2-16-100240/24 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-100240

Tsiviilasi

OSAÜHING XXXXhagi Xxxx OÜ vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

11 234,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

OSAÜHING

XXXX(registrikood

xxxx,

asukoht xxxx)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret

Siilbek (e-post siret@alternalaw.ee)

Kostja I Xxxx OÜ (registrikood xxxx, xxxx)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina

Uuetoa-Tepper (e-post kristina@tepper.ee)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta käesoleva tsiviilasja juurde dokumentaalsete tõenditena kostja OÜ Xxxx

poolt 20.02.2017 kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid.

2. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud hageja kanda.

4. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OSAÜHING XXXX(edaspidi hageja) ja Xxxx OÜ

(edaspidi kostja) 11.09.2015 töövõtulepingu nr 21/2015, mille kohaselt kohustus hageja

teostama eramu katuse soojustus- ja hüdroisolatsioonitööd aadressil xxxx hinnapakkumise

ning xxxx jooniste 010 Katuseplaan (06.2013) ja 014 Välisseina ja katuse sõlm (05.2013)

kohaselt.

2. Pooled leppisid kokku tööde hinnas 16 020 eurot, millest 8 400 tasus kostja ettemaksuna

ning 7620 kohustus kostja tasuma pärast kõikide tööde aktsepteerimist ja aktile vastava arve

esitamisest 7 päeva jooksul. Hageja teatas 21.10.2015 e-kirjaga, et tööd valmivad 22.10.2015

kell 16:00 ning edastas tellijale aktid 1 ja 2 ning arve summas 16 020 eurot. Kuna kostja oli

varem tasunud 8400 eurot, siis jäi akti alusel tasuda 7620 eurot. Kostja on oma kirjavahetuses,

sh 02.11.2015 e-kirjas, samuti hilisemas kirjavahetuses vastu vaielnud parapeti puralkattega ja

nupuga ääreplekile ja paigaldusele summas 581 eurot, millele lisandub käibemaks. Samuti

avaldas kostja soovi maha arvestada lisaks eelnimetatule 166 eurot (lisandub käibemaks) SBS

ülespöörde lahti lõikamise ning parapeti pleki eemalduse eest ning 175 eurot (lisandub

käibemaks) SBS katte parapetile uuesti paigaldamise eest. Kokku soovis kostja aktist nr 2

maha arvestada 922 eurot (lisandub käibemaks). Hageja nimetatuga ei nõustunud. 02.11.2015

e-kirjas on kostja märkinud, et esitab aktile vastuväited üksnes osaliselt ning akt on

aktsepteeritav summas 12 428 eurot.

3. Kostja tasus pärast hageja pretensioonide esitamist 19.12.2015 täiendavalt tööde eest

6513,60 eurot. Hageja arvestas tasutud summast 3137,25 eurot viivisenõude perioodil

29.10.2015–15.12.2015 katteks; 867,75 eurot viivisenõude perioodil 16.12.2015–28.12.2016

katteks ning 650 eurot kahjuhüvitise katteks. Kostjal jäi tasuda 5761,40 eurot põhivõlgnevust.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 5761,40 eurot ning viivis perioodi

29.12.2015–20.03.2016 eest summas 5473,50 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda ja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni lahendi täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud ulatuses.

4. Vastuseks kostja seisukohale leiab hageja kohtule 18.05.2016 esitatud seisukohas, et

ebaõige on kostja seisukoht selles, nagu oleks kostja saanud teada, millise tööjoonise järgi

ehitatakse Lepiku tee 9 elamu parapeti ääreplekid, alles 21.10.2015. Tegelikult edastas hageja

tööjoonise juba 16.10.2015. Hageja on seisukohal, et joonis nr 014 ning hageja enda

koostatud tööjoonis on omavahel kooskõlas ning tööjoonisega ei ole joonist nr 014 muudetud,

vaid üksnes selles puuduvate ehitustehniliste andmetega (nagu näiteks mõõdud) täiendatud.

Teostatud tööd vastavad nii tööjoonisele kui ja joonisele nr 014. Kostja on akti summas 12

428 eurot (lisandub käibemaks) selgesõnaliselt vastu võtnud. Samuti tasus kostja

aktsepteeritud osa (mille nõuetekohasuse üle pooled ei vaielnud) täies ulatuses 19.12.2015,

tasudes 6513,60 eurot, mis kattub täpselt vaidluse alt väljas olnud nõude suurusega. Ebaõige

on ka kostja väide, nagu ei oleks töövõtja andud tellijale tööde vastuvõtmiseks mõistlikku

tähtaega. Töövõtja edastas akti, s.o tööd vastu võtmiseks 21.10.2015. Arve tasumise tähtaeg

oli 29.10.2015. Tellija võttis tööd vastu 02.11.2015. Asjaolu, et tellija akti ei allkirjasta, ei

välista tööde vastuvõtmise tuvastamist, kui tellija on tegelikult töövõtjale tahteavaldusega

teatanud, et soovib tööd vastu võtta.

5. Tööjoonise kujul ei ole tegemist lepingule lisatud projektdokumentatsiooni muutmisega.

Hageja on teinud hinnapakkumises positsioonil 10 oleva töö: paigaldanud parapeti

puralkattega ja nupuga äärepleki, riba 250 mm + paigaldus. Kostja ei ole sellele ka vastu

vaielnud (st, ei ole väitnud, et paigaldatud oleks mõne muu laiusega plekiriba). Hagejale jääb

arusaamatuks, mil viisil peab kostja võimalikuks hagejale ette heita liiga kitsa parapeti

äärepleki paigaldamist, kui joonis nr 014 ei sisalda parapeti äärepleki osas ühtegi mõõtu ega

määratlegi, kui lai peaks paigaldatav plekk olema. Oma 22.10.2015 e-kirjas märgib kostja

parapeti pleki välisserva vertikaalne osa peaks olema ca 50 mm pikem, et kataks ära

kaldeprussid, vastupleki. Seega on kostja asunud nõudma lepingus mitte kokku lepitud tööde

tegemist: seda, et töövõtja oleks paigaldanud 300 mm laiuse ääreplekiriba. Lepingu muutmist

ei ole toimunud (vaid seda soovib kostja teistsuguse mõõduka parapeti äärepleki

paigaldamisega), mistõttu ei saa rääkida ka kummagi poole nõusolekutest.

6. Pooled ei ole kokku leppinud ETÜ 2013 kohaldamises võlasuhtele. ETÜ 2013 täieulatuslik

kohaldamine võlasuhtele, millele selle rakendamises ei ole kokku lepitud, ei ole kooskõlas

kehtiva õigusega. Ebaõige ja asjaoludega mitte kooskõlas olev on väide, nagu oleks töövõtja

tühistanud pärast tellijapoolset tasumist arve nr 980. Arve tühistamist (kuivõrd pooled ei

leidnud kompromissi), oli teatatud juba 15.12.2015 nõudekirjas. Seega ei ole õigustatud

kostja seisukoht, nagu oleks ta tasunud arve nr 980. Kostja täitis osaliselt oma kohustused

arve nr 969 alusel ning sellest on hageja kostjale ka enne reha maksmist teatanud.

7. Alusetu on tellija kahjunõue, mistõttu ei ole lubatav ka kostja 20.04.2016

menetlusdokumendi punktis 2.4. tehtud alternatiivne protsessuaalne tasaarvestus. Kostja

etteheited hageja tehtud tööle on alusetud ning kostja väidetav kahjunõude ja sellele tugineva

tasaarvestusavalduse aluseks on tööd, mis ei ole seotud lepinguga. Kui lepingule lisatud

hinnapakkumises on selgelt kokku lepitud parapeti äärepleki paksusega 0,5 mm ja laiusega

250 mm paigaldamises, soovib tellija aga kahju hüvitamist hoopis teistsuguse materjali

paigaldamiseks: pleki laiusega 300 mm ja paksusega 0,6 mm. Seega ei ole kohtule esitatud

kostja 20.04.2016 vastuse lisa nr 19 kujul mitte töövõtja töös väidetavate puuduste

kõrvaldamiseks tehtavate kulutusega, vaid uue ja teistsuguse töö tegemisega.

8. Kostja väited viivisenõude alusetusest on põhjendamatud. Kuivõrd lepingus kokku lepitud

tööd on teostatud nõuetekohaselt ning tellija on tööd summas 4655 eurot vastu võtnud ning

tööde osas summas 1106,40 eurot tuleb tellija lugeda tööd vastu võtnuks, on alusetud kostja

vastuväited viivise sissenõutavaks muutumise ajale. Samuti on hageja seisukohal, et

pooltevaheline viivise kokkulepe on kehtiv. Lubamatu ja põhjendamatu on tellija taotlus

viivise vähendamiseks. Hageja on tellijale oma 28.12.2015 e-kirjaga edastatud hoiatuskirjas

teatanud, et arvestab tellija tasutud 6513,60 eurost 4005 eurot viivise katteks, millises

ulatuses puudub tellijal õigus taotleda viivise vähendamist tulenevalt VÕS § 162 lg-st 3

sätestatust. Nimetatud viivised ei ole ka hagi esemeks. Hagis on hageja nõudnud viivise

perioodil 29.12.2015 - 20.03.2016 tasumist summas 5 473,50 eurot. Oma viivise vähendamise

taotluses on kostja tuginenud üksnes sellele, et viivise määr on kõrge ning viivist ei arvestata

võlgnetavalt summalt.

9. Ebaõiged on ka kostja tehtud etteheited selles osas, nagu oleks põhjendamatu hageja tehtud

tasaarvestus talle tekkinud kahju (kohtueelsed õigusabikulud) osas. Hageja märkis juba oma

15.12.2016 nõudekirjas, et nimetatud nõue esitatakse, kui kostja ei täida jätkuvalt temal

lasuvaid kohustusi. Põhjendamatud on vastuväited ka sellele, nagu ei oleks kohtueelsele

menetlusele tehtud kulutused põhjendatud. Antud asjas näitab kulutuste põhjendatust juba see,

et pärast nende tegemist tasus võlausaldaja oma kohustusi vähemalt osaliseltki, s.o

võlgnevuse sissenõudmine oli ka tulemuslik.

10. Hageja esitas kohtule 30.01.2017 lõplikud seisukohad, mille kohaselt ebaõige on väide,

nagu oleks kostja tasunud hagejale 6513,60 eurot hilinemiseta. Kostja tasus hagejale

võlgnetava summa 19.12.2015, mis oli vahetult peale seda, kui hageja oli kostjale esitanud

nõudeavalduse esindaja vahendusel (nõudeavaldus esitati kostjale 15.12.2015). Hageja leiab,

et hageja ei ole ehitise dokumenteerimiseks kohustatud isik, mistõttu ei ole kostja vastuväide

väidetavate dokumentide üleandmise kohta põhjendatud. Kuigi dokumenteerimine ei ole

hageja kohustus, märgib hageja ka, et kaetud tööde aktid on kostjale esitatud ja ta ise kinnitab

oma e-mailis, et ta on need ülevaatamiseks edastanud omanikujärelevalve teostajale Risto

Pärnale. Kõigi põhiliste ja hea ehitustava kohaste kasutatud materjalide sertifikaadid on

kostjale esitatud. Ebaõige on kostja väide, et tellija ei ole töid vastu võtnud 02.11.2015 e-

kirjaga ning et töövõtja ei ole tellijale andnud mõistlikku tähtaega VÕS § 638 tähenduses.

Kostja võttis tööd vastu 02.11.2015. Seetõttu jääb hagejale arusaamatuks, miks ta oleks

pidanud andma kostjale täiendava tähtaja tööde vastuvõtmiseks, kui VÕS §-st 638 vastavat

nõuet ei tulene ning kostja 02.11.2015 tööd summas 4655 eurot juba vastu võttis.

11. Kostja on tööd tänaseks teostanud teistsugusel viisil, kui nõudis seda hagejalt. Oma

22.10.2015 e-kirjas märkis kostja, et parapeti pleki välisserva vertikaalne osa peaks olema ca

50 mm pikem, et kataks ära kaldeprussid, vastupleki. Seega hakkas kostja nõudma lepingus

mitte kokku lepitud tööde tegemist: seda, et töövõtja oleks paigaldanud 300 mm laiuse

ääreplekiriba. Sellist kokkulepet poolte vahel ei ole ning kostjal puudub õigus nõuda selliste

tööde teostamist ilma vastavaid lisatöid tellimata. Nimetatut tõendab ka kostja vastuse lisa nr

19 (XxxxOÜ hinnapakkumine). Selle järgi on tehtud pakkumine just nimelt 300 mm parapeti

ääreplektile (mida asja materjalidest nähtuvalt kostja on nõudnud pärast lepingukohase töö

tegemist ka hagejalt) ning mitte 0,5, vaid 0,6 mm paksusega ääreplekile. Seega ei kõrvaldata

kostja esitatud hinnapakkumisega mitte väidetavaid puudusi hageja tehtud töödes, vaid

teostatakse uus töö. Käesolevaks ajaks on hageja paigaldatud plekid eemaldatud, aga uus

teostatud töö ei vasta kostja viidatud joonisele 014.

12. Hageja leiab, et hagi kuulub tervikuna rahuldamisele. Siiski alternatiivselt juhuks, kui hagi

rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina

pakkunud hageja (hageja loobub viivise nõuetest ja kostja tasub põhinõude 5 761,40 eurot,

menetluskulud jäävad poolte endi kanda), palub hageja TsMS § 163 lg 2 alusel jätta hageja

menetluskulud tervikuna kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

13. Kostja palub jätta OÜ Xxxx hagi rahuldamata. Juhul kui kohus peab hageja nõudeid kas

täielikult või osaliselt põhjendatuks, esitab kostja tingimuslikud tasaarvestuse avaldused:

kahju hüvitamise nõude 1184,63 eurot tasaarvestamiseks hageja võimalike nõuetega (esmalt

õigusabikulude, seejärel viivise ja viimasena põhivõla nõuetega); alternatiivselt kahju

hüvitamise nõude 2291,03 eurot tasaarvestamiseks hageja võimalike nõuetega (esmalt

õigusabikulude, seejärel viivise ja viimasena põhivõla nõuetega). Juhul kui kohus peab hageja

viivisenõuet põhjendatuks, taotleb kostja viivisenõude vähendamist mõistliku suuruseni.

Kostja palub hageja menetluskulud jätta tema enda kanda.

14. Kostja leiab, et tööd ei vasta lepingutingimustele. Lepingu p 1 kohaselt kohustus töövõtja

teostama tööd vastavalt lepingu lisaks 1 olevale hinnapakkumisele ning joonisele nr 010 ja

joonisele nr 014. Kostja ei nõustu hageja väitega, et lepingule vastavad tööd valmisid

22.10.2015. Kostja teavitas hagejat juba tööde teostamise ajal ja täiendavalt 22.10.2015 e-

kirjaga, et tööd ei vasta lepingutingimustele, kuivõrd paigaldatud parapetiplekid ei ole

kooskõlas joonisega nr 014 ning tööjoonis ei ole aktsepteeritav. Samuti esinesid töödes nende

väidetava valmimise ajal omanikujärelevalve tegija 21.10.2015 aktis nimetatud muud

puudused (vaegtööd, puuduv dokumentatsioon jmt), millest kostja hagejat teavitas. Hageja ei

esitanud tööde väidetava valmimise ajaks ega ka hilisemalt kogu nõutavat dokumentatsiooni.

15. Lepingu p 4 alusel kohustus töövõtja teostama tööd, arvestades kehtivaid norme ja head

ehitustava. Hageja väide, et parapetipleki paigaldamisel tuli lähtuda tema enda poolt

koostatud tööjoonisest, ei põhine lepingul ega heal ehitustaval ning kostja ei ole nimetatud

joonisest lähtumist hagejaga kooskõlastanud ega andnud mistahes nõusolekut lepingu

tingimuste muutmiseks. Kostja leiab, et vaieldamatult tuleb Eestis kehtiva hea ehitustavana

käsitleda „Ehituse töövõtulepingu üldtingimusi“ (ETÜ 2013)19. Asjaolu, et hageja lähtus

parapetipleki paigaldamisel joonise nr 014 asemel enda koostatud tööjoonisest, on käsitletav

muudatustööna ETÜ 2013 p 1.20 mõistes. Hageja väide, et kostja ei esitanud tööjoonisele

õigeaegselt vastuväiteid, on ebaõige. Kuna tööjoonis edastati alles 16.10.2015, möödus ETÜ

2013 p-st 8.1.2 tulenev 5 tööpäevane tähtaeg 23.10.2015.

16. Kostja jääb seisukohale, et töid ei ole vastavalt lepingule vastu võetud. Nõustuda ei saa

hageja põhjendustega, et kostja oli kohustatud tööd puudusteta osas vastu võtma. Pooled on

lepingu p-s 3 kokku leppinud tööde vastuvõtmise korras. Töövõtja väide, et kostja võttis tööd

osaliselt, s.o summas 14 913,60 eurot, vastu 02.11.2015 e-kirjaga, on meelevaldne. Leping

osalist tööde vastuvõtmise korda ette ei näe. Lisaks on kostja kõnealuses e-kirjas palunud

töövõtjal esitada korrigeeritud üleandmise-vastuvõtmise akti ja sellele vastava arve.

Olukorras, kus hageja polnud jätkuvalt esitanud tellija poolt korduvalt nõutud puudustega

arvestavat üleandmise-vastuvõtmise akti, mille alusel saanuks tööd lepingu alusel vastu võtta,

kuid oli väljastanud tellija poolt vastuvõetavas summas arve IV, tasus kostja hagejale 6

513,60 eurot, tasaarvestades lõppmakse osaliselt kostja kahjunõudega. Tasumise järgselt

edastas kostja hagejale e-kirjaga parandatud akti nr 2 ning luges enda lepingust tulenevad

kohustused täidetuks.

17. Kostja tasaarvestas lõppmakse puudustega tööde üleandmisest tekkinud kahju hüvitamise

nõudega. Hageja poolt tehtud tööd ei vastanud lepingutingimustele. Kostja andis hagejale

29.10.2015 e-kirjaga kooskõlas VÕS § 114 lg-ga 1 täiendava tähtaja kuni 11.11.2015 kl 17:00

puuduste kõrvaldamiseks. Töövõtja nimetatud tähtaja jooksul puuduseid ei kõrvaldanud.

Kostjal tekkis puudustega tööde üleandmisest otsene varaline kahju, mis seisnes töödel

esinevate puuduste kõrvaldamiseks tulevikus kantavates mõistlikes kuludes. Kostja eeldas, et

töödel esinevate puuduste kõrvaldamise kulu on kokku 1106,40 eurot. Faktiliselt kujunevad

töödes esinevate puuduste kõrvaldamise kulud suuremaks, kui kostja esialgu arvestas ning

vastavalt XxxxOÜ 14.04.2016 hinnapakkumisele on puuduste kõrvaldamise tegelikud kulud 2

291,03 eurot.

18. Kostja leiab, et hagiavalduse p-des 4 ja 6 toodud viivisenõue on põhjendamata. Lepingu p

2 eelviimase lause kohaselt on hagejal õigus lepingu tasu maksmisega viivitamisel arvestada

viivist 0,5% päevas lepingu hinnast ehk summalt (km-ta) 13 350 eurot, olenemata sellest, kui

suur on tegelik võlajääk. Töövõtja tasunõue ei muutunud sissenõutavaks alates 30.10.2015,

mistõttu on hageja viivisenõude arvestus ebaõige. Vastavalt on ebaõiged ja alusetud hageja

poolt väljastatud arved II ja III. Kostja tasus lõppmakse arve IV alusel, olles tasaarvestanud

puudustega töödest tekkinud kahju hüvitamise nõude lõppmaksega. Kuivõrd lõppmakse ei

muutunud sissenõutavaks, ei tekkinud hagejal õigust nõuda viivist. Alternatiivselt on kostja

seisukohal, et lepingu p 2 eelviimane lause, mis kohustab tasuma võlgnevuselt viivist, mille

suurus on arvestatud kogu lepingu järgselt tasult, mitte konkreetselt võlgnevuselt, on tühine

vastuolu tõttu heade kommetega.

19. Juhul kui kohus leiab, et hagiavalduse p-des 4 ja 6 arvestatud viivis ei ole põhjendamatu,

taotleb kostja lepingu p 2 VÕS § 6 lg 2 alusel kohaldamata jätmist või viivise vähendamist

mõistliku suuruseni. Viivist ei saanud mingil juhul arvestada kuni 28.12.2015, kuivõrd kostja

tasus hagejale kõnealuse 6 153,60 eurot 19.12.2015. Lepingu p-s 2 toodud viivise määr on

0,5% päevas ehk (0,5%*365=) 182,5% aastas, mis ületab VÕS § 113 lg-s 1 ja §-s 94

sätestatud viivisemäära mitmekümnekordselt ning on seega põhjendamatult suur.

Ebaproportsionaalselt suur viivisenõue on vastuolus mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega

(VÕS § 6 lg 1 ja § 7 lg 1) ning lepingu p 2 tuleb jätta VÕS § 6 lg 2 alusel kohaldamata. Juhul

kui kostja oleks tööde eest tasu maksmisega õigusvastases viivituses (millega kostja ei

nõustu), tuleb mõistliku suurusega viivise arvutamise aluseks võtta põhivõla jääk ning

seadusjärgne viivisemäär (VÕS § 113 lg 1, § 94).

20. Hagejal puudus õiguslik võimalus tasaarvestada kostja poolt 19.12.2015 tasutud maksega

võimalikke töövõtja kohtueelseid õigusabikulusid, kuivõrd hageja esitas vastavate kulude

nõude esmakordselt alles 28.12.2015. Seega oli ainuvõimalik arvestada kostja poolt

19.12.2015 tasutud 6 513,60 eurot tervikuna põhivõla ja viivise katteks ning nõudeavaldus IV

on eelnevat mittearvestavas osas kehtetu. Juhul kui kostjal puuduks hageja vastu

tasaarvestatav kahjunõue (millega kostja ei nõustu) ning kostja peaks hagejale tasuma tööde

eest täiendavalt 1106,40 eurot, oleks vastavalt summalt arvestatud seadusjärgne viivis

perioodi 20.12.2015.–20.03.2016 eest 22,45 eurot. Nähtuvalt hagiavaldusest ei ole hagi

esemeks hageja kohtueelsed õigusabikulud kokku summas 650 eurot. Hageja leiab üksnes

seda, et hagejal oli õigus vastavad kulud kui kahju tasaarvestada kostja poolt 19.12.2015

tehtud maksega (millest tulenevalt on kostjal võlgnevus hageja eest seoses tööde eest

maksmisele kuuluva tasuga). Arvestades hagiavalduses toodud hageja nõuete põhjendamatust,

ei saa hageja poolt kohtueelse õigusabi kasutamist võlgnevuse sissenõudmiseks pidada üldse

vajalikuks. Kostja arvates ei saa õigusabikulusid summas 650 eurot pidada nõudeavalduse III

koostamise eest mõistlikuks.

21. Vastuseks hageja 30.01.2017 esitatud täiendavatele seisukohtadele leiab kostja, et hageja

ignoreerib täielikult pärast arve IV esitamist kostja projektijuhi Xxxxpoolt 30.11.2015

edastatud e-kirja, milles on sõnaselgelt kirjas, et „Xxxx OÜ on valmis sellel arvel näidatud

summat arveldama kohe kui XxxxOÜ on esitanud lepingukohase tööde üleandmise akti, mis

vastab aktsepteeritavale tööle“. Kostja on ka eelnevalt, mh 02.11.2015 ja 10.11.2015 e-

kirjades märkinud, et on valmis puudusteta tööde eest tasuma. Kostja ei tasunud

nõudeavalduses III toodud summat täielikult, vaid üksnes osaliselt (kostja tasus 19.12.2015

6513,60 eurot) ehk summas, mille tasumiseks oli kostja järjepidevalt (02, 10. ja 30.11.2015 e-

kirjades) valmisolekut üles näidanud, tingimusel et hageja esitab kostjale nõuetekohase

üleandmise-vastuvõtmise akti ja arve. Seega ei tekkinud hagejal nõudeavalduse III

koostamisest väidetavalt tekkinud kohtueelsete õigusabikulude näol kahju ning hagejal

puudus alus vastava summa tasaarvestamiseks kostja poolt 19.12.2015. tehtud maksega.

22. Hageja on asunud seisukohas II esmakordselt väitma, et hageja ei olnudki

täitedokumentatsiooni esitamiseks kohustatud. Kostja ei nõustu hageja väitega, et hageja ei

olnud kohustatud kostjale täitedokumentatsiooni üle andma, kuna see kohustus oli

peatöövõtjal.

Töövõtjal

kui

ehitaval

isikul

EhS

§

lg

tähenduses

oli

dokumenteerimiskohustus. Hageja ei ole kostjale varasemalt 30.01.2017 vastuse p-s 2.2.7

nimetatud materjalide ja vahendite sertifikaate esitanud. Hageja ei ole väite kinnituseks, et

nimetatud dokumendid on varasemalt esitatud, esitanud ka ühtegi tõendit. Kostja leiab, et ei

ole tõendatud, et hageja esitas kostjale nõuetekohased kaetud tööde aktid. Töövõtja kohustus

teostusjoonis esitada tuleneb lepingu p 4 alusel kohalduvast ETÜ p-st 3.1.6.

23. Kostjale jääb arusaamatuks hageja väide, et parapeti ääreplekk ei pea katma

puitkonstruktsiooni maapinnalt nähtavat osa. Kostja ei ole nimetatud asjaolu hagejale ette

heitnudki. Hageja kohustus parapeti äärepleki paigaldama kogu eramu katusele, mitte aga

üksnes osale hoonest, mille puitkonstruktsioonide sõlmed vastavad joonisele nr 014. Hageja

väide, et joonis nr 014 oli tööde teostamiseks ebapiisav, ei ole hageja rikkumist õigustav

argument. Kostja ei nõustu hageja väitega, et XxxxOÜ hinnapakkumus sisaldab täiesti uut

tööd. Nimetatud hinnapakkumus sisaldab materjale, vahendeid ja töid, mille tegemiseks

hageja oli lepingu alusel kohustatud. Ebaõiged on hageja väited mille kohaselt teostatud tööd

ei vasta joonisele nr 014, parapetituulutus ja lisakinnitused on asendustööde puhul teostatud

puudulikult ning uued tööd ei vasta EVS 920-5 nõuetele (faktiliselt ulatub mh parapetiplekk

tuulutusvahe alumisest servast 70 mm allapoole).

24. Kostja leiab, et käesoleva vastuse lisadeks 24-26 olevate tõendite vastuvõtmine on

põhjendatud vaatamata sellele, et kohus määras 02.01.2017 kohtumäärusega tõendite

esitamise tähtajaks 30.01.2017. Nimelt on antud tõendite esitamise tinginud hageja poolt

seisukohas II uute väidete esitamine, mida kostja ei saanud faktiliselt ega pidanud ka

õiguslikult kuidagi ette nägema ning seega esineb esimene TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud alus

ehk mõjuv põhjus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

25. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 otsuse resolutsiooniga

lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti

rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Seega lahendab kohus esmalt kostja

poolt 20.02.2017 kohtule esitatud ja kohtu poolt seni lahendamata taotluse dokumentaalsete

tõendite asja juurde võtmiseks.

26. Hageja esitas 20.02.2017 kohtule täiendavate tõenditena väljavõtte „Ehituse

töövõtulepingute üldtingimustest“ (ETÜ 2013, lk 1, 13 ja 16); väljavõtted vastuses viidatud

Eesti standardist EVS 920-5:2015 „Katuseehitusreeglid. Osa 5: Lamekatused“ (lk 1, 18 ja 19)

ning fotod paigaldatud lisakinnitusest ja parapetiplekist. Kohus ei ole nimetatud taotlust

lahendanud. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele TsMS §

331 lg 1 alusel. Nimetatud tõenditel on käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsus, kuna antud

tõendite esitamise on tinginud hageja poolt seisukohas II uute väidete esitamine. Nimetatud

tõendid menetluse viibimist ei põhjusta ning hiliseks esitamiseks on mõjuv põhjus. TsMS §

238 lg 5 kohaselt kui kohus on juba tõendi vastu võtnud, võib ta jätta asja lahendamisel sama

paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud juhtudel tõendi arvestamata.

27. Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, et hagiavaldus ei ole

põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

28. Kohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud:

1. pooled sõlmisid 11.09.2015 ehituse töövõtulepingu nr 21/2015, mille p 1 kohaselt

hageja kohustus teostama eramu katuse soojustus- ja hüdroisolatsioonitööd aadressil

Xxxxning Xxxxjooniste 010 Katuseplaan (06.2013) ja 014 Väliseina ja katuse sõlm

(05.2013) kohaselt (tl 27);

2. töövõtulepingu p 2 kohaselt leppisid poole kokku, et tellija (kostja) tasub tööde eest

13 350 eurot, millele lisandub km 20% ning peale lepingu allkirjastamist ja

põhimaterjalide tarnet tasub tellija (kostja) arve alusel hagejale kolme tööpäeva

jooksul I makse summas 7000 eurot + km 20%;

3. kostja on I makse summas 7000 eurot + km 20%, kokku 8400 eurot hagejale tasunud

(tl 33);

4. pooled leppisid töövõtulepingu p 2 kohaselt kokku, et lepingu hinna jäägi 6350 eurot +

km tasub kostja peale kõikide tööde aktsepteerimist ja aktile vastava arve esitamisest 7

päeva jooksul;

5. töövõtulepingu p 3 kohaselt leppisid pooled kokku, et tööde üleandmine fikseeritakse

poolte poolt allakirjutatud aktiga 3 tööpäeva jooksul peale kostja informeerimist tööde

üleandmise valmisolekust ning kui kostja ei allkirjasta ja ei tagasta akti või ei esita

põhjendatud kirjalikku pretensiooni tööde kohta 3 tööpäeva jooksul loetakse tööd

vastuvõetuks;

6. samuti leppisid pooled lepingu p 3 kohaselt kokku selles, et juhul, kui tööde

vastuvõtmisel ilmneb puudusi tööde kvaliteedis, esitab kostja need kirjalikult hagejale

ja määrab hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning kui töövõtja ei kõrvalda

puudusi nimetatud tähtajaks, on kostjal õigus vastavalt alandada lepingu hinda;

7. töövõtulepingu p 4 kohaselt kohustub hageja tööd kostjale üle andma hiljemalt

16.10.2015;

8. hageja teatas kostjale 21.10.2015 e-kirjaga, et tööd valmivad 22.10.2015 kl 16:00;

ning edastas kostjale aktid 1 ja 2 ning 22.10.2015 kuupäeva kandva arve nr 969

summas 7620 eurot tasumiseks maksetähtjaga 29.10.2015;

9. kostja tasus hagejale 19.12.2015 6 513,60 eurot.

29. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hageja nõue kostja vastu põhivõlgnevuse osas võiks

kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 alusel. VÕS § 635 lg 1 kohaselt

kohustub töövõtulepinguga üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse

osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

Seega on töövõtja põhikohustuseks VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö valmistegemine ja tellija

põhikohustuseks on töö eest tasu maksmine. Pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel

sõlmitud töövõtuleping vastab sisult VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepingu tunnustele. Pooled

vaidlevad selle üle kas tehtud tööd vastavad lepingutingimustele ning ja kas ja millises osas

on kostja tööd vastu võtnud või saab lugeda vastuvõetuks.

30. Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas käesoleval juhul kuuluvad kohaldamisele „Ehituse

töövõtulepingu üldtingimused“(ETÜ 2013) sätted. Kohus leiab, et ETÜ 2013 rakendamise

osas pooled kokku leppinud ei ole ja seetõttu nimetatud akt käesoleva vaidluse puhul

kohaldamisele ei kuulu. Pooled ei ole töövõtulepingus kokku leppinud, et kohaldamisele

kuulub ETÜ 2013. Seega ei ole ETÜ 2013 poolte vahel sõlmitud lepingu osaks. Ka

Riigikohus on märkinud, et ETÜ 2005 on soovitusliku iseloomuga dokument, mida

kasutatakse ehituse töövõtulepingute sõlmimisel kui ehituse valdkonna ja ehituslepingute

sõlmimise head tava. Tegemist pole seega materiaalõigusega, mida kohus peaks poolte

väidetest sõltumata ise kohaldama (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-59-13, p 10). Seetõttu ei saa

nõustuda kostja väitega, et ETÜ 2013 ja EVS standardid on ehitusvaldkonnas laialdaselt

kasutatavad ja valdkonna ettevõtjate jaoks mõistetavad hea ehitustavana

31. Kuna hageja nõuab kostjalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingustest tuleneva tasu

maksmist, siis tuleb esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks

VÕS § 82 lg 7 tähenduses, mille kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal

on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kindlaks tuleb ka teha, kas kostja on esitanud nõudele

vastuväited, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või annaks õiguse selle

rahuldamisest ajutiselt keelduda vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-08, p 16). Seda, kas

kostjal on õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest saab hinnata alles siis, kui on

tuvastatud, et tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-

1-145-14, p 14).

32. VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kui

kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja

tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavas, kui töö on vastu võetud või

loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö

üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse

vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt

antud mõistliku tähtaja jooksul.

33. Kohtul tuleb võtta esmalt seisukoht kas kostja on töövõtulepingus nr 21/2015 p-is 1

märgitud tööd vastu võtnud. Vaidlus puudub selles, et kostja on tasunud lepingu alusel

ettemaksu 7000 eurot + 20% km, kokku 8400 eurot ja tasuda jäi 6350 + 20% km, kokku 7620

eurot. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja töövõtulepingus kokku lepitud ehitustöid tähajaks,

so 16.10.2015, ei üle ei andnud. Hageja teatas 21.10.2015 e-kirjaga, et tööd valmivad

22.10.2015 kell 16:00 ning edastas kostjale aktid 1 ja 2 ning arve summas 16 020 eurot.

Hageja on seisukohal, et kostja on akti nr 2 summas 12 428 eurot (lisandub käibemaks)

selgesõnaliselt 02.11.2015 e-kirjaga vastu võtnud. Kostja leiab, et kostja ei ole töid vastu

võtnud 02.11.2015 e-kirjaga ning hageja ei ole kostjale andnud mõistlikku tähtaega VÕS §

638 tähenduses. Õiguskirjanduse kohaselt peab töö vastuvõtmise fakti tõendama töövõtja, see

õnnestub tal eelkõige juhul, kui tellija on allkirjastanud töö vastuvõtmise akti. Kuigi töö

vastuvõtmine on võimalik ka kaudse tahteavaldusega, tuleks sellele esitada rangeid nõudeid.

Reeglina tuleb lähtuda eeldusest, et kui tellija ei ole töö vastuvõtmise akti allkirjastanud, ei

ole ta ka tööd vastu võtnud (vt Võlaõigusseadus III kommenteeritud väljaanne, komm § 637,

lk 47-48).

34. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole töid osaliselt 02.11.2015 e-kirjaga vastu võtnud.

Kohtu poolt eelpool märgitud õiguskirjanduse seisukoha kohaselt on võimalik tööde

vastuvõtmine kaudse tahteavaldusega, kuid sellele tuleb esitada rangeid nõudeid. Kohtule

esitatud omanikujärelevalve e-kirja kohaselt ei olnud hageja töid üleandmise ajaks lõpetanud,

kuivõrd töövõtja teostas ehitusobjektil töid veel ka 23.10.2015 (tl 86). Kohtule kostja poolt

esitatud 21.10.2015 e-kirjaga on tõendamist leidnud, et tööde omanikujärelevalve tegija saatis

hagejale tööde ülevaatuse kohta akti 21.10.2015 (tl 87). Nimetatud aktis on üles loetletud

töödes esinevad puudused ja puuduvad ehitusdokumendid (tl 88-89). Samuti on tõendamist

leidnud, et kostja teatas 22.10.2015 e-kirjaga hagejale, et ei nõustu tööde vastuvõtmisega,

kuna töödes esinevad puudused (tl 90). Samuti märkis kostja nimetatud kirjas, et parapeti

plekkide paigaldus ei ole kooskõlas projektiga ja ei ole sellisel kujul vastuvõetav ning hageja

poolt esitatud tööjoonis on vastuolus joonisega nr 014 (tl 90). Sama e-kirjaga andis kostja

hagejale tähtaja selgituste ja puuduste kõrvaldamise osas tegevuskava esitamiseks. Kostja

saatis hagejale 27.10.2015 e-kirja milles juhtis veelkord tähelepanu asjaoludele, et parapeti

pleki lahendus ei vasta projektile, samuti puuduvatele ehitusdokumentidele (tl 91-92). Samas

kirjas viitas kostja asjaolule, et juhul, kui hageja eeltoodud puudust ei kõrvalda, siis tellib

kostja puuduse kõrvaldamiseks vajalikud tööd kolmandalt isikult ja vähendab puuduste

kõrvaldamise tööde maksumuse võrra lõppmakset (tl 91-92). Kohtule esitatud 29.10.2015 e-

kirjaga on tõendatud, et kostja pakub võimalust tööd üle vaadata 30.10.2015 kl 10:00 ning

viia oma töö lepingule vastavaks 11.11.2015 kl 17:00 ning pärast nimetatud parandustööde

teostamist saavad pooled arveldada lepingu kohase jäägi (tl 93).

35. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et 02.11.2015 e-kirjaga tegi kostja hagejale ettepaneku

tööde osaliseks vastuvõtmiseks ning nimetatud ettepanekut ei saa käsitleda tööde

vastuvõtmisena selge tahteavaldusega. Kostja märkis kohtule esitatud 02.11.2015 e-kirjas

hagejale, et reedesel objekti ülevaatusel vaadati töö üle ning vastuvõetavaks ei osutunud

parapeti plekkide paigaldus. Samas e-kirjas märkis kostja, et saadab varasemalt saadetud akti

tagasi, mis ei ole aktsepteeritav. Esitatud akt on aktsepteeritav summas 12 428 eurot ning

arveldamine toimub lepinguga ettenähtud korras (tl 43). Nimetatud e-kirjas märkis kostja ka,

et jääb ootama korrigeeritud aktile vastavat arvet. Seega avaldas kostja nimetatud kirjas, et ta

aktsepteerib töid summas 12 428 eurot ning palus esitada korrigeeritud akt koos vastava

arvega.

36. Hageja ei ole tõendanud, et ta andis pärast arve nr 1 esitamist 21.10.2015 täiendava tähtaja

tööde vastuvõtmiseks. Samuti ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et esitas

korrigeeritud akti koos vastava arvega. Selle asemel esitas hageja kostjale viivisenõude kohta

arved nr 937 ja 978 (tl 35-36) ning 10.12.2015 koostatud nõudeavalduse kohustuse täitmise

nõudes (tl 37-40). Hageja esitas 28.11.2015 e-kirjaga kostjale arve nr 980 summas 6513,60

eurot, selgitusega „Katusetööd, leping 21/2015” tasumise tähtajaga 01.12.2015 (tl 100).

Kostja teatas 30.11.2015 e-kirjaga hagejale, et on valmis arve tasuma kohe summas 5428 +

km, kui hageja esitab tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 101). Hageja tööde üleandmise-

vastuvõtmise akti ei esitanud ning esitas 28.12.2015 hoiatuskirja.

37. Kohus on seisukohal, et kostja poolt 19.12.2016 tasutud summa 6513,60 euro tasumist

saab käsitleda kaudse tahteavaldusega osaliselt tööde vastuvõtmiseks. Kostja 19.12.2015 e-

kirja kohaselt ei ole hageja esitanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ning lisab arve nr

980 juurde ning aktsepteeritud tööd tasub summas 6513,60 eurot (tl 102). Kostja korrigeeris

hageja 23.10.2015 esitatud akti, mille kohaselt aktsepteeris summat 6513,60 eurot, millest on

hagejat esmalt teavitatud 02.11.2015 (tl 103). Kohus märgib, et hageja on ise tekitanud

olukorra, et kostjal ei olnud võimalik lepingulisi kohustusi varem täita. Tõendamist on

leidnud, et kostja on korduvalt palunud hagejal esitada tööde vastuvõtmise-üleandmise akt

ning arve 6513,60 euro tasumiseks. Kostja korrigeeritud akti esitanud ei ole. Kostja on

teavitanud hagejat puudustest. Eeltoodus tulenevalt on kostja poolt 6513,60 euro tasumine ja

akti korrigeerimine ja summa 6513,60 euro aktsepteerimine käsitletav tööde osalise

vastuvõtmisena. Samuti puudub nimetatud summas teostatud tööde osas vaidlus selles, et

summas 6513,60 eurot teostatud tööd ei vastaks lepingutingimustele.

38. Kostja leiab, et leping osalist tööde vastuvõtmise korda ette ei näe ja seega ei ole tööd

vastavalt lepingule vastu võetud. Kohus nimetatud käsitlusega ei nõustu. Kohus tuvastas

eelnevalt, et kostja võttis kaudse tahteavaldusega tööd osaliselt vastu. Samuti on Riigikohus

märkinud, et tellijapoolne keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest võib siiski olla hea usu

põhimõttega vastuolus, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa

vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi (vt Riigikohtu otsus 3-2-1-80-08, p 22). Seega on

kostja kohustatud vastu võtma ka osaliselt valmis töö ega või selle vastuvõtmisest keelduda.

Nimetatud on kostja ka teinud. Alles kohtumenetluses on kostja asunud väitma, et ta ei ole ka

osaliselt töid vastu võtnud. Seega on kostja osaliselt tööd VÕS § 637 lg 4 kohaselt

19.12.2016 vastu võtnud summas 6513,60 eurot ja nimetatud summa ka tasutud. Eeltoodust

tulenevalt ei muutunud hageja tasunõue sissenõutavaks 30.10.2015.

39. Järgmisena tuleb analüüsida, kas tööd saab lugeda vastuvõetuks summas 1106,40 eurot.

Kohtupraktika kohaselt vaidluse korral selle üle, kas töövõtja tasu maksmise nõue on

muutunud sissenõutavaks, peab töövõtja tõendama, et töö on valminud ning, et ta on andnud

tellijale võimaluse töö ülevaatamiseks (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-80-08, p 21). Töö

vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemise puhul võib tellija keelduda lepingu järgi

sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 järgi kuni töövõtja on täitnud oma

vastastikuse kohustuse, mh asendanud või parandanud lepingutingimustele mittevastava

täitmise või seda pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse

täidab. Seejuures võib VÕS § 111 lg 3 järgi tasu maksmisest keelduda ebaoluliste puuduste

korral üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega

seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, p

31 ja otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 33, 34).

40. Kohus analüüsib, kas kostja keeldus tööde vastuvõtmisest summas 1106,40 eurot

põhjendatult ning kas kostjal oli õigus keelduda nimetatud summa maksmisest. Hageja leiab,

et hageja on teinud hinnapakkumise positsioonil 10 oleva töö: paigaldanud parapeti

puralkattega ja nupuga äärepleki, riba 250 mm+paigaldus. Samuti leiab hageja, et kostja on

asunud hagejale etteheiteid tegema, kuna ta ei soovi enam hageja tehtud töid vaid on asunud

soovima teistsuguseid töid. Kohus tuvastas eelnevalt, et 11.09.2015 sõlmitud ehituse

töövõtulepingu nr 21/2015 p 1 kohaselt kohustus hageja teostama eramu katuse soojustus- ja

hüdroisolatsioonitööd Xxxxjooniste 010 Katuseplaan (06.2013) ja 014 Väliseina ja katuse

sõlm (05.2013) kohaselt. Lepingu lisa 1 hinnapakkumise kohaselt on parapeti puralkattega ja

nupuga ääreplekk, riba 250 mm + paigalduse kokkulepitud hinnaks 581 eurot + km (tl 29).

41. Kohtule kostja poolt esitatud 21.10.2015 e-kirjaga on tõendamist leidnud, et tööde

omanikujärelvalve tegija saatis hagejale tööde ülevaatuse kohta akti milles loetles üles töödes

esinevad puudused ja puuduvad ehitusdokumendid (tl 88-89). Samuti on tõendamist leidnud,

et kostja teatas 22.10.2015 e-kirjaga hagejale, et ei nõustu tööde vastuvõtmisega, kuna töödes

esinevad puudused (tl 90). Samuti märkis kostja nimetatud kirjas, et parapeti plekkide

paigaldus ei ole kooskõlas projektiga ja ei ole sellisel kujul vastuvõetav ning hageja poolt

esitatud tööjoonis on vastuolus joonisega nr 014 (tl 90). Sama e-kirjaga andis kostja hagejale

tähtaja selgituste ja puuduste kõrvaldamise osas tegevuskava esitamiseks. Hageja ei ole

esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et hageja reageeris kostja 22.10.2015 e-kirjale.

Tõendamist on leidnud 27.10.2015 kirjaga, et kostja juhtis veelkord tähelepanu parapetipleki

projektivastasele paigaldamisele, puuduvatele ehitusdokumentidele ning asjaolule, et hagejal

tuleb paigaldada parapetiplekk vastavalt joonisele nr 014 (tl 91-92).

42. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et parapeti paigaldus vastab lepingule ja

joonisele nr 014. Kohus selgitas 02.01.2017 määrusega, et kuna kostja leiab, et teostatud tööd

on puudustega, siis peab hageja välja tooma ja tõendama, et hageja on töövõtulepingus kokku

lepitud tööd teinud nõuetekohaselt (vt ka nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-08). Samuti tuli

hagejal tõendada, et kostja on tööde vastuvõtmisest keeldunud alusetult ning talle on antud

selleks täiendav piisav tähtaeg, mis on tulemusteta möödunud. Hageja edastas kostjale

16.10.2015

xxxx

teostusjoonise

millele

on

käsikirjaliselt

märgitud

hageja

tegevdirektori/eksperdi poolt rida täpsustusi (tl 42). Hageja ei ole tõendanud, et selleks oli

kostja nõusolek olemas või kostja oleks hiljem nimetatud muudatused heaks kiitnud. Kohus

nõustub kostja väitega, et nimetatud muudatuste näol on tegemist lepingu muutmisega ja kuna

kostja nõusolek selleks puudus, siis on nimetatud muudatus kostjaga kooskõlastamata ja ei

vasta lepingutingimustele. Kohus leiab, et tööjoonisega on joonist nr 014 muudetud. Kohtu

hinnangul on ehitistehniliste andmete kandmine joonisele samuti käsitletav joonise

muudatusena.

43. Samuti on kohus eelnevalt tuvastanud, et kostja teavitas hagejat korduvalt, et parapeti

paigaldus ei ole nõuetekohane. Hageja märgib, et parapleti äärepleki aluse puitkonstruktsiooni

paigaldas kostja, st tegemist on kostja eeltööga. 27.10.2015 e-kirjast nähtuvalt teatas kostja

hagejale, et parapeti pleki lahendus ei ole projektijärgne ning sellist lahendust ei ole kostja

kooskõlastanud ega tellinud. Samuti märkis kostja, et kostja ehitas parapeti konstruktsiooni

vastavalt hageja poolt antud nõuannetele ja skeemile. Plekkide tellimisel oleks hageja pidanud

arvestama nende mõõtudega. Kostja märkis ka, et plekilahendus kuulub väljavahetamisele.

Kostja viitas asjaolule, et juhul, kui hageja eeltoodud puudust ei kõrvalda, siis tellib kostja

puuduse kõrvaldamiseks vajalikud tööd kolmandalt isikult ja vähendab puuduste

kõrvaldamise tööde maksumuse võrra lõppmakset (tl 91-92).

44. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et VÕS § 641 lg 3 järgi on töövõtjal, kes

tegi oma tööd varem tehtud tööde jätkuna, kohustus kontrollida, kas eeltööd sobivad selleks,

et ta saaks teha enda töid lepingu nõuetekohaseks täitmiseks, või on eeltöödel puudusi, mis

ohustavad ka tema tehtud tööde vastavust lepingutingimustele. Selliste puuduste esinemisel

tuleb tellijat neist informeerida (Riigikohtu 12. aprilli 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-12,

p 13). Töövõtja, kellel tuleb oma töö teha, tuginedes kolmandate isikute koostatud plaanidele,

peab kontrollima, kas need plaanid on sobivaks aluseks tema töödele. Seega oli hagejal

kohustus kontrollida jooniste nõuetekohasust ning puuduste korral kostjat neist koheselt

informeerida. Sellest tulenevalt oli kostjal õigus keelduda osaliselt tööde vastuvõtmisest

oluliste puuduste tõttu. Kohtu hinnangul ei oma asjas tähtsust asjaolu, et XxxxOÜ

hinnapakkumise kohaselt on kostja nõudnud pärast hageja poolt töö tegemist mitte 0,5 vaid

0,6 mm paksusega ääreplekke. Nimetatu ei võta hagejalt ära kohustust teostada tööd vastavalt

lepingus kokkulepitule.

45. Kohus leiab, et kostja poolt kokkulepitud hinna alandamise ning kulutuste hüvitamise

nõude rahuldamise eeldused on täidetud. Kostja arvestas maha lepingu summast 922 eurot +

km. Kostja arvestas maha tööde hinna parapeti puralkattega ja nupuga äärepleki, riba 250 mm

+ paigalduse summas 581 eurot, osalise eemaldamise tasu 166 eurot ja uuesti paigaldamise

tasu 175 eurot (tl 163). Samuti on hageja nimetatud kulude mahaarvestamist ka

aktsepteerinud, kuna hageja väljastas 28.11.2015 kostjale arve nr 980 summas 6513,60 eurot

Nimetatud summa tasumisega on kostja kogu aeg nõus olnud ja omalt poolt välja pakkunud.

Tähtsust ei oma asjaolu, et hageja nimetatud arve hiljem tühistas. Kostja oli valmis arve

koheselt tasuma, kui hageja koostab akti.

46. Kohus leiab, et hageja poolt dokumentatsiooni üleandmata jätmise näol ei ole tegemist

puudustega. VÕS § 641 lg 1 teise lause kohaselt lepingutingimustele peavad vastama ka töö

juurde kuuluvad dokumendid. Kostja tugineb ETÜ 2013 p-le 10.2.3.5 mille kohaselt toimub

tööde lõplik vastuvõtmine mh pärast töövõtja poolt tellijale täitedokumentatsiooni üleandmist.

Pooled lepingus dokumentatsiooni üleandmise osas kokku leppinud ei ole. Samuti tuvastas

kohus eelneval, et käesoleval juhul ei kohaldu ETÜ 2013.

47. Hageja esitas kostja vastu ka viivise nõude. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib

võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Töövõtulepingute p 2 kohaselt

iga tasumisega viivitatud päeva eest on töövõtjal õigus saada hilinemisega tasutud makselt

viivist 0,5 % lepingu hinnast. Tulenevalt asjaolust, et kohus tuvastas, et tööd tuleb lugeda

kostja poolt kaudse tahteavaldusega vastuvõetuks alates 19.12.2015, siis ei ole kostja olnud

viivituses põhivõla tasumisega. Kuigi viivisenõuet käsitleda ei tule, kuna kostja ei olnud

tasumisega viivituses, peab kohus vajalikuks märkida, et lepingu p-is 2 sätestatud

viivisenõue kohustus maksta viivist 0,5% kogu lepingu hinnast, on tühine TsÜS § 86 lg 1

alusel vastuolu tõttu heade kommetega. VÕS § 101 ja 113 võimaldab kohustuse rikkumise

korral viivist nõuda üksnes sissenõutavaks muutunud võlgnevuselt, mitte ka juba tähtaegselt

tasutud summalt.

48. Eeltoodust tulenevalt ei saanud hageja arvestada kostja poolt tasutud 6513,60 eurost 3137

eurot viivise katteks perioodil 29.10.2015 – 15.12.2015; 867,75 eurot viivisenõude katteks

perioodil 16.12.2015-28.12.2016 katteks; 650 eurot kahjuhüvitise katteks ning 1858,60 eurot

põhivõla katteks. Hageja leiab, et hagejal on õigus kohtueelsed õigusabikulud 650 eurot kui

kahju tasaarvestada kostja poolt 19.12.2015 tehtud maksega. Arvestades hageja nõude

põhjendatust,

ei

saa

pidada

hageja

kohtueelse

õigusabi

kasutamist

võlgnevuse

sissenõudmiseks üleüldse vajalikuks. Kõike eelnevat arvestades tuleb 6513,60 eurot lugeda

tähtaegselt tasutud põhivõla katteks ja selles tulenevalt hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.

49. Tulenevalt asjaolust, et kohus leidis, et hageja nõuded ei ole põhjendatud, siis ei tule

kohtul analüüsida kostja tingimuslikku tasaarvestuse avalduses esitatud kahju hüvitamise

nõuet summas 2291,03 eurot.

MENETLUSKULUD

50. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagimenetluse kulud jätta hageja kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2

sätestatud korras.

TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik