4-09-4385/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVäärteoasi nr. 4-09-4385
Legislator headnote
AI generated4-09-4385/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: Väärteoasi nr. 4-09-4385
Full text
Väärteoasi nr. 4-09-4385
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
13. aprillil 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-4385
Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Väärteoasi Marek Kangur’i väärteoasi LS § 741 lg 2, § 747 , LKindlS § 66¹lg 1 järgi
Menetlusalune isik Marek Kangur, isikukood 37511016028, xxx
Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse esindaja H Küünarpuu RESOLUTSIOON
Süüdi tunnistada Marek Kangur väärteoasjas AB 1074670, (2373,09,001098) LS § 74¹ lg 2, LS § 747, LKindlS § 66¹lg 1 järgi ja mõista KarS § 63 lg 1 kohaselt karistuseks arest 15 päeva.
Aresti kandmise alguseks lugeda 30.04.2009.a. Nimetatud kuupäeval karistuse kandmisele mitteilmumisel kohaldada Marek Kangur suhtes sundtoomist
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks:
Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna vanemkonstaabli A Hiie poolt on 23.02.2009.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1074670 selle kohta, et Marek Kangur
23.02.2009.a. kella 14.45 ajal juhtis mootorsõidukit Xxxreg nr xxx Harjumaal Nissi vallas Riisipere-Nurme 3.-8. km, liikudes Nurme suunas, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud; sõidukil puudus kehtiv liikluskindlustuse poliis ja oli läbimata nõuetekohane tehnoülevaatus.
Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud. Asjaarutamisest oli ta teadlik.
Väärteomenetluse seadustiku § 41 lg.2 ja lg.8 sätestab, et kutse antakse täisealisele isikule ning vähemalt 14-aastaslel või vanemale alaealisele allkirja vastu teatisel, millele märgitakse kutse kätteandmise kord. Kui kutsutavale ei olnud võimalik kutset kätte anda, antakse see temaga koos elavale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele allkirja vastu teatisel ja märgitakse kätteandmise aeg. Nähtuvalt materjalidest on Marek Kangur’ile kohtuistungi aeg teatavaks tehtud 09.04.2009.a.tema poolt antud telefonil 6089204.
Seega on kohtul õigus eeldada, et Marek Kanger on istungi toimumisest teadlik. Kohtuistungi toimumise kuupäeval ta kohtuistungile ei ilmunud, oma mitteilmumise põhjusest ta kohut ei teavitanud. Väärteomenetluse seadustiku § 90 lg.1 sätestab, et kui menetlusalusele isikule on asjaarutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning ta on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta. Sellekohased tingimused on kohtu hinnangul täidetud.
Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et Marek Kangur’it tuleks karistada arestiga 15 päeva.
Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteos tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteoprotokolliga (tl 1); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 2); tunnistaja ülekuulamise protokolliga (tl 3); sõiduki poliisiga (tl 4); õiendiga toimepandud väärtegude kohta (tl 8-11) ning toimiku teiste materjalidega.
Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Marek Kangur’ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Marek Kangur’it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Marek Kangur’it tuleb karistada arestiga, kuna isikut on varem karistatud samasuguste väärtegude eest, kuid isik jätkab väärtegude toimepanemist, seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkab väärtegude toimepanemist. Temale mõistetud rahatrahvid on tasumata.
Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; LS § 74; Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest.
Piret Liivo Kohtunik