I rendilepingu sõlmimist ega väidetavalt osutatud teenuse kostjale I

üleandmist. Hageja väidetav lepingulisest suhtest tulenev nõue kostja I vastu on alusetu, ka ei ole

kostja I tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju. Maakohtu järeldus, et kostja I ei võtnud

D. Kalatšovi vääresindamise tõkestamiseks midagi ette, on uuritud tõenditega vastuolus.

Maakohus leidis valesti, et J. Kütsoni väitel tegi kostja I nimel tehnika renditellimusi kostja II

juhatuse liikme V. Kalatšovi isikus. Kostja I ei ole sellist väidet kunagi esitanud, vaid väitis, et

tehnika tellis kostja II või V. Kalatšov enda nimel. Maakohus leidis tõendeid hinnates valesti, et

hageja ja kostja II vahel ei olnud lepingulisi suhteid. Olukorras, kus tehnika tellis ja

transpordisaatelehed allkirjastas kostja II, on hageja ja kostja II vaheline lepinguline suhe

tõendatud.

6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 1. juuli 2016 otsus tuleb tühistada osas, millega kohus

jättis lahendamata Osaühingu Eurogoods hagi OÜ Ventklapp vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

ning ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Muus osas tuleb jätta Viru Maakohtu 1. juuli 2016 otsus muutmata arvestades ringkonnakohtu

põhjendusi.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. TsMS § 656 lg 2 ja lg 3 alusel on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest

olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus menetlusnormide olulise rikkumise tõttu.

TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte

nõuded.

Antud juhul on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg-t 5, kuna on jätnud vaidlustatud otsuse

resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt lahendamata hageja nõude kostja II vastu. Seetõttu tuleb

maakohtu otsus tühistada osas, milles kohus jättis lahendamata hageja nõude kostja II vastu ning

ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja nõude kostja II vastu

rahuldamata.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohtu otsuse on vaidlustanud kostja I summas, mis ületab 378 eurot. Ringkonnakohus ei

kontrolli maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust edasikaebuse puudumise tõttu osas,

millega jäeti hagi kostja I vastu osaliselt rahuldamata (s.o jäeti rahuldamata hageja nõue viivise

väljamõistmiseks). Samuti ei ole hageja esitanud edasikaebust osas, millega ei ole rahuldatud

hageja nõuet kostja II vastu.

9. Iseenesest õige on kostja I väide, et maakohus ei ole hinnanud otsuse tegemisel kõiki tõendeid

ja rikkus otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8), kuid samas ei too see asjaolu antud

juhul kaasa vaidlustatud otsuse tühistamist, kuna ringkonnakohus saab kõrvaldada asjas maakohtu

minetused.

9.1. Eelkõige seisnevad kostja I vastuväited hagile selles, et tema ei rentinud hagejalt kopp-laadurit

objektidele Noorus SPA ja Koolipõik 3 ning teleskooplaadurit Dieci 17m objektile Emlak ja

seetõttu ei ole ka tema kohustuseks tasuda arve nr 174 (I kd tl 14) alusel 3024 eurot.

Apellatsioonkaebuses on kostja I tunnistanud arve nr 174 alusel summat 378 eurot (tehnika rent

Noorus STA ja Emlak objektidele).

Samuti vaidleb kostja I vastu arve nr 211 (I kd tl 21) summas 4176 eurot tasumisele, kuna ta

väidetavalt ei rentinud kopp-laadurit JCB 4CX objektile Koolipõik 3. Kostja I seisukoha kohaselt

tellis objektidel vajamineva tehnika kostja II või V. Kalatšov enda nimel.

Seega on vaidluse all olevaks küsimuseks eelkõige see, kes (kas kostja I või kostja II või mõlemad)

rentis hagejalt tehnikat juulis-augustis 2014 objektile Koolipõik 3.

Ringkonnakohus leiab, et asjas olevate tõenditega on tuvastatud viidatud tehnika tellimine ja

rentimine hagejalt kostja I poolt juulis-augustis 2014 objektile Koolipõik 3.

9.2. Asja materjalide kohaselt oli kostja I ja kostja II vahel 10.06.2014 sõlmitud töövõtuleping

(I kd tl 86-90) linna soojustorustike lõikude asendamiseks (objekt Koolipõik 3). Lepingu

p-i 1.2. kohaselt kuulusid tööde juurde kõik lepingu edukaks täitmiseks vajalikud materjalid,

toimingud, tööd, tööjõud, olenemata sellest, kas need on lepingus otseselt nimetatud või mitte.

Viidatud lepingu p-st ei tulene, et rendisuhe tehnika rentimiseks sai olla ainult hageja ja kostja II

kui töövõtja vahel. Kostja I võis tellijana rentida hagejalt objektil vajamineva tehnika.

Vaidlusalustele arvetele lisatud teekonnalehtede ja transpordisaatelehtede (I kd tl 16-18; 22-25)

kohaselt on objektile Koolipõik tehnika tellijaks ja rentnikuks märgitud juulis-augustis 2014

kostja I. Kostja II väitel on ta objektil Koolipõik 3 kasutatud (ja kostja I poolt hagejalt tellitud)

tehnika eest tasunud kostjale I seeläbi, et kostja I esitas talle vastavad arved (I kd tl 128) ja

tasaarvestas tema poolt kostjale II lepingu järgi tasumisele kuulunud summad arvetel märgitud

summadega (sh tehnika rendi tasuga).

Ringkonnakohus leiab, et kostja I poolt hagejalt tehnika tellimist Koolipõik 3 objektile ning

tehnika kasutamise eest tasu nõudmist kostjalt II tõendab muuhulgas kostja I ja kostja II vaheline

tasaarvelduse kokkulepe (I kd tl 143), kostja I poolt koostatud „OÜ Ventklapile tarnitud tööd ja

teenused. Periood, juuni, juuli“ (I kd tl 141) ning kostja I ja kostja II e-kirjavahetus (I kd tl 147-

149, 152).

Ringkonnakohtu arvates nähtub kostja II poolt kohtule esitatud arvetest nr 2014181 ja nr 2014183,

et ta on tasunud kostjale I renditud tehnika eest. Nimetatud asjaolu kinnitab kostja II väidet, et tal

ei olnud lepingulist suhet hagejaga, vaid lepinguline suhe oli tal kostjaga I ja selle täitmise raames

on ta tasunud objektil kasutatud tehnika eest.

9.3. Lisaks p-s 9.2. märgitule on tõendatud kostja I ja hageja vahel tehnika rentimiseks lepingu

olemasolu tunnistajate V. Kalatšovi, D. Kalatšovi, A. Stadniku ja D. Kuznetsovi ütlustega.

Tunnistaja V. Kalatšovi ütluste (I kd tl 188-190) kohaselt oli tal J. Kütsoniga suuline kokkulepe,

et kostja II ostab kostjalt I teenust tehnika saamiseks, allkirjastab igapäevaselt teekonnalehed ning

kostja I poolt kantud kulutused tehnikale tasaarvestatakse summadega, mida kostja II pidi saama

kostjalt I töövõtulepingu järgselt; tehnikat objektile tellis D. Kalatšov ning vastava korralduse sai

ta J. Kütsonilt.

Tunnistaja D. Kalatšovi ütluste (I kd tl 184-186) järgi osutas ta 2014. aastal kostjale I

projektijuhtimise teenust ning hageja aktsepteeris teda kui kostja I esindajat; talle tehti ülesandeks

kindlustada tehnika objektil, millel kostja II tegi töid.

Tunnistaja A. Stadniku ütluste (I kd tl 180-181) kohaselt tellis tehnikat hagejalt kostja I, kelle

esindajaks oli D. Kalatšov, kes pidas läbirääkimisi D. Kuznetsoviga.

D. Kuznetsovi ütluste (I kd tl 175) järgi tellis teenust kostja I ja pidi ka arved maksma. Kostja I

esindajana tellis tehnikat objektile D. Kalatšov.

Viidatud tunnistajate ütlustest nähtub üheselt, et lepingulised suhted tehnika tellimiseks objektile

olid hageja ja kostja I vahel. Hageja ja kostja II on mõlemad eitanud lepingulisi suhteid tehnika

tellimiseks objektile ning ainuüksi asjaolu, et kostja II allkirjastas tehnika teekonnalehed ja pidas

arvestust tehnika kasutuse tundide üle, ei anna alust tuvastada lepingulise suhete olemasolu.

9.4. Vastupidisele seisukohale ei anna alust asuda tunnistajate T. Valdmaa ja J. Kütsoni ütlused.

Tunnistaja T. Valdmaa ütluste (I kd tl 177) kohaselt töötas ta kostja I projektijuhina ning tal oli

õigus tellida tehnikat objektidele, milledega tegeles; D. Kalatšov oli töödejuhataja ning tehnikat

ei olnud õigus rentida.

Tunnistaja J. Kütsoni ütluste (I kd tl 193-196) järgi osutas D. Kalatšov kostjale I töödejuhatamise

teenust ning tal puudus volitus tellida objektile tehnikat.

TsÜS § 116 lg 2 kohaselt kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku

töötaja või muu isik, kelle eest majandus- kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud

sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või

kutsetegevuses tegutseva isiku nimel.

Antud juhul on D. Kalatšov, osutades kostjale I projektijuhtimise teenust, rentinud hagejalt

objektile tehnikat. Tehnika rent on seotud kostja I majandustegevusega, sest kostja I oli

Koolipõik 3 objektil peatöövõtja ning kostja II oli alltöövõtja. Hageja esindaja A. Stadniku ja

tunnistaja D. Kuznetsovi ütlustest nähtub, et nad aktsepteerisid D. Kalatšovi poolt tehnika

rentimist, kuna pidasid teda kostja I esindajaks, kellel on õigus kostja I nimel objektile tehnikat

rentida.

Ringkonnakohtu arvates saab, arvestades kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, asuda seisukohale,

et tehnika rentimine Koolipõik 3 objektile toimus kostja I nimel ning vastav rendileping tekkis

hageja ja kostja I vahel. Seega on õigesti hagi rahuldatud osaliselt kostja I vastu ning maakohtu

otsuse muutmiseks selles osas puudub alus.

10. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS

171 lg 1 alusel kostja I kanda.

Hageja on esitanud taotluse välja mõista kostjalt I menetluskulud ringkonnakohtus 840 eurot

(sh apellatsioonkaebuse koostamine ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamine). Hageja on

kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane.

Kostja I on hageja õigusabikulu suurusele vastu vaielnud ning pidanud põhjendatud ja vajalikuks

õigusabikuluks 150 eurot.

Ringkonnakohus nõustub kostja I seisukohaga, et hageja vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks

ringkonnakohtus on 150 eurot. Hageja poolt ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebus oli

puudustega ning ringkonnakohus keeldus kaebuse menetlusse võtmisest (II kd tl 86). Kostja I ei

pea hüvitama hagejale menetlusse võtmata jäetud apellatsioonkaebuse koostamise õigusabikulu.

Hageja ei ole märkinud ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjas õigusabi tunnihinda,

samuti õigusabile kulunud ajakulu. Nähtuvalt maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjast on

hagejale õigusabi osutanud advokaadi tunnihind 100 eurot (käibemaksuta). Arvestades

apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakuluks 1,5 tundi, on ringkonnakohtus hageja

vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks 150 eurot ning selle ulatuses tuleb hageja taotlus

rahuldada.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson