2-16-6607/47 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-16-6607

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-16-6607

Määruse tegemise aeg ja koht

10.03.2017, Tallinn

Kohtukoosseis

H.A Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav

Kohtuasi

J.T avaldus laste ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse avaldajale

üleandmiseks laste viibimiskoha määramise ning

haridust, tervist, ravi ning huvialaringe puudutavates

küsimustes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.09.2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

J.T määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): J.T (isikukood XXX,

elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Martin Traat

(e-post: XXX)

Puudutatud isik I: H.A (isikukood XXX, elukoht XXX),

esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Marika

Jaanson (e-post: XXX)

Puudutatud isik II: N.N (isikukood XXX, elukoht XXX),

esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Leino Biin (e-

post: XXX)

Puudutatud isik III: W.Q (isikukood XXX, elukoht XXX),

esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Leino Biin (e-

post: XXX)

Eestkosteasutus Kiili vald (Kiili Vallavalitsuse kaudu)

(asukoht nabala tee 2a, Kiili alev, Kiili vald, Harjumaa, e-

post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta J.T määruskaebus rahuldamata.

1(10)

Tsiviilasi nr 2-16-6607

2. Jätta Harju Maakohtu 09.09.2016 määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud apellatsiooniastmes

määruskaebuse esitaja J.T kanda, välja arvatud puudutatud isikute H.A, N.N-i

ja W.Q esindamisega riigi õigusabi korras seotud kulud, mis jäävad riigi

kanda.

4. Kuna eestkosteasutusel väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad, ei

määra kohus neid kindlaks.

5. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. J.T (avaldaja, laste isa) esitas 26.04.2016 Harju Maakohtule avalduse tema ja H.A

(puudutatud isik I, laste ema) ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja

ainuhooldusõiguse avaldajale üleandmiseks laste N.N-i (puudutatud isik II) ja W.Q

(puudutatud isik III) viibimiskoha määramise, haridust, tervist, ravi ning huvialaringe

puudutavates küsimustes.

2. Avalduse kohaselt on avaldaja ja H.A kooselust sündinud N.N ja W.Q (lapsed).

Avaldaja ja laste ema ühine kooselu lõppes 2016. a veebruaris. Lapsed elavad koos

avaldajaga. Avaldaja märgib, et laste emal esinevad vaimsed probleemid ja laste ema

on viibinud tahtest olenematul ravil augustis – oktoobris 2015. Peale ravilt naasmist

oli esialgu kõik oras, siis tekkisid jälle probleemid, kuna puudutatud isik I keeldus

temale määratud ravimeid võtmast. Kui avaldaja soovitas uuesti ravile minna, lahkus

puudutatud isik I veebruaris 2016 ühisest kodust ja asus elama oma vanemate juurde.

Avaldaja leiab, et laste emaga ei ole võimalik laste hooldusõiguse küsimustes

saavutada ühist seisukohta ning seda ühiselt teostada arvestades laste ema tervislikku

seisundit.

Puudutatud isiku I (laste ema) seisukohad

3. Laste ema vaidles avaldusele vastu. J.T ja H.A kooselust sündinud kaks last. Laste

kasvatamisega tegeles varem laste ema. Mõned aastad tagasi vanemate vahelised

suhted halvenesid. Ema püüdis laste isa enam kaasata lapsi puudutavate küsimuste

lahendamisele, kuid isa huvitatus ei olnud piisav. Vanemal lapsel W.Q-l avastati

ajutsüst, millest tingituna süvenesid kodused probleemid, sh laste isa poolne vaimne

vägivald. Laste ema püüdis abi otsida psühholoogide ja nõustajate poolt, kuid laste isa

ei olnud koostööks valmis ja süüdistas kodustes probleemides laste ema. Laste isa oli

tihti ebakaine.

4. Tekkinud pingete tulemusel tekkis emal depressiivne seisund, mille tõttu viibis H.A

tahtest olenematul ravil. Laste isa ei käinud ema ravi saamise perioodil vaatamas ega

tundunud huvi ema tervisliku seisundi vastu. Peale statsionaarse ravi lõppemist asus

laste ema laste isa survel ja nõudmisel elama oma vanemate juurde.

5. Tänaseks päevaks on ema saanud ravi ja nõustamist ning kohtupsühhiaatrilise

ekspertiisi käigus on üheselt tuvastatud asjaolu, et laste ema on suuteline osalema laste

elu puudutavate oluliste otsuste tegemisel. Emal oli ja on lastega lähedane suhe ning

lapsed viibivad peale vanemate kooselu lõppemist vahelduvalt mõlema vanema juures.

Noorem laps alustab sügisel kooliteed mõlema vanema elukoha lähedal asuvas XXX

Gümnaasiumis, kus õpib ka vanem laps. Mõlemad vanemad on lapse koolivalikuga

osas samal seisukohal.

6. Vaatamata asjaolule, et vanemate kooselu on lõppenud ja ema ei pea võimalikuks

2(10)

Tsiviilasi nr 2-16-6607

kooselu uuesti alustada, peab ema laste huvides oluliseks, et vanemad jätkaksid ühist

hooldusõigust. Laste ema leiab, et puudub igasugune faktiline või õiguslik alus tema

hooldusõiguse piiramiseks.

Eestkosteasutuse seisukohad

7. Kiili vald (Kiili Vallavalitsuse kaudu) toetas avaldust ning leidis, et J.T-le peaks jääma

ainuotsustusõigus laste viibimiskoha, tervishoiu, ravi ja huvialaringe puudutavates

küsimustes.

8. 12.05.2016 tegid sotsiaalnõunik ja sotsiaalhoolekande töötaja kodukülastuse J.T

juurde. Kodus on olemas kõik vajalik. Alates veebruarist, kui lapsevanemad elavad

lahus, on lapsi kasvatanud isa. Lapse ema elab oma vanemate juures ning lapsed

veedavad aega ka koos emaga.

9. 16.05.2016 tegid sotsiaalosakonna töötajad kodukülastuse H.A juurde. H.A sõnul on

viimased 2 aastat olnud väga keeruline aeg. Ta on töötu ning tal puuduvad

materiaalsed võimalused oma laste toetamiseks. H.A langetas enda sõnul tervislikku

seisundit arvestades otsuse kodust välja kolida. Ühe aasta on ta käinud psühhiaatri ja

psühholoogi juures, võtab enda sõnul regulaarselt ravimeid, mis aitavad närve

tugevdada. Ta on teinud otsuse, et lapsed valivad ise, kus on nende kodu. Vanem poeg

W.Q tahab elada isa juures. Noorem poeg N.N tahab olla emaga. W.Q-l on

diagnoositud raske puue. Tal on olemas rehabilitatsiooniplaan, mille teenusele ema

poega suunanud ei ole. Vestlusest H.A-ga selgus, et talle sobib see, et laste kodu oleks

isa juures ning ta kohtuks lastega nädalavahetuseti.

10. 17.05.2016 käisid lapsed koos ema ja isaga Kiili Vallavalitsuse sotsiaalosakonna

vastuvõtul. Vestlusest lapsevanematega selgus, et kui arst kirjutab välja lastele

ravimeid, siis ema neid ei anna. Isale selgitati, et arsti ettekirjutusi tuleb laste tervist

silmas pidades järgida. Ema on nõus sellega, et laste elukoht on isa juures, kuna tal

endal kindel elukoht puudub. Lapsevanemad on jõudnud haridusküsimuses

kokkuleppele – N.N alustab 1. klassi õpinguid XXX Gümnaasiumis. H.A ei tunnista,

et tema ja J.T suhe on läbi ning soovib endiselt minna pereteraapiasse. Vestlusest

lastega selgus, et W.Q soovib elada isa juures. N.N-il oli enda sõnul ükskõik kas ta

elab ema või isa juures. Selgus, et laste tegevused on rohkem organiseeritud isaga

koos olles. Lastel on head suhted oma vanavanematega. W.Q-l läheb enda sõnul koolis

hästi. N.N ootab väga 1. klassi minekut. Lapsevanemad sõlmisid omavahel

suhtluskorra, mille alusel on laste viibimiskoht kuni 25.05.2016 isa juures. Lapsed

saavad soovi korral olla koos emaga igal päeval peale kooli/lasteaeda kuni kella 20:00.

Seejärel viib ema lapsed isa juurde. Kiili Vallavalitsuse sotsiaalosakonnale jäi H.A

jutust mulje, et ta ei mõista endiselt hetke olukorda ja ei saa aru sellest, et tema ja J.T

suhe on läbi.

Puudutatud isikutele II ja III määratud esindaja seisukoht

11. Laste esindaja leidis esialgses vastuses, et avalduse rahuldamine ei oleks vastuolus

laste huvidega. Kodukülastuse käigus veendus esindaja, et laste kodu on korras,

sisustatud kõige vajalikuga, lapsed olid avatud, rõõmsameelsed ja hoolitsetud.

Vestlusest lastega selgus, et neil ei ole midagi emaga suhtlemise vastu, kuid soovivad

elada isa juures. Mõlemad lapsed avaldasid arvamust, et isa peaks korraldama nende

kooli, spordi jms asjad, sest ema pidavat olema paljusõnaline, kirjutama pikki e-kirju

ja SMS-sse, millest nad aru ei saa ja isaga pidi olema palju lihtsam. H.A vaidles

avaldusele vastu. Ta kinnitas ülalkirjeldatud elukorraldust ja suhtlust lastega, kuid oli

seisukohal, et ta on ema kohustusi parimal viisil täitnud ja ta soovib ka edaspidi laste

3(10)

Tsiviilasi nr 2-16-6607

hooldusõigust teostada. Ta aktsepteeris laste soovi elada isa juures, kuid pidas väga

oluliseks igapäevast suhtlust lastega. Juhul kui avalduses kirjeldatud H.A tervise

probleemid leiavad ka dokumenteeritud tõestuse, on laste esindaja hinnangul ühise

hooldusõiguse osaline lõpetamine ja laste isale üleandmine põhjendatud ja vastavuses

laste huvidega. Laste huvides tehtavad otsustused peavad olema adekvaatsed ja

ratsionaalsed. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates ei ole laste esindajal kahtlusi, et J.T

suudab laste hooldusõigust ja hoolduskohustust parimal viisil ning laste huvides

teostada.

Menetluse edasine käik

12. Harju Maakohtus 25.05.2016 aset leidnud ärakuulamisel jäi avaldaja oma avalduse

juurde. Puudutatud isik I sellega ei nõustunud. Kohus leidis, et kuna laste ema tahtest

olenematu ravi dokumentides olev info ei pruugi olla tõene, olles ca aasta tagusest

perioodist, on otstarbekas läbi viia ekspertiis.

13. 30.06.2016 ekspertiisiakti kohaselt on H.A võimeline teostama vanema hooldusõigust

ja lapsi esindama.

14. 30.08.2016 kuulas Harju Maakohus ära lapsed. W.Q avaldas, et elab isa juures. N.N ,

et tuli isa juurest, kuid tavaliselt elab ema juures. Lapsed käivad kummagi vanema

juures, kui seda ise soovivad ja on sellise korraldusega rahul. Kui tekib vajadus arsti

juurde minna, viib neid ema, isa või vanaema. Oleneb sellest, kelle juures nad on.

Lapsed arvavad, et vanemad võiksid ka edaspidi otsustada ühiselt nende kooli, spordi

jm asjad.

15. 02.09.2016 ärakuulamisel tutvustas Harju Maakohus ekspertiisiakti. Avaldaja jäi

avalduse juurde ja selgitas, et avaldus sai esitatud selleks, et lapsele määratud plaani ei

täidetud. Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu. Avaldaja ei nõustunud minema

perelepitaja juurde, puudutatud isik I oli nõus. Lastele määratud esindaja oli

seisukohal, et kuna ekspertiis tuvastas laste ema võimelisuse hooldusõigust teostada,

on laste huvides, et vanemad teostaksid ühist hooldusõigust ning et ta ei toeta ühise

hooldusõiguse lõpetamist. Eestkosteasutus teatas, et vanemad teevad koostööd, kuid

oli seisukohal, et toetab avaldust selles, et laste viibimiskoht oleks isa juures, tervise ja

hariduse küsimused jääksid ka isale.

Esimese astme kohtu määrus

16. Harju Maakohus jättis 09.09.2016 määrusega avaldaja avalduse rahuldamata,

ekspertiisikulu ja puudutatud isikutele I-III määratud esindajate kulud riigi kanda.

Muud menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda.

17. Perekonnaseaduse (PKS) § 118 lg 1 kohaselt teostavad vanemad lapse suhtes ühist

hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades

silmas lapse igakülgset heaolu. Vanema hooldusõigus hõlmab PKS § 116 lg 2 kohaselt

vanema kohustust ja õigust hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi

hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest

(edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi

varahooldusõigus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 123 lg 1 sätestab, et

kohus teeb kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates

esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste

isikute õigustatud huvi. Avaldaja nõuab vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist ja

tema nõude õiguslikuks aluseks on PKS § 137. PKS § 137 lg 1 esimene lause sätestab,

et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul

4(10)

Tsiviilasi nr 2-16-6607

põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult

hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult

üle. Sama sätte lg 2 p 2 kohaselt ei rahuldata avaldust, kui on alust eeldada, et ühise

hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse üleandmine ei ole

kooskõlas lapse huvidega.

18. Kohus on 30.05.2016 määranud laste ema suhtes kohtupsühhiaatria

kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi. Ekspertiisist nähtub, et H.A-l esines 2015. a

augustis - septembris psühhootiline kriis ägeda polümorfse psühhootilise häire kujul,

mis on käesolevaks ajaks möödunud. Taustal on aga veel jäänud mõningase

mõttetegevuse omapärad, ta vajab taastumiseks ja lõplikuks rehabiliteerumiseks aega

ning polikliinilise ravi, psühhoteraapia jätkamist, kus ta kohusetundlikult on ka

käinud. Ekspertiisi kohaselt H.A äge psühhootiline seisund haiglaraviga möödus ja

tema psüühiline seisund on taastumas. H.A vajab polikliinilise psühhiaatrilise ja

psühhoterapeutilise ravi jätkamist. Laste ema kasutab väikeses annuses ka toetusravi

kodus õhtuti. H.A on võimeline ise mõistma psühhiaatrilise ravi vajadust. Tulenevalt

oma käesolevast psüühilisest seisundist on H.A võimeline teostama vanema

hooldusõigust ja lapsi esindama. Vastavate õiguste säilitamine oleks talle ka suureks

motivatsiooniks tema taastumisel ja rehabiliteerumisel. H.A on kestvalt võimeline oma

tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. Ekspertiisist nähtub, et pärast haiglast

lahkumist on H.A regulaarselt käinud kuni viimase ajani psühhiaatri ja psühholoogi

vastuvõttudel, kasutanud alanevas annuses ravimit. Tal on hea ja sisuline kontakt oma

raviarstiga (lk 117 – 121).

19. Ekspertiisis märgitust nähtuvalt asub kohus seisukohale, et laste emal puudub tema

tervislikust seisundist tulenevalt takistus laste hooldusõigust teostada. H.A on

võimeline teostama laste hooldusõigust ja hooldusõiguse säilitamine oleks talle

suureks motivatsiooniks tema taastumisel ja rehabiliteerumisel. Laste ema on teinud

pärast tahtest olenematu ravi lõppemist koostööd raviarstiga ja kasutanud väikeses

annuses toetusravi kodus.

20. Asjas esitatud materjalidest nähtuvalt on lapse vanemad suutnud ühiselt teostada laste

hooldusõigust ka menetluse kestel. Lapsevanemate 17.05.2016 kokkuleppest (lk 44)

nähtuvalt on vanemad ühiselt otsustanud, et lapsed viibivad kuni 25.05.2016 isa juures

ja ema külastamine toimub laste soove arvestades. Laste ema pidi tooma lapsed tagasi

isa juurde konkreetseks kellaajaks. 25.05.2016 kokkuleppe (lk 48) kohaselt on

vanemad ühiselt otsustanud laste viibimiskoha osas, et lapsed on isa juures kuni

03.06.2016 ja kuni 07.08.2016 pidid lapsed viibima isa ja isapoolsete vanemate juures.

Lapsevanemad leppisid kokku ka laste ja ema suhtlemise korras ajaks, millal lapsed

viibivad isa juures. Samuti teostasid laste vanemad ühist hooldusõigust W.Q tervist

puudutavas küsimuses, otsustades, et laste isa hakkab tegelema lapse

rehabilitatsiooniteenustega. Lisaks laste ärakuulamise protokollist nähtub, et vanemad

teostavad hooldusõigust laste tervist puudutavates küsimustes ühiselt, kuna lapsi viib

arsti juurde see vanem, kelle juures lapsed viibivad (lk 134). Lisaks sellele otsustasid

vanemad ühiselt, et noorem laps alustab kooliteed XXX Gümnaasiumis, kus õpib ka

vanem laps. Lisaks vanemad leppisid kokku, et puudega lapse toetuse saajaks on laste

isa. Eestkosteasutuse esindaja on 02.09.2016 istungil avaldanud, et vanemad on teinud

omavahel koostööd ja probleeme ei olnud. Lisaks teeb laste ema eestkosteasutuse

esindaja väitel head koostööd kohaliku omavalitsusega. Kohus on kuulanud lapsed

ära. Laste ärakuulamise protokollist nähtub, et W.Q elab isa juures ja N.N elab

tavaliselt ema juures ja kumbki laps saab külastada ka temast lahus elavat vanemat.

N.N-i sõnul oli ta arutanud vanematega millisesse huviringi tahaks ta sügisest minna,

mis viitab lapse hooldusõiguse teostamisele vanemate poolt ühiselt. Laste hinnangul

5(10)

Tsiviilasi nr 2-16-6607

võivad vanemad ka edaspidi otsustada ühiselt nende kooli, spordi jm asjad.

21. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et vanemad on suutnud seni lahendada

laste elus tähtsust omavaid küsimusi kokkuleppel ehk lapsevanemad on teostanud seni

laste hooldusõigust ühiselt. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-159-15 avaldanud

seisukohta, et mõlema vanema ühine hooldusõigus tuleb säilitada võimalikult suures

ulatuses. Kohus on seisukohal, et laste huvides on see, kui vanemad teostavad laste

hooldusõigust ühiselt. Kuivõrd lapsevanemad on teostanud laste hooldusõigust,

otsustades laste jaoks tähtsust omavaid küsimusi koos, asub kohus seisukohale, et ka

edaspidi on laste huvides hooldusõiguse teostamine vanemate poolt ühiselt ja avaldus

tuleb jätta rahuldamata.

Määruskaebus

22. Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ning teha uus määrus, millega avaldus rahuldada ning lõpetada laste N.N-i ja

W.Q ühine hooldusõigus osaliselt, andes J.T-le ainuhooldusõiguse laste viibimiskoha

määramiseks ning haridust, tervist ravi ja huvialaringe puudutavate küsimuste

otsustamiseks.

23. Määruskaebuse kohaselt on kohus teinud menetluses esitatud tõenditest ebaõiged

järeldused ja sellest tulenevalt kohaldanud vääralt materiaalõigust ning Riigikohtu

põhimõtteid.

24. Kohtule tõendina H.A psüühilise seisundi osas esitatud kompleksekspertiisi aktist

nähtub, et H.A vajab polikliinilise psühhiaatrilise ja psühhoterapeutilise ravi jätkamist.

Akti p-st 5 nähtub, et H.A on tulenevalt oma käesolevast psüühilisest seisundist

võimeline teostama vanema hooldusõigust ja lapsi esindama. Kui antud küsimuses

tekivad kahtlused, oleks ettepanek kaasata selle küsimuse otsustamiseks kohalikud

sotsiaaltöötajad, lastekaitse töötajad ja hankida lisaandmeid uuritava vastava

toimetulemise osas viimase poole aasta jooksul.

25. Eestkosteasutus Kiili vald toetab avaldust ja seda eelkõige põhjusel, et on tõusetunud

põhjendatud kahtlused, kas H.A on täielikult võimeline vanema hooldusõigust

teostama. Ta ei tarvita ravimeid vaatamata ekspertiisiaktis väidetule regulaarselt ning

aktist nähtuvalt on ta küll taastumas, kuid mitte veel terve. Ravi jätkamine on igal

juhul vajalik. Laste hooldusõigusega seotud ja avalduses nimetatud küsimused vajavad

aga lahendust koheselt, mitte oodates ema tervise täielikku taastumist. H.A

psüühilisele tervisele kindlasti häirivalt olukord, kus endine elukaaslane ehk avaldaja

peab temaga regulaarselt laste hooldust puudutavates küsimustes suhtlema.

26. Lapsed elavad oma avaldaja juures. See asjaolu iseenesest on kaalukas argument

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, millist vajadust põhjendab mh ka asjaolu, et

ema pani poja W.Q viimase arvamust küsimata korvpallitrenni, kuhu ta üldse ei

tahtnud minna. Isa käest arvamust ei küsitud. Poeg käis natuke trennis, kuid ei

soovinud jätkata, kuna tal on hoopis muud huvid.

27. Ühise hooldusõiguse korral peavad vanemad PKS § 118 lg 1 järgi teostama lapse

suhtes hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ning üksmeeles,

pidades silmas lapse igakülgset heaolu.

28. Maakohus on avaldaja hinnangul keskendunud olemuslikult pigem laste ja vanemate

suhtlusõigusele, mitte niivõrd avalduse objektiks oleva hooldusõiguse küsimuse

põhjendatud ja mõistlikule lahendamisele

Menetluse edasine käik

6(10)

Tsiviilasi nr 2-16-6607

29. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas menetlusosalistele

arvamuse saamiseks.

30. Eestkosteasutus toetas avaldaja avaldust osaliselt ning oli seisukohal, et J.T-le peaks

laste osas kuuluma ainuhooldusõigus laste viibimiskoha, tervise ja raviga seotud

küsimuste otsustamisel. Haridust ja huvialaringe puudutavates küsimustes on

lapsevanemad saavutanud kokkuleppe ja probleeme ei esine.

31. Puudutatud isikutele II ja III riigi õigusabi korras määratud esindaja oli seisukohal, et

vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks puudus alus. Laste ema elab oma

vanemate juures ca 500-800 meetri kaugusel avaldaja elukohast. Kui avalduse

esitamise ja esimese ärakuulamise istungi toimumise ajal elasid mõlemad lapsed

avaldaja juures, siis teise kohtuistungi toimumise ajaks elas W.Q põhiliselt isa juures

ja N.N ema juures. Kumbki vanematest ei vaielnud laste kujunenud elukorralduse ja

viibimiskoha üle. Kui vanemad on asunud eraldi elama, säilib vanemat ühine

hooldusõigus, sh õigus määrata üksmeelselt laste viibimiskoht, ning leppida kokku

kumma vanema juures lapsed peamiselt elavad. Kuivõrd laste viibimiskoha üle

vaidlusi vanematel ei olnud ning esile ei toodud ka muid kaalukaid argumente või

asjaolusid, miks ühine hooldusõigus teostamise laste viibimiskoha osas välistaks,

puudub laste esindaja arvates vanemate ühise hooldusõigusse lõpetamiseks laste

viibimiskoha küsimuses alus. Laste vanemad ei toonud kumbki esile lahendamata

vaidlusi laste hooldusõiguse teostamise küsimustes laste hariduse, tervist ja

huvialaringe puudutavates küsimuste. Vanemate varasemad erimeelsused, sh

tõenäoliselt laste ema tervislikust seisundist tingitud erimeelsused, olid teise

ärakuulamise kohtuistungi toimumise ajaks lahendatud. Märgitu näitab, et vanemad

suudavad ühiselt laste hooldusõigust teostada. Määruskaebuses ei ole esile toodud

aluseid või argumente, mis tingiksid vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist ja

avaldajale üle andmist. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, mille

kohaselt mõlema vanema hooldusõigus tuleb säilitada võimalikult suures ulatuses.

Laste esindaja arvates konkreetses kohtuasjas kohus lähtus õigesti märgitud

seisukohast. Juhul kui peaksid vanemate vahel tõusetuma erimeelsused, mis takistavad

laste ühise hooldusõiguse teostamist, on võimalik kas otsustusõiguse või

hooldusõiguse andmisega ühele vanemale probleem lahendada. Käesoleval hetkel

laste esindaja selleks alust või vajadust ei näe.

32. Puudutatud isiku I arvamuse kohaselt tuleb jätta määruskaebus rahuldamata. Ekspert

on andnud ühese hinnangu H.A vaimsele tervisele ja tema võimekusele lapsi esindada.

Puuduvad mistahes põhjendused, et lastekaitsetöötajad peaksid või võiksid hinnata

ema toimetulekut. Eestkosteasutus Kiili vald on põhjendamatult asunud tegutsema

ema ja laste huvide vastaselt. Lastekaitsetöötajate ülesandeks on tagada laste huvide

esindamine ja kaitse. Laste huvides ei ole see, kui lastekaitse asub põhjendamatult

tõrjuma laste elust kõrvale huvitatud vanemat. H.A jätkab ravi, on leidnud töökoha ja

täielikult taastumas. Laste ema seisund võimaldab täielikult hooldusõigust teostada.

Samal seisukohal oli antud asjas ka lastele määratud esindaja. Lapsed kinnitasid kohtu

poolt ärakuulamisel, et ema tegeleb nendega pidevalt, sh käib arsti juures ja teeb muid

toiminguid ning see on laste arvates igati sobiv. H.A käib lastega ujumas, abistab

lapsi kodustes töödes, käib klassi lastevanemate koosolekutel, arsti juures. H.A on

avaldanud soovi läbi perelepituse omavahelisi suhteid parandada, kuid kahjuks ei

nõustunud J.T perelepitusel osalema. Hetkel elavad lapsed sisuliselt mõlema vanema

juures. Noorem laps on alates suveperioodist viibinud rohkem ema elukohas.

Vanemate elukohad ei ole kaugel. Senini ei ole vanemate vahel tekkinud ühtegi

lahkheli lastega suhtlemise pinnal, kuid laste ema möönab, et suhtluskorra

kokkuleppimise vajadus on tõusetumas, kui laste isa jätkab senist suhtumist ja

7(10)

Tsiviilasi nr 2-16-6607

koostööd ei tee. Lapsed soovivad emaga väga koos olla, mida nad on kinnitanud ka

kohtu poolt ärakuulamisel. Vanemate vahel ei ole olnud erimeelsusi

haridusküsimustes- lapsed õpivad XXX Gümnaasiumis ja see on mõlema vanema

poolt aktsepteeritav. Asjaolu, et lapsed proovivad mitmeid huviringe ja avaldavad

soovi nendest loobuda, on tavapärane ja sellega peavad ka vanemad arvestama. Seega

ei ole laste isa poolt määruskaebuses toodud väited lapse korvpallitrenniga seoses

kuigivõrd olulised. Laste ema on alati püüdnud laste isaga laste teemal suhelda ja

hoolib laste heast käekäigust ning heaolust. Laste isa on pikad päevad tööl ja peale

tööpäeva on isa tihti alkoholijoobes. Lapsed on isa juures viibides sageli omapead ja

järelevalveta. Emal on stabiilne töökoht ja tema juues viibides tegelevad lastega ka

emapoolsed vanavanemad. Vaatamata asjaolule, et vanemate kooselu on lõppenud ja

ema ei pea võimalikuks kooselu uuesti alustada, peab ema laste huvides oluliseks, et

vanemad jätkaksid ühistel jõupingutustel ühist hooldusõigust. Laste ema leiab, et

puudub igasugune faktiline või õiguslik alus tema hooldusõiguse piiramiseks

avalduses toodud asjaoludel. Momendil on isa käitumine suunatud sellele, et tõrjuda

ema laste elust ja eeltoodu ei ole laste huvides. Kuigi H.A on nõus maakohtu lahendi

lõppjäreldusega, oleks H.A lootnud saada maakohtu poolset toetust ja laste isa

suunamist perelepitusele.

33. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-

le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

34. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud

kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna

määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega

ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

35. PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral

hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades

muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada,

hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse

tulevasi elamistingimusi. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki selles peatükis

reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva

lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

36. Eeltoodust tulenevalt on vanema õiguste määramine, sh ühise hooldusõiguse

lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine, kohtu kaalutlusotsustus.

Kõrgema astme kohus saab maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda üksnes siis, kui

maakohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi

(vt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-159-15, p 28). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei

ole käesoleval juhul diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud.

37. Määruskaebuse esitaja väidab, et maakohus on esitatud ekspertiisiaktist teinud

ebaõiged järeldused, sellest tulenevalt vääralt kohaldanud materiaalõigust ning

väljakujunenud kohtupraktikat. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu.

38. Avaldaja poolt maakohtule esitatud avaldus baseerub väitel, et laste ema ei ole oma

terviseseisundist tulenevalt võimeline laste suhtes hooldusõigust teostama. Samas

nähtub maakohtu menetluses läbiviidud ekspertiisiaktist üheselt, et laste ema on oma

psüühilisest seisundist tulenevalt võimeline teostama vanema hooldusõigust ja lapsi

8(10)

Tsiviilasi nr 2-16-6607

esindama (tlk 121). Seega on avaldaja väide ümber lükatud.

39. Iseenesest on õige määruskaebuse esitaja viide, et ekspertiisiakt sisaldab ka

seisukohta, et juhul, kui hooldusõiguse teostamise küsimuses tekivad kahtlused, tuleks

otsustamiseks kaasata kohalikud sotsiaal- ja lastekaitse töötajad ning hankida

lisaandmeid uuritava toimetulemise osas viimase poole aasta jooksul. See ei lükka

ringkonnakohtu hinnangul ümber ekspertide lõppjäreldust selle kohta, et laste ema on

võimeline laste suhtes hooldusõigust teostama ja neid esindama. Maakohus ei ole

ekspertiisiaktist teinud ebaõigeid järeldusi, nagu avaldaja väidab. Ringkonnakohus

juhib tähelepanu, et ekspertide hinnangul on laste ema võimeline hooldusõigust

teostama ka käimasolevat ravi ja selle jätkamise vajadust arvestades ning

ekspertiisiaktis ei ole asutud seisukohale, et hooldusõiguse teostamiseks tuleks ära

oodata laste ema tervise täielik taastumine.

40. Arvestades ekspertiisiaktis sisalduvat juhist tegutsemiseks võimalike kahtluste korral,

tuli avaldajal, kui tal vaatamata ekspertiisiaktis järeldatule endiselt esines laste ema

võimekuse osas ühise hooldusõiguse teostamisel kahtlusi, nende aluseks olevad

asjaolud kohtu ette tuua ja põhistada. Uusi asjaolusid ja tõendeid võis avaldaja esitada

ka määruskaebusmenetluses tulenevalt TsMS § 662 lg 3.

41. Määruskaebuses tugineb avaldaja sellele, et eestkosteasutusel on tekkinud põhjendatud

kahtlused, kas laste ema on täielikult võimeline vanema hooldusõigust teostama.

Samas ei selgu ei kaebusest ega ka sellele eestkosteasutuse poolt antud vastusest,

milles need kahtlused seisnevad. Määruskaebuses on küll mainitud, et laste ema ei

tarvita ravimeid regulaarselt, kuid avaldaja ei ole eelnimetatut tõendanud. Uue

asjaoluna on avaldaja määruskaebuses välja toonud selle, et laste ema pani vanema

poja ilma avaldaja arvamust küsimata korvpallitrenni, kuid on ka selle väite

tõendamata jätnud. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebus selles osas

paljasõnaline ja põhistamata. Muid võimalikke elulisi asjaolusid, mis annaksid aluse

järeldada, et laste ema ei tule hooldusõiguse teostamisega oma terviseseisundi tõttu

toime või et laste vanematel puuduks hooldusõiguse teostamisel üksmeel, kaebaja

kohtu ette toonud ega põhistanud ei ole.

42. Nõustuda ei saa määruskaebuse esitajaga selles, et kaebuse rahuldamiseks annab aluse

ainuüksi asjaolu, et lapsed elavad avaldaja juures. Tsiviilasja materjalide kohaselt ei

ole laste elukoha osas vanematel vaidlust esinenud ning laste ema on nõus, et lapsed

elavad avaldajaga (tlk 44, 48). Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka avaldaja

oletused selle kohta, nagu mõjuks laste ema psüühilisele tervisele häirivalt olukord,

kus ta peab lastega puudutavates küsimustes avaldajaga suhtlema. Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt on laste vanemad tsiviilasja menetluse kestel lapsi

puudutavates küsimustes jõudnud korduvalt kokkulepetele (mh laste viibimiskoha,

suhtluskorra, raviga seotud küsimuste osas (tlk 44, 48)). Eeltoodust järeldub, et laste

ema psüühika on piisavalt taastunud ja toimetulev suhtlemaks teise vanemaga ühiseid

lapsi puudutavates hooldusõiguslikes küsimustes.

43. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega hinnanud kogumis

kõiki asjas esitatud tõendeid ja veenvalt põhjendanud, miks on laste huve silmas

pidades õige vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine. Seaduse kohaselt peavad

muudatused vanemate hooldusõiguse ulatuses lähtuma esmajärjekorras lapse huvidest.

Kui lapse huvides on vanemate ühise hooldusõiguse jätkuv teostamine, puudub

õiguslik alus selles muudatuste tegemiseks. Käesoleval juhul ei ole avaldaja kohtu ette

toonud selliseid asjaolusid ning neid põhistatud, mis võimaldaksid avalduse

rahuldamist ja ühise hooldusõiguse lõpetamist avaldaja poolt soovitud küsimustes.

Maakohus on õigesti järeldanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine soovitud kujul ei

ole laste huvides.

9(10)

Tsiviilasi nr 2-16-6607

44. Olenemata sellest, kas avaldaja nõue ühise hooldusõiguse lõpetamiseks viibimiskoha,

hariduse, tervise, ravi ja huvialaringide osas tugineb väitel, et laste ema ei ole

tervislikust seisundist tulenevalt hooldusõiguse teostamiseks võimeline või et laste

vanematel puudub üksmeel kõigis avaldaja poolt nimetatud küsimustes mõlema lapse

suhtes hooldusõiguse teostamisel, tuli avaldajal TsMS § 477 lg 1 ja lg 7 tulenevalt

oma avaldust põhistada ja väited tõendada. Viidatud sätetes sisalduvate põhimõtete

kohaselt saab kohus hagita menetluses esitatud avalduse rahuldada vaid eeldusel, et

see vastab seadusele ja on tõendatud. Käesoleval juhul tsiviilasja materjalidest

tulenevalt nimetatud eelduste esinemist järeldada ei saa. Eeltoodust tulenevalt jääb

määruskaebus rahuldamata.

45. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 tulenevalt avaldaja kanda, välja

arvatud tasu puudutatud isikutele I-III osutatud riigi õigusabi eest, mis jääb Eesti

Vabariigi kanda TsMS § 172 lg 3 alusel.

46. Määruskaebuse esitaja menetluskulud jäävad tema enda kanda ning kuna

eestkosteasutusel väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad, ei määra

ringkonnakohus menetluskulusid kindlaks.

47. Määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 696 lg 3 1. lausest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

H.A Kirspuu

Iko Nõmm

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

10(10)