3-16-2730/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Madis Ernits, Maili Lokk

Määruse kuupäev

10. märts 2017

Haldusasja number

3-16-2730

Haldusasi

Juri Ustimenko kaebus Tartu Vangla tegevusega põhjustatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 9999 eurot

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Juri Ustimenko

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Juri Ustimenko määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. veebruari

2017. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Juri Ustimenko esitas Tartu Halduskohtule 28.12.2016 kaebuse Tartu Vangla vastu

seonduvalt sellega, et vangla ei ole korrektselt järginud VangS § 29 p-i 21, mille tõttu on

väidetavalt kaduma läinud mitmed kaebaja poolt riigiasutustesse ja ka eraisikutele saadetud

kirjad. Kaebaja taotles talle sellega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebusele oli

lisatud ka Tartu Vangla 28.12.2016. a otsus nr 1-13/164-8, millega jäeti rahuldamata

J. Ustimenko 9999 euro suurune kahjunõue, mis seisnes vangla kirjakaardi mittenõuetekohase

täitmise tõttu kaebaja väärikuse alandamises. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. 03.02.2017 esitas J. Ustimenko Tartu

Halduskohtule kaebuse täienduse.

2. Tartu Halduskohus jättis 09.02.2017. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse

rahuldamata ja kaebuse käiguta. Määruse kohaselt tasutakse riigilõivuseaduse § 60 lg 2 järgi

halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel riigilõivu kolm protsenti summast, mille

väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse,

kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro. Ehkki kaebaja ei ole 28.12.2016. a kaebuses ega

ka 03.02.2017. a kaebuse täienduses selgesõnaliselt välja toonud nõutava kahju summat,

mõistis halduskohus kaebust selliselt, et kaebaja taotleb sama summa hüvitamist, mida ta

taotles kohtueelses menetluses, s. o 9999 euro suuruse hüvitise väljamõistmist. Sellelt

summalt tuleks kahju hüvitamise kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 299,97 eurot.

Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt puuduvad kaebaja kontol vabad rahalised

vahendid ning menetlusabi taotlusele eelneval neljal kuul ei ole kontol mingeid raha liikumisi

olnud. Seega on riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused täidetud.

Samas seob HKMS § 111 lg 1 menetlusabi andmise ka kavandatava menetluses osalemise

edukusega. Riigikohus on asunud seisukohale, et väheintensiivse riive korral ei ole

riigilõivust vabastamine põhjendatud (vt RKHKm 3-3-1-11-11, p 10). Kohtupraktikast

tuleneb, et hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab

kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse

kohta. Kui riigilõivu tasumise kohustus peaks aitama ära hoida ilmselgelt põhjendamatute

kaebustega halduskohtusse pöördumist, siis riigilõivu tasumisest vabastamise võimalus aitab

tagada, et isiku olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta.

Halduskohtumenetluse eesmärk ei ole näha ette võimalikult rohke pöördumine kaebustega

halduskohtusse, vaid tagada lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks (vt RKHKm

3-3-1-40-07, p 11).

Käesolevas haldusasjas esitatud kaebusega taotles kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist

põhjusel, et Tartu Vangla ei ole alati korrektselt täitnud kaebaja kohta peetavat

kirjavahetuskaarti, mille tõttu läksid kaduma mitmed kaebaja poolt riigiasutustesse ja

eraisikutele saadetud kirjad. Kaebusest nähtuvalt on vangla sellise tegevusega alandanud

kaebaja väärikust. Seejuures on Tartu Vangla 28.12.2016. a otsuses nr 1-13/164-8 tunnistanud,

et kirjavahetuskaarti ei ole tõesti alati korrektselt täidetud ning on kaebaja ees vabandanud ja

märkinud, et edaspidi püüab vangla kirjavahetuskaarti täita nõuetekohaselt. Samas ei ole Tartu

Vangla hinnangul kirjavahetuskaardi mittenõuetekohane täitmine olnud aluseks kahju

hüvitamise taotluse rahuldamiseks. Halduskohus nõustus Tartu Vangla selle seisukohaga ning

leidis, et kirjavahetuskaardi korrektselt täitmata jätmine ei saanud kaebajale tekitada selliseid

kannatusi, mida tuleks pidada väärikust alandavaks ja mis tingiks kahjuhüvitise

väljamõistmise rahas.

Halduskohus viitas samuti sellele, et kaebaja on kaebuses ja selle täienduses välja toonud

haldusasjas nr 3-16-1187 kohtule saadetud kirja, milles vanglaametnikele õigeaegselt üle

antud taotlus saadeti vanglast välja viivitusega. Seetõttu tegi kohus nimetatud asjas algselt

kaebuse tagastamise määruse, kuid on selle määruse ise hiljem tühistanud ning kaebaja

kaebuse asjas nr 3-16-1187 menetlusse võtnud. Seega ei nähtu, et käesoleva asja raames

oleks kaebajale seonduvalt kirjavahetuskaardi ebakorrektse täitmisega mingeid muid

kahjulikke tagajärgi tekkinud või et tema kaebeõigus oleks kuidagi piiratud olnud.

Kaebaja tõi näitena välja ka haldusasja nr 3-16-1955, milles kaebaja esitas kahjunõude seoses

25.07.2016 Tartu Vanglas viibivale kinnipeetavale N. Lilitškinile saadetud kirja kadumisega.

Kuna kaebaja on antud intsidendiga seoses esitanud eraldiseisva kahju hüvitamisekaebuse,

siis on põhjendamatu kaebaja poolt selle asjaolu väljatoomine käesoleva haldusasja raames.

Lisaks on kaebaja välja toonud ka tema poolt õiguskantslerile 01.07.2016 saadetud kirja

(väidetavalt kaebus Tartu Vangla ametnike tegevusele) ning 16(19).09.2016 Viru Vangla

direktorile saadetud kirja kadumise. Kirjade sisu kaebaja kohtule ei täpsustanud, seega ei

nähtu, milles täpsemalt seisnesid kirjade kadumisega tekkinud võimalikud tagajärjed

kaebajale.

Halduskohtu hinnangul ei ole eelpooltoodu alusel põhjust eeldada, et kaebaja kavandatav

menetluses osalemine rahalise kahju hüvitamise nõudega on edukas HKMS § 111 lg 1 mõttes.

On vähetõenäoline, et kohus mõistaks kaebajale kirjavahetuskaardi mittenõuetekohase

täitmise tõttu välja rahalise kahjuhüvitise, seda enam, et Tartu Vangla on kaebaja ees

vabandanud ning märkinud, et edaspidi püütakse kirjavahetuskaarti täita nõuetekohaselt.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

3. Kaebaja esitas 27.02.2017 Tartu Halduskohtu 09.02.2017. a määruse peale määruskaebuse

ja 28.02.2017 selle täienduse, milles palub vabastada teda riigilõivu tasumise kohustusest,

kuna tal puuduvad rahalised vahendid. Samuti leiab kaebaja, et hüvitamiskaebuse

läbivaatamine on vajalik tema õiguste kaitseks ja vanglapoolsest vabandamisest ei piisa, kuna

see ei korva tema moraalseid kannatusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et J. Ustimenko määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 09.02.2017. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201

lg 4, § 203 lg 2). Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi

taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab

neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav

menetluses osalemine on edukas. Seega tuleb kohtul menetlusabi taotluse lahendamisel

hinnata taotluse esitaja majanduslikku seisundit. Tartu Halduskohus on seda teinud ning

leidnud, et kaebaja puhul on tegemist maksejõuetu isikuga.

Ringkonnakohus selgitab, et kuigi kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt ei ole talle

maksejõuetuse tõttu menetlusabi andmine keelatud, ei ole maksejõuetus üksi piisav alus

menetlusabi andmiseks. HKMS § 111 lg 1 kohaselt peab kohus menetlusabi taotluse

lahendamisel lisaks arvestama sellega, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses

osalemine on edukas. Kui kaebaja menetluses osalemist ei saa pidada perspektiivikaks, ei anta

HKMS § 111 lg 1 kohaselt taotlejale menetlusabi ka juhul, kui tema majanduslik seisund ei

võimalda tal iseseisvalt menetluskulusid tasuda.

Lähtudes kaebaja poolt Tartu Vanglale esitatud kahju hüvitamise nõude sisust ja seal kirjas

olevatest etteheidetest vanglale kaebaja kirjavahetuskaardi täitmisel (tõlge,

tl 15-17), Tartu Vangla 28.12.2016. a otsusest hüvitamisnõude rahuldamata jätmise kohta ning

halduskohtule esitatud kaebuse sisust (tõlge, lk 11), nõustub ringkonnakohus halduskohtuga,

et käesoleval juhul puudub piisav alus eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine

on edukas, kuivõrd kaebusest ega ka vanglale esitatud kahjunõudest ei nähtu veenvaid

põhjendusi, mis annaksid alust arvata, et Tartu Vangla on VangS § 29 p 21 rikkumisega ja ajuti

tema kirjavahetuskaardi ebakorrektse täitmisega alandanud kaebaja inimväärikust selliselt, et

see tingib mittevaralise kahju hüvitise rahas väljamõistmise.

5. Eeltoodud põhjendustel jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning

Tartu Halduskohtu 09.02.2017. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Einar Vene

Maili Lokk