3-16-2730/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedJuri Ustimenko esitas Tartu Halduskohtule 28.12.2016 kaebuse Tartu Vangla vastu kirjad. Kaebaja taotles talle sellega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebusele oli
Legislator headnote
AI generated3-16-2730/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kaebaja taotles talle sellega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebusele oli
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Einar Vene, Madis Ernits, Maili Lokk
Määruse kuupäev
10. märts 2017
Haldusasja number
3-16-2730
Haldusasi
Juri Ustimenko kaebus Tartu Vangla tegevusega põhjustatud
mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 9999 eurot
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja Juri Ustimenko
Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta Juri Ustimenko määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. veebruari
2017. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
saamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Juri Ustimenko esitas Tartu Halduskohtule 28.12.2016 kaebuse Tartu Vangla vastu
seonduvalt sellega, et vangla ei ole korrektselt järginud VangS § 29 p-i 21, mille tõttu on
väidetavalt kaduma läinud mitmed kaebaja poolt riigiasutustesse ja ka eraisikutele saadetud
kirjad. Kaebaja taotles talle sellega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebusele oli
lisatud ka Tartu Vangla 28.12.2016. a otsus nr 1-13/164-8, millega jäeti rahuldamata
J. Ustimenko 9999 euro suurune kahjunõue, mis seisnes vangla kirjakaardi mittenõuetekohase
täitmise tõttu kaebaja väärikuse alandamises. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse
riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. 03.02.2017 esitas J. Ustimenko Tartu
Halduskohtule kaebuse täienduse.
2. Tartu Halduskohus jättis 09.02.2017. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse
rahuldamata ja kaebuse käiguta. Määruse kohaselt tasutakse riigilõivuseaduse § 60 lg 2 järgi
halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel riigilõivu kolm protsenti summast, mille
väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse,
kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro. Ehkki kaebaja ei ole 28.12.2016. a kaebuses ega
ka 03.02.2017. a kaebuse täienduses selgesõnaliselt välja toonud nõutava kahju summat,
mõistis halduskohus kaebust selliselt, et kaebaja taotleb sama summa hüvitamist, mida ta
taotles kohtueelses menetluses, s. o 9999 euro suuruse hüvitise väljamõistmist. Sellelt
summalt tuleks kahju hüvitamise kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 299,97 eurot.
Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt puuduvad kaebaja kontol vabad rahalised
vahendid ning menetlusabi taotlusele eelneval neljal kuul ei ole kontol mingeid raha liikumisi
olnud. Seega on riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused täidetud.
Samas seob HKMS § 111 lg 1 menetlusabi andmise ka kavandatava menetluses osalemise
edukusega. Riigikohus on asunud seisukohale, et väheintensiivse riive korral ei ole
riigilõivust vabastamine põhjendatud (vt RKHKm 3-3-1-11-11, p 10). Kohtupraktikast
tuleneb, et hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab
kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse
kohta. Kui riigilõivu tasumise kohustus peaks aitama ära hoida ilmselgelt põhjendamatute
kaebustega halduskohtusse pöördumist, siis riigilõivu tasumisest vabastamise võimalus aitab
tagada, et isiku olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta.
Halduskohtumenetluse eesmärk ei ole näha ette võimalikult rohke pöördumine kaebustega
halduskohtusse, vaid tagada lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks (vt RKHKm
3-3-1-40-07, p 11).
Käesolevas haldusasjas esitatud kaebusega taotles kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist
põhjusel, et Tartu Vangla ei ole alati korrektselt täitnud kaebaja kohta peetavat
kirjavahetuskaarti, mille tõttu läksid kaduma mitmed kaebaja poolt riigiasutustesse ja
eraisikutele saadetud kirjad. Kaebusest nähtuvalt on vangla sellise tegevusega alandanud
kaebaja väärikust. Seejuures on Tartu Vangla 28.12.2016. a otsuses nr 1-13/164-8 tunnistanud,
et kirjavahetuskaarti ei ole tõesti alati korrektselt täidetud ning on kaebaja ees vabandanud ja
märkinud, et edaspidi püüab vangla kirjavahetuskaarti täita nõuetekohaselt. Samas ei ole Tartu
Vangla hinnangul kirjavahetuskaardi mittenõuetekohane täitmine olnud aluseks kahju
hüvitamise taotluse rahuldamiseks. Halduskohus nõustus Tartu Vangla selle seisukohaga ning
leidis, et kirjavahetuskaardi korrektselt täitmata jätmine ei saanud kaebajale tekitada selliseid
kannatusi, mida tuleks pidada väärikust alandavaks ja mis tingiks kahjuhüvitise
väljamõistmise rahas.
Halduskohus viitas samuti sellele, et kaebaja on kaebuses ja selle täienduses välja toonud
haldusasjas nr 3-16-1187 kohtule saadetud kirja, milles vanglaametnikele õigeaegselt üle
antud taotlus saadeti vanglast välja viivitusega. Seetõttu tegi kohus nimetatud asjas algselt
kaebuse tagastamise määruse, kuid on selle määruse ise hiljem tühistanud ning kaebaja
kaebuse asjas nr 3-16-1187 menetlusse võtnud. Seega ei nähtu, et käesoleva asja raames
oleks kaebajale seonduvalt kirjavahetuskaardi ebakorrektse täitmisega mingeid muid
kahjulikke tagajärgi tekkinud või et tema kaebeõigus oleks kuidagi piiratud olnud.
Kaebaja tõi näitena välja ka haldusasja nr 3-16-1955, milles kaebaja esitas kahjunõude seoses
25.07.2016 Tartu Vanglas viibivale kinnipeetavale N. Lilitškinile saadetud kirja kadumisega.
Kuna kaebaja on antud intsidendiga seoses esitanud eraldiseisva kahju hüvitamisekaebuse,
siis on põhjendamatu kaebaja poolt selle asjaolu väljatoomine käesoleva haldusasja raames.
Lisaks on kaebaja välja toonud ka tema poolt õiguskantslerile 01.07.2016 saadetud kirja
(väidetavalt kaebus Tartu Vangla ametnike tegevusele) ning 16(19).09.2016 Viru Vangla
direktorile saadetud kirja kadumise. Kirjade sisu kaebaja kohtule ei täpsustanud, seega ei
nähtu, milles täpsemalt seisnesid kirjade kadumisega tekkinud võimalikud tagajärjed
kaebajale.
Halduskohtu hinnangul ei ole eelpooltoodu alusel põhjust eeldada, et kaebaja kavandatav
menetluses osalemine rahalise kahju hüvitamise nõudega on edukas HKMS § 111 lg 1 mõttes.
On vähetõenäoline, et kohus mõistaks kaebajale kirjavahetuskaardi mittenõuetekohase
täitmise tõttu välja rahalise kahjuhüvitise, seda enam, et Tartu Vangla on kaebaja ees
vabandanud ning märkinud, et edaspidi püütakse kirjavahetuskaarti täita nõuetekohaselt.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
3. Kaebaja esitas 27.02.2017 Tartu Halduskohtu 09.02.2017. a määruse peale määruskaebuse
ja 28.02.2017 selle täienduse, milles palub vabastada teda riigilõivu tasumise kohustusest,
kuna tal puuduvad rahalised vahendid. Samuti leiab kaebaja, et hüvitamiskaebuse
läbivaatamine on vajalik tema õiguste kaitseks ja vanglapoolsest vabandamisest ei piisa, kuna
see ei korva tema moraalseid kannatusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et J. Ustimenko määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu
Halduskohtu 09.02.2017. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu
vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201
lg 4, § 203 lg 2). Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi
taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab
neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav
menetluses osalemine on edukas. Seega tuleb kohtul menetlusabi taotluse lahendamisel
hinnata taotluse esitaja majanduslikku seisundit. Tartu Halduskohus on seda teinud ning
leidnud, et kaebaja puhul on tegemist maksejõuetu isikuga.
Ringkonnakohus selgitab, et kuigi kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt ei ole talle
maksejõuetuse tõttu menetlusabi andmine keelatud, ei ole maksejõuetus üksi piisav alus
menetlusabi andmiseks. HKMS § 111 lg 1 kohaselt peab kohus menetlusabi taotluse
lahendamisel lisaks arvestama sellega, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses
osalemine on edukas. Kui kaebaja menetluses osalemist ei saa pidada perspektiivikaks, ei anta
HKMS § 111 lg 1 kohaselt taotlejale menetlusabi ka juhul, kui tema majanduslik seisund ei
võimalda tal iseseisvalt menetluskulusid tasuda.
Lähtudes kaebaja poolt Tartu Vanglale esitatud kahju hüvitamise nõude sisust ja seal kirjas
olevatest etteheidetest vanglale kaebaja kirjavahetuskaardi täitmisel (tõlge,
tl 15-17), Tartu Vangla 28.12.2016. a otsusest hüvitamisnõude rahuldamata jätmise kohta ning
halduskohtule esitatud kaebuse sisust (tõlge, lk 11), nõustub ringkonnakohus halduskohtuga,
et käesoleval juhul puudub piisav alus eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine
on edukas, kuivõrd kaebusest ega ka vanglale esitatud kahjunõudest ei nähtu veenvaid
põhjendusi, mis annaksid alust arvata, et Tartu Vangla on VangS § 29 p 21 rikkumisega ja ajuti
tema kirjavahetuskaardi ebakorrektse täitmisega alandanud kaebaja inimväärikust selliselt, et
see tingib mittevaralise kahju hüvitise rahas väljamõistmise.
5. Eeltoodud põhjendustel jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning
Tartu Halduskohtu 09.02.2017. a määruse muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits
Einar Vene
Maili Lokk