3-16-1435/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1435

Haldusasi

A. U., I. S., M.-L. K. ning Klaabu, Nipi ja Tige Kala UÜ

kaebus Kuusalu Vallavolikogu 29.06.2016 otsuse nr 34

tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks tegema taotluse

osas uus otsus

Menetlusosalised

Kaebajad – A. U., I. S., M.-L. K. ning Klaabu, Nipi ja Tige

Kala UÜ, volitatud esindaja Kaido Loor

Vastustaja – Kuusalu vald

Kolmas isik – H. E., volitatud esindaja Tuulikki Laesson

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. U., I. S., M.-L. K. ning Klaabu, Nipi ja Tige Kala UÜ kaebus, tühistada

Kuusalu Vallavolikogu 29.06.2016 otsus nr 34 ning kohustada Kuusalu valda vaatama

kaebajate taotluse uuesti läbi.

2. Mõista Kuusalu vallalt A. U., I. S., M.-L. K. ning Klaabu, Nipi ja Tige Kala UÜ kasuks

välja riigilõiv kokku 60 (kuuskümmend) eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 10.04.2017

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teiste menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-16-1435

2(10)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Kuusikuranna esitas 26.05.2016 Kuusalu Vallavalitsusele taotluse määrata Kuusalu

vallas Mäepea külas Rannaheina tee 2 kinnistul (kinnistusregistri nr 9682402, katastritunnus

35201:002:0322) asuv juurdepääsutee kallasrajale avalikult kasutatavaks teeks või seada sellele

sundvaldus.

2. Kuusalu Vallavolikogu ei nõustunud 29.06.2016 otsuses nr 34 MTÜ Kuusikuranna

taotlusega.

3. MTÜ Kuusikuranna, A. U., H. S., I. S., M.-L. K. ning Klaabu, Nipi ja Tige Kala UÜ

esitasid 16.07.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kuusalu Vallavolikogu 29.06.2016 otsuse

nr 34 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks tegema taotluse kohta uus otsus.

4. Kohus tagastas 19.08.2016 määrusega MTÜ Kuusikuranna ja H. S. kaebused, võttis A. U.,

I. S., M.-L. K. ning Klaabu, Nipi ja Tige Kala UÜ (kaebajad) kaebused menetlusse, tunnistas

vastustajaks Kuusalu valla ning kaasas menetlusse kolmanda isikuna Rannaheina tee 2 kinnistu

omaniku H. E.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kaebuse põhjendused:

5.1. Kaebajatele kuuluvad Kuusalu vallas Mäepea külas asuvad kinnistud. Kuusalu

Vallavolikogu 25.10.2000 otsuse nr 32, millega algatati Mäepea külas Kuusiku VI ja Kuusiku

VII maaüksustel detailplaneering, p 3.6 nägi ette, et planeeritavale alale tuleb ette näha jalgrada

mereni, mida oleks võimalik kasutada kõigil planeeritavale alale jäävatel kruntide omanikel,

vallaelanikel ja külastajatel. Kuusalu Vallavolikogu 17.10.2002 otsusega nr 112 kehtestatud

Mäepea küla Kuusiku V, Kuusiku VI ja Kuusiku VII (Kuusiku Asum) kinnistute

detailplaneering nägi ette Rannaheina tee 2 kinnistule teeservituudi seadmise kallasraja ja

teemaa ühendamiseks jalakäijatele ning Rannaheina tee 2 kinnisasja vahetusse lähedusse 32-

33-kohalise sõiduautode ja 6-kohalise busside-veoautode parkla. Kolmas isik on juurdepääsutee

kallasrajale välja ehitanud, kuid takistab selle kasutamist väravaga. Fotol on näha teade, mille

kohaselt on ligipääs lubatud MTÜ Kuusiku VII liikmetele, mille juhatuse liikmeks kolmas isik

on, kuid kolmas isik ei soovi, et kaebajad astuks MTÜ-sse Kuusiku VII. Värava tõttu sõltub

võimalus kasutada juurdepääsu kallasrajale kolmanda isiku tujust. Juurdepääs kallasrajale on

muul viisil raskendatud või õigusliku aluseta. Rannaheina tee 2 kinnistule ei ole servituuti

seatud.

5.2. Vaidlusalune otsus on õigusvastane. Kuusiku Asumi jt lähikonna kinnistuomanikke ei ole

haldusmenetlusest teavitatud ega menetlusse kaasatud, samuti ei ole neid ära kuulatud. Otsus

on põhjendamata ning seal ei ole näidatud haldusakti andmise faktilist ja õiguslikku alust. Pelk

viide detailplaneeringule ei ole piisav. Otsuse tagantjärele motiveerimine ei muuda otsust

õiguspäraseks. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 38 lg 7 järgi on juurdepääs

kallasrajale igaühe õigus ning kohalikul omavalitsusel tuleb see tagada. Ka detailplaneeringuga

on juurdepääs kallasrajale ette nähtud. Otsuses ei ole kaalutlusi, miks ei saa Rannaheina tee 2

kinnistul paiknevat jalgrada määrata avalikuks kasutuseks.

3-16-1435

3(10)

5.3. Rannaheina tee L2 (kinnistusregistri nr 9684602, katastritunnus 35201:002:0383) on 3/5

suuruses mõttelises osas MTÜ Kuusikuranna ja 2/5 suuruses mõttelises osas kolmanda isiku

omandis. Nimetatud tee on avalikus kasutuses, sest MTÜ Kuusikuranna on kehtestanud

teekasutustingimused, mille järgi on see tee kõigile avatud jalgsi ja kergliiklusega liikumiseks.

Tegemist ei ole ühise asja tavapärasest valdamisest ja kasutamisest välja jääva otsustusega, sest

KeÜS § 33 lg 3 keelab omanikul eratee ja raja kasutamise keelamist, kui kasutus põhineb

väljakujunenud taval ega ole talle koormav. Antud juhul ei koorma tee kasutamine jalgsi või

kergliiklusvahendiga teed oluliselt. Samuti ei muutu tee olemus ega eesmärk. MTÜ

Kuusikuranna saatis enne teetingimuste kehtestamist need arvamuse avaldamiseks ka

kolmandale isikule.

5.4. Põhja tee 18 kinnistule (kinnistusregistri nr 9679102, katastritunnus 35201:002:0334)

detailplaneeringuga ettenähtud servituudiala on mõeldud kraavi hooldamiseks ja sisaldab mh

kraavi ennast. Asjaolu, et detailplaneering näeb ette mitmeid juurdepääsuteid, ei tähenda, et

mõnda neist võiks sulgeda.

5.5. Väidetav notariaalne isikliku kasutusõiguse leping MTÜ Kuusiku VII liikmete kasuks ei

kehti, sest seda ei nähtu kinnistusraamatust. Seejuures tuleb juurdepääs kallasrajale

detailplaneeringu ja KeÜS järgi tagada kõigile elanikele, mitte ainult MTÜ Kuusiku VII

liikmetele.

5.6. Vale on väide, et kolmas isik ei ole takistanud juurdepääsu jalgraja kaudu kallasrajale.

Fotolt on näha, et värav on lukuga ja kinni.

5.7. Vaidlusalune jalgrada on tee ehitusseadustiku (EhS) § 92 tähenduses, sest see on tekkinud

inimese töö tulemusena (pinnase tõstmine, rohu niitmine ja raja sissetallamine, paekivide

laotamine rajale) ja rajatud inimeste liikumiseks. Sarnasel seisukohal on ka Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium.

5.8. Servituudiala algusesse on planeeritud 32-kohaline sõidukite parkla, mis pole ilmselgelt

mõeldud MTÜ Kuusiku VII liikmete teenindamiseks, vaid avalikkuse teenindamiseks. Ei ole

eluliselt usutav, et kolmandal isikul on nii palju sõidukeid, et vajaks selle jaoks 32-35-kohalist

sõiduauto ja 6-kohalist veoauto parklat.

5.9. Asjaolu, et Mäepea küla elanikel on ligipääsuks kallasrajale võimalik ületada Rannaheina

teel asuvaid hoonestamata ja piireteta kinnistuid, ei võta kolmandalt isikult ja vastustajalt

kohustust realiseerida detailplaneeringus ettenähtud õigused ja kohustused.

5.10. Mäepea küla elanikel puudub võimalus kasutada kallasrajale juurdepääsuks Rannaoja

tee ja Põhja tee 18 kinnistuga piirnevat Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) kuuluvat

kinnistut (riigi reservmaa nr AT1301270014, lähiaadress Metskonna 47), sest Kuusiku Asumit

eraldab sellest maaüksusest mitme meetri laiune kraav. Kolmanda isiku väide silla kohta on

vale.

5.11. Detailplaneeringuga ette nähtud servituudiala ei tähenda seda, et kolmas isik valib ise,

kellele servituudi annab, vaid seda, et see antakse isikutele, kes seda soovivad, või kohalikule

omavalitsusele. Vastasel juhul muutuks servituudiala ettenägemine detailplaneeringuga

sisutuks. Kolmas isik ei ole kaebajatele isikliku kasutusõiguse seadmist pakkunud. Pakutud on

ebamõistlike tingimustega lepingut raja kasutamiseks.

5.12. Kolmanda isiku viited sundvaldusele ja sundvõõrandamisele ei ole asjassepuutuvad.

5.13. Kallasrajale juurdepääsu tagamine on kohaliku omavalitsuse kohustus, mistõttu on

loogiline eeldada, et jalgraja nõue kallasrajani oligi detailplaneeringu eesmärk. Vastustaja leidis

3-16-1435

4(10)

veel 2006. a, et jalgteed on vajalikud. Teede ehituse projekti koostamine kolmanda isiku poolt

kinnitab, et ka kolmas isik sai jalgraja vajalikkusest ja detailplaneeringu eesmärgist aru.

5.14. Kolmanda isiku viide planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lg 1 p-le 11 on väär, sest see

norm ei kehtinud detailplaneeringu kehtestamise ajal.

5.15. Kaebajatel on kaebeõigus, sest MTÜ Kuusikuranna tegutses taotluse esitamisel nende

huvides ja nimel, tal oli olemas kaebajate heakskiit. Vaidlusalune otsus piirab otseselt kaebajate

subjektiivset õigust juurdepääsule kallasrajale. Vastustaja teadis, keda MTÜ Kuusikuranna

esindas. MTÜ-l Kuusikuranna on olnud vastustajaga eelnevalt mitmeid kohtumisi ja

kirjavahetust. Kahtluse korral tulnuks vastustajal uurimispõhimõttest lähtudes see välja uurida.

5.16. Klaabu, Nipi ja Tige Kala UÜ selgitas täiendavalt, et kuna KeÜS § 38 lg-s 7 ette nähtud

õigus on igaüheõigus, siis ei pea kaebaja kaebeõiguse omamiseks olema maaomanik. MTÜ

Kuusikuranna esitas taotluse oma liikmete, mh kaebaja, huvides, seega on kaebajal ka

kaebeõigus taotluse kohta tehtud õigusvastase otsuse peale. Juriidilise isiku üldiseks eesmärgiks

on füüsiliste isikute eesmärkide saavutamine juriidilise isiku kaudu. Kallasrajale ligipääs võib

olla füüsilise isiku üks eesmärke ja seeläbi ka juriidilise isiku õigusvõimesse kuuluv. KeÜS § 38

lg 7 ei piira õigustatud isikute ringi vaid füüsiliste isikutega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 26 ei piira juriidilise isiku õigusvõimet registris ettenähtud tegevusaladega. Kaebajal

on olukorraga ka reaalne puutumus, sest on Mäepea külas Lõuna tee 13 asuva kinnistu omanik

ja üürib seal asuvat hoonet K. L.le. Kaebaja otsestes huvides on, et tema üürnik saaks kasutada

kinnisasja ja realiseerida õigusi.

6. Vastustaja leidis, et 29.06.2016 otsus nr 34 on õiguspärane ja piirkonna elanikke on

piisaval määral menetlusse kaasatud. Kolmandale isikule ei ole võimalik esitada nõuet kinnistu

koormamiseks avaliku teega, sest juurdepääs avalikult teelt (Kuusalu-Valkla maantee)

Rannaheina tee 2 kinnistuni ei ole avalik. Samuti puudub Kuusalu Vallavolikogu 17.10.2002

otsusega nr 112 kehtestatud detailplaneeringus nõue avalike teede rajamise kohta.

7. Kolmas isik leidis, et kaebused tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Põhjendused:

7.1. Kaebajatel puudub kaebeõigus, sest nad ei ole esitanud vastavalt riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 6 lg-le 3 taotlust vastustajale. Taotluse esitas MTÜ Kuusikuranna, kelle

subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. MTÜ-l Kuusikuranna puudus õigus esitada taotlust

kaebajate huvides. Seetõttu tuleb kaebused jätta läbi vaatamata.

7.2. Klaabu, Nipi ja Tige Kala UÜ-l puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus ja tema kaebus tuleb

jätta läbi vaatamata. Kallasraja kasutamise õigus on olemuselt inimesekeskne ja juriidiline isik

ei saa seda õigust kasutada. Kaebeõigus saaks olla äriühingu üürnikul K. L. Äriühing ei saa

kaitsta oma üürniku õigusi. Äriühingu eesmärgiks on majandusliku kasu teenimine, mistõttu

saavad äriühingu subjektiivsed õigused olla seotud üksnes majanduslike huvidega. Klaabu, Nipi

ja Tige Kala UÜ tegevusaladeks on ärinõustamine ja muu juhtimisalane nõustamine ning

kaebaja selgitustest nähtuvalt ka kinnisvara üürile andmine. Kaebaja ei ole ära näidanud, mil

viisil piirab kallasrajale juurdepääsu õiguse mitte tunnustamine tema tegevuse eesmärke.

Kaebajal tuleb tõendada, et selle tõttu väheneb tema üüritulu. Samuti tuleb tal tõendada, et tal

on õiguslik alus Rannaheina tee 2 jalgraja kasutamiseks ja selle õiguse sidumiseks

üürilepinguga.

7.3. Vastustaja ei saanudki subjektiivsete õiguste riivet kaaluda. MTÜ-l Kuusikuranna ei ole

subjektiivset õigust kallasrajale ligipääsuks. MTÜ Kuusikuranna liikmete nimekiri ei ole avalik,

mistõttu puudus vastustajal teave, kelle nimel on taotlus esitatud.

3-16-1435

5(10)

7.4. Põhjendamatu on seisukoht, et vastustaja ei ole lähikonna kinnistu omanikke menetlusse

kaasanud. Vastustaja edastas taotluse saamisel selle kohe kolmandale isikule seisukoha

avaldamiseks. Kuna MTÜ Kuusikuranna esindas väidetavalt kõiki oma liikmeid, jääb

arusaamatuks, keda pidanuks vastustaja veel menetlusse kaasama.

7.5. Vastustaja 29.06.2016 otsus nr 34 on õiguspärane. Lisaks otsuses viidatud dokumentidele

tuleb arvesse võtta ka vallavolikogu 29.06.2016 istungi protokolli nr 1-1/8. Protokolli p 9

kohaselt selgitas vallavanem, et Rannaheina tee 2 asuvat jalgrada ei ole võimalik määrata

avalikuks teeks, sest sellel puuduvad teele vajalikud tunnused. Otsuse aluseks oli ka Kuusalu

Vallavalitsuse ettepanek. Kuusalu vald korraldas küsimuse lahendamiseks ka paikvaatluse, kus

osalesid nii MTÜ Kuusikuranna kui ka kolmas isik. On põhjendatud eeldada, et vallavalitsuse

poolt tehtud ettepanekus vallavolikogule sisaldusid otsusega seonduvad põhjendused ja

kaalutlused, kuna vald oli ka ise täiendavalt infot kogunud. Nimetatud taotluse menetlus oli

vallavalitsuse istungi päevakorras nii 16.06.2016 kui ka 28.06.2016, mistõttu saab järeldada, et

vallavalitsus on arvestanud kõikide tähtsust omavate asjaolude ja kaalutlustega.

7.6. Otsus on ka materiaalselt õiguspärane, sest Rannaheina tee 2 kinnistul asuva jalgraja

määramine avalikuks teeks ei ole kehtiva õiguse järgi võimalik. Rannaheina tee 2 kinnistul asuv

jalgrada ei ole tee EhS § 92 lg 1 tähenduses, vaid üksnes niidetud ja rohtu tallatud rada. See ei

vasta ka majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee seisundinõuded“ § 5 lg-s 1

toodud pinnasetee definitsioonile. Jalgrada ei ole õiguslikult võimalik avalikuks teeks määrata.

7.7. Rannaheina tee 2 jalgraja määramine avalikku kasutusse ei ole põhjendatud ka seetõttu, et

see tooks kohalikule omavalitsusele kaasa täiendavad kohustused, mille finantseerimiseks

puuduvad vallal rahalised vahendid.

7.8. EhS § 94 lg 2 järgi peab eratee avalikuks kasutamiseks määramiseks kohalikul

omavalitsusel olema õigus teealuse maa kasutamiseks tulenevalt piiratud asjaõigusest. Kui maa

omanik ei ole nõus kokku leppima piiratud asjaõiguse seadmises, on kohalikul omavalitsusel

asjaõiguse

omandamiseks

õigus

taotleda

sundvalduse

seadmist.

Kehtestatud

detailplaneeringuga on määratud Rannaheina tee 2 kinnistule teeservituudi vajadus. Kolmas isik

ei ole isiklike kasutusõiguste seadmisele vastu vaielnud ja kaebajad ei ole vastava taotlusega

kolmanda isiku või maakohtu poole pöördunud. Servituudivajaduse ettenägemine ei ole avalik-

õiguslik, vaid eraõiguslik kitsendus ega saa olla kohalikule omavalitsusele aluseks tee avalikku

kasutusse määramiseks. Kui detailplaneeringu eesmärgiks olnuks määrata Rannaheina tee 2

kinnistu jalgrada avalikku kasutusse, oleks see detailplaneeringus selgesõnaliselt ka sätestatud

ja servituudivajaduse määramise asemel oleks määratud Rannaheina tee 2 kinnistu jalgraja osas

teemaaks. Piirkonnas elavate elanike kasuks servituudi seadmine oleks kolmanda isiku jaoks

oluliselt vähem koormavam kui avalikkuse kasuks seatav servituut, mis tähendab ligipääsu

piiramatule isikute ringile.

7.9. Riigikohus on 09.11.2016 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-57-16 selgitanud, et avalikult

kasutatavaks muutub eratee siis, kui pärast sundvalduse seadmist teeb volikogu eraldi otsuse

tunnistada eratee avalikult kasutatavaks. Kinnisasja sundvõõrandamine, sh sundvalduse

seadmine on lubatud üksnes juhul, kui seda näeb ette kehtestatud detailplaneering (kinnisasja

sundvõõrandamise seaduse § 3 lg 4). Detailplaneering ei näe ette Rannaheina tee 2 asuva

jalgraja määramist avalikuks teeks. PlanS § 75 lg 1 p 11 kohaselt on kallasrajale avaliku

juurdepääsu tingimuste määramine üldplaneeringuga lahendatav ülesanne. Praegusel juhul ei

ole Rannaheina tee 2 kinnistu jalgrada määratud ka Kuusalu valla üldplaneeringuga avalikuks

juurdepääsuks kallasrajale.

7.10. Kui Rannaheina tee 2 kinnistu jalgrada oleks detailplaneeringuga ette nähtud avalikult

kasutatavaks teeks, oleks selleks olnud vajalik määrata avalikeks teedeks ka Rannaheina tee ja

3-16-1435

6(10)

Rannaoja tee. Rannaheina tee on eratee, millele sissesõitu takistab tõkkepuu ja

liikluskorraldusvahend. Nimetatud tee on loetud erateeks ka MTÜ Kuusikuranna tellimusel

koostatud tänavavalgustuse projektis. Rannaheina tee ei ole avalikus kasutuses. MTÜ

Kuusikuranna on teetingimuste kehtestamisega sätestanud eratee kasutamise tingimused, sh

isikute ringi, kes teed kasutada võivad, ja liiklusvahendid, millega teed kasutada võib. Avalikku

teed eristab erateest iga isiku õigus liikuda teel vabalt valitud sõidukiga. Rannaheina tee on

MTÜ Kuusikuranna ja kolmanda isiku kaasomandis. Eratee määramine avalikku kasutusse

väljub tavapärase valdamise ja kasutamise piiridest ning sellekohaseid otsuseid ei saa vastavalt

asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-le 1 langetada kaasomanike häälteenamusega. Eratee

määramist avalikuks teeks tuleb käsitleda AÕS § 74 lg 1 mõttes oluliselt asja majanduslikku

otstarvet muutva otsusena, mistõttu on sellise otsuse tegemiseks vajalik kõigi kaasomanike

nõusolek. Kolmas isik on keeldunud tee avalikku kasutusse määramisest. Kui ka käsitleda

eratee avalikuks teeks määramise otsust tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse jääva

otsusena, ei ole kolmandat isikut teavitatud vastava otsuse tegemise koosolekust ega

hääletamisest. Kaebaja ei ole tõendanud, kas eratee avalikku kasutusse määramise on heaks

kiitnud MTÜ Kuusikuranna juhatus või üldkoosolek. Seega ei ole võimalik käsitleda kaebajate

esitatud teekasutustingimusi AÕS § 72 lg 1 mõttes kaasomanike otsusena. Kuna KeÜS § 33

lg 3 järgi ei või omanik keelata eratee kasutamist jalgsi, jalgrattaga ega muul sellesarnasel viisil

liikumiseks, siis ei saa MTÜ Kuusikuranna poolset eratee kasutamise lubamist käsitleda eratee

avalikku kasutusse määramisena. Rannaheina teed ei ole kantud avalikult kasutatavate teede

nimekirja.

7.11. Ebaõige on väide, et kolmas isik ei soovi kaebajate astumist MTÜ-sse Kuusiku VII.

Kaebajad ei ole kordagi avaldanud soovi astuda selle ühingu liikmeteks.

7.12. Rannaheina tee 9 kinnistule detailplaneeringuga ette nähtud parkla ei ole mõeldud

avalikkuse teenindamiseks. Nimetatud kinnistu kuulub kolmandale isikule. Kolmanda isiku

omandis on nii detailplaneeringu kehtestamisele eelneval kui ka järgneval ajal olnud keskmisest

oluliselt suurem hulk sõidukeid. Samuti tegeles ta detailplaneeringu kehtestamise ajahetkel

aktiivselt veoauto ja haagissuvila renditeenuse pakkumisega ning oli aktiivne Eesti Karavan

klubi liige. Kohalik omavalitsus ei oleks nõustunud lubama Rannaheina tee 2 kinnistule nii palju

parkimiskohti, et see täidaks isiklikke vajadusi. Seetõttu planeeriti eraldi parkimiskohad

Rannaheina tee 2 kinnistu vahetusse lähedusse. Avalikkus ei oleks parklale ka ligi pääsenud,

sest selle juurde viivad teed jäeti eraomandisse. Praeguseks on kolmanda isiku ja tema pere

vajadus täiendava parkla järele ära langenud ning Rannaheina tee 9 kinnistu on pillirooga kaetud

ja liigniiske ala.

7.13. Viide detailplaneeringu lähteseisukohale ei ole asjakohane, sest lähteseisukohad võivad

planeerimismenetluse käigus muutuda. Planeeringu koostamise ja kehtestamise ajal kehtinud

planeerimis- ja ehitusseaduse kohaselt oli detailplaneeringu ülesanne mh määrata tänavate maa-

alad ja liikluskorralduse põhimõtted. Seega olukorras, kus sooviti detailplaneeringu ala teha

avalikkusele ligipääsetavaks, oleks detailplaneering näinud selgelt ette, et planeeringualasse

jäävad teed jäävad kas valla omandisse või tuleb vallale üle anda. Kehtestatud

detailplaneeringust on üheselt arusaadav, et kõik planeeringualas asuvad teed on eraomandis.

Seega on selge, et detailplaneeringu lõpplahendus ei näe ette, et detailplaneeringuga määratud

teed oleks avalikkusele ligipääsetavad. Pärast vastustaja 25.10.2000 otsust liitus

detailplaneeringuga veel kolmas osapool (V. E.). Kuusalu Vallavolikogu 25.04.2001 otsusega

algatati detailplaneering Mäepea külas ja muudeti 25.10.2000 otsuses esitatud lähteseisukohti.

7.14. Rannaheina tee 2 kinnistul asuv jalgrada ei ole ainus ligipääs kallasrajale.

Detailplaneering näeb ette Põhja tee 18 kinnistult 12 m laiuse ligipääsu kallasrajale, mida

kaebajad ei soovi kasutada. Rannaheina tee 2 kinnistu jalgrada asub võrreldes Põhja tee 18

3-16-1435

7(10)

kinnistu teega oluliselt kaugemal kõigile kaebajatele kuuluvatest kinnistutest. Põhja tee 18

asuva tee kaudu on kallasrajani 2 korda lühem maa kui Rannaheina tee 2 asuva jalgraja kaudu.

Seega jääb arusaamatuks, miks nõuavad kaebajad ligipääsu kallasrajale just kolmanda isiku

kinnistu kaudu. Põhjus võib olla selles, et kolmas isik on endale kuuluvat kinnistut ja selle

koosseisu jäävat kallasrada heaperemehelikult ja pidevalt hooldanud, mistõttu on kallasrajal

võimalik liikuda ja seda eesmärgipäraselt kasutada. Seega soovivad kaebajad kolmanda isiku

tehtud kulutusi ära kasutada, samas sinna ise midagi panustamata. Põhja tee 18 jalgrada ja selle

läheduses olev kallasrada ei ole hooldatud, seetõttu ei soovi kaebajad seda ka kasutada. Üle Käo

oja on kohalikud elanikud juba rajanud n.ö silla, kust pääseb RMK-le kuuluvale riigi

reservmaale. Samuti on võimalik jõuda kallasrajale mööda teisi mereäärseid kinnistuid, sh

Põhja tee 16, Põhja tee 14, Rannaheina tee 16, Rannaheina tee 14, Rannaheina tee 12,

Rannaheina tee 10, Rannaheina tee 8, Rannaheina tee 6 ja Rannaheina tee 4 asuvat kinnistut

kasutades. Nende maade omanikud ei ole piiranud enda kinnistu kaudu ligipääsu kallasrajale.

Mööda teistel kinnistutel asuvaid teid ja kallasradu on võimalik jõuda ka Rannaheina tee 2

kinnistul asuva kallasrajani. Kolmas isik ei ole teinud kellelegi takistusi tema kinnistul asuva

kallasraja kasutamiseks. Juurdepääs kallasrajale ei pea olema tagatud igalt kaldaäärselt

kinnisasjalt, vaid mõistlike vahemaade tagant.

7.15. Kolmas isik ei ole keelanud jalgrada soovijatel kasutada, kui nad lepivad kolmanda

isikuga kokku selle kasutamise tingimustes. Kuna kallasrada ja ligipääs sellele asuvad

kolmanda isiku kinnistul, siis tuleb arvestada ka kolmanda isiku õigustega, sh omandiõiguse ja

privaatsusega. Värava paigaldamine jalgraja algusesse on otseselt seotud kolmanda isiku

õiguste tagamisega. Väravat on hoitud lukustamata, seega on kõigil soovijatel olnud võimalik

värav avada ja pääseda kallasrajale. Jalgrada kasutada soovivatel isikutel on palutud täita

registreerimisankeet ja tasuda kompensatsioon. Kolmandal isikul on põhjendatud huvi, et tema

kinnistul ei liiguks võõrad. Registreerimisega vähendatakse kolmanda isiku ja tema perekonna

privaatsusriivet endale kuuluval kinnistul. Seeläbi tagatakse ka parem heakord ja

heaperemehelik käitumine. Kompensatsioon on jalgrajaga ja kallasrajaga seotud kulutuste

katmiseks. Ükski kaebaja ei ole pöördunud kolmanda isiku poole jalgraja kasutamise sooviga.

Kolmas isik sai kaebajate probleemist teada vallalt. Kaebajate käitumine eesmärgiga saavutada

kolmandale isikule kuuluval kinnistul jalgraja kasutamise õigus läbi haldus- ja kohtumenetluse

on pahatahtlik.

7.16. KeÜS-s sätestatud kallasraja kasutamise õigus on seotud üksnes kalda/kallasraja endaga

ja sellest ei tulene igaühe õigust oma valitud viisil ja asukohas nõuda kallasrajale pääsu läbi

teise isiku kinnisasja. Vastustajale esitatud taotlus eratee avalikku kasutusse määramiseks ei ole

seotud Rannaheina tee 2 kinnistul asuva kallasraja kasutamisega. Juhul, kui kaebus on esitatud

põhjusel, et kaebajatel ei ole võimalik kasutada Rannaheina tee 2 kinnistu kallasrada, ei ole

esitatud kaebusega võimalik saavutada kaebuse eesmärki, mistõttu tuleb kaebus HKMS § 121

lg 2 p 2 alusel tagastada.

7.17. Kuna vastustajal puudub alus teistsuguse otsuse tegemiseks, siis ei saa üksnes haldusakti

vorminõuetele viidates nõuda haldusakti tühistamist (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58).

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebeõigus

8. Kohus ei nõustu kolmanda isiku seisukohaga, et kaebajatel puudub kaebeõigus ja kaebused

tuleks jätta seetõttu läbi vaatamata.

3-16-1435

8(10)

9. KeÜS § 38 lg 4 sätestab kallasraja kasutamise õiguse igaühe õigusena. KeÜS § 38 lg 7

kohustab kohaliku omavalitsuse üksust tagama kallasrajale avaliku juurdepääsu. Sellele

korrespondeerib isiku õigus nõuda kohaliku omavalitsuse üksuselt kallasrajale avaliku

juurdepääsu tagamist. Riigikohus leidis 01.03.2017 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-79-16 (p 22),

et igaühe õigus kallasrada kasutada hõlmab ka õigust sellele juurde pääseda. Seega on ka

kallasrajale juurdepääsu õigus igaühe õigus ja kaebajatel on kaebeõigus praeguse kaebuse

esitamiseks. Ilmselgelt on kaebajad piirkonna elanike ja kinnistu omanikena ka isiklikult

puudutatud isikud, sest nende soov kallasrada kasutada ja sellele juurde pääseda ei ole vaid

hüpoteetiline.

10. Igaühe õigusena on kallasrajale juurdepääsu õigus ka Klaabu, Nipi ja Tige Kala UÜ-l. Seda

saab pidada ka tema majanduslikes huvides olevaks, sest tema omandis on selles piirkonnas

olev kinnistu, mida ta välja üürib. Selles piirkonnas kinnistut üüriv isik on ilmselgelt huvitatud

ka kallasraja kasutamisest. Äriühingul võib ka endal tekkida kinnistu omanikuna vajadus või

soov kallasrada kasutada.

11. MTÜ Kuusikuranna poolt vastustajale esitatud taotlusest on selgelt näha, et MTÜ esitas

taotluse oma liikmete huvides, seega saab seda taotlust käsitleda kaebajate nimel esitatud

taotlusena. HMS § 13 lg 1 lubab menetlusosalisel kasutada haldusmenetluses esindajat. HMS

ega TsÜS ei sea piirangut esindaja isikule. Seega saab haldusmenetluses esindajaks olla ka

MTÜ. Vastustajal ei tekkinud menetluses kahtlust, keda MTÜ esindas. Ta võttis selliselt

esitatud taotluse menetlusse ja lahendas sisuliselt, mitte jätnud läbi vaatamata. Samuti on

kaebajad tolereerinud MTÜ tegutsemist nende nimel. Järelikult tuleb lugeda volitus antuks

(TsÜS § 118 lg 2). Kuna kaebajad on läbinud kohtueelse menetluse, siis on neil ka õigus

vaidlustada taotluse kohta tehtud otsust ja nõuda vastustaja kohustamist (RVastS § 6 lg 3,

HKMS § 46 lg 2).

Haldusakti õiguspärasus

12. HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 1 järgi peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti

andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse

haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.

Sama paragrahvi lg 2 järgi tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline

ja õiguslik alus. Sama paragrahvi lg 3 järgi tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti

põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. HMS

§ 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti

andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud

rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

13. Vastustaja 29.06.2016 otsus nr 34 ei vasta haldusaktile esitatavatele nõuetele. Otsuses

puuduvad igasugused põhjendused, samuti pole viidatud dokumendile, kus vastustaja

põhjendused võiksid sisalduda. Haldusaktis pole näidatud selle andmise faktilist ega õiguslikku

alust ega toodud välja kaalutlusi, millest vastustaja on taotluse rahuldamata jätmisel lähtunud.

Alusetu on kolmanda isiku arvamus, et vastavad põhjendused sisaldusid vallavalitsuse esitatud

ettepanekus. Vastustaja selgitas 03.02.2017 kohtule esitatud seisukohas, et vallavalitsuse

ettepanek esitati vallavolikogule eelnõu kujul, millega tehti ettepanek mitte nõustuda kaebajate

taotlusega. Kuusalu Vallavalitsuse 16.06.2016 istungi protokolli nr 23 p-st 24.5 nähtub vaid

otsustus esitada eelnõu volikogule menetlemiseks. Mingeid põhjendusi seal ei ole. Kuusalu

Vallavolikogu 29.06.2016 istungi protokolli nr 1-1/8 p-s 9 on vaid üks põhjendus – vallavalitus

oli seda meelt, et tee ei vasta tee tunnustele. Mis põhjusel ei vasta Rannaheina tee 2 kinnistul

3-16-1435

9(10)

asuv tee tee tunnustele, põhjendatud ei ole. Põhjenduste ja kaalutluste välja toomata jätmine ei

võimalda kohtul kontrollida, kas vastustaja on arvestanud otsuse tegemisel kõigi oluliste ja

asjakohaste asjaoludega ega ole teinud otsuse langetamisel kaalumisvigu. Kontrollimist

mittevõimaldav haldusakt on õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Tegemist ei ole pelgalt

vormiliste rikkumistega, sest puudub alus arvata, et vastustaja jõuab asja uue menetlemise

käigus sama lahenduseni.

14. Vastustaja esitas kohtumenetluses vaid kaks põhjendust: 1) kolmandale isikule ei ole

võimalik esitada nõuet kinnistu koormamiseks avaliku teega, sest juurdepääs avalikult teelt

Rannaheina tee 2 kinnistuni ei ole avalik; 2) detailplaneeringus puudub nõue avalike teede

rajamise kohta.

15. Nagu kohus eelpool viitas, on vastustajal KeÜS § 38 lg 7 järgi kohustus tagada

planeeringutega kallasrajale avalik juurdepääs. Enne KeÜS kehtima hakkamist sätestas sellise

kohustuse looduskaitseseaduse § 36 lg 2. Kuusalu Vallavolikogu 17.10.2002 otsusega nr 112

kehtestatud ja praeguseni kehtiv detailplaneering näeb kallasrajale ette kaks juurdepääsuteed –

üks on üle Rannaheina tee 2 kinnistu ja teine üle Põhja tee 18 kinnistu (vt detailplaneeringu

joonis; I kd tl 25). Detailplaneeringu seletuskirjas on selgitatud, et Rannaheina tee 2 „krunt on

koormatud 8,0 m laiuse teeservituudi vajadusega. Servituudi ala ühendab kallasrada ja

teemaad (Rannaheina tee)“ (I kd tl 11p); Põhja tee 18 „krunt on koormatud 12,0 m laiuse

teeservituudi vajadusega (kuivenduskraavide hooldus). Servituudi ala ühendab kallasrada ja

teemaa (Põhja tee)“ (I kd tl 13p). Lisaks on detailplaneeringu p-s 5.1 välja toodud, et

Rannaheina teelt on ette nähtud jalakäijatele juurdepääsutee (teeservituudi ala krundil nr 1,

Rannaheina tee 2) mere äärde kallasrajale (I kd tl 22). Eeltoodust nähtuvalt on

detailplaneeringuga ette nähtud, et juurdepääsutee kallasrajale peab kulgema nii üle Rannaheina

tee 2 kui ka üle Põhja tee 18 kinnistu. Kohalikul omavalitsusüksusel on kohustus järgida

kehtestatud planeeringut ja viia seda ellu osas, mis puudutab tema seadusjärgseid kohustusi

(PlanS § 4 lg 1, § 4 lg 2 p 6, § 124 lg 10). Kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine on kohaliku

omavalitsusüksuse seadusjärgne kohustus (KeÜS § 38 lg 7). Seega tuleb vastustajal

detailplaneeringus ettenähtu ka ellu viia. Kuna juurdepääsutee on detailplaneeringuga ette

nähtud mõlemale kinnistule, siis puudub vastustajal õigus keelduda kaebajate taotluse

rahuldamisest põhjusel, et neil on võimalik kasutada kallasrajale juurdepääsuks Põhja tee 18

kinnistul asuvat juurdepääsuteed. Vastustaja ei ole põhjendanud, mis põhjustel ei vasta

Rannaheina tee 2 kinnistul olev tee õigusaktidega teele ettenähtud nõuetele. Kui see tee

tõepoolest ei vasta teele esitatavatele nõuetele, tuleb vastavalt detailplaneeringule selline tee

rajada. Detailplaneeringus ei ole tõepoolest sõnaselget nõuet avalike teede rajamise kohta, kuid

on ette nähtud avalik juurdepääs kallasrajale. Praeguses olukorras, kus kolmas isik ei ole üle

talle kuuluva Rannaheina tee 2 kinnistu avalikku juurdepääsu kallasrajale võimaldanud, tuleb

vastustajal kaaluda detailplaneeringu elluviimise erinevaid võimalusi (sõlmida kolmanda

isikuga leping, seada kolmanda isiku kinnistul asuvale juurdepääsuteele sundvaldus ja määrata

tee avalikuks kasutuseks – EhS § 94 lg 2; Riigikohtu 09.11.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-57-

16). Vajaduse korral tuleb kaaluda ka Rannaheina tee määramist avalikuks kasutamiseks või

detailplaneeringu muutmist. See, et kaebajatel on võimalik taotleda kolmandalt isikult või

maakohtult Rannaheina tee 2 kinnistule servituudi seadmist, ei võta vastustajalt KeÜS-ga

pandud kohustusi.

16. Praegusel juhul ei ole vastustaja kaalunud ühtegi võimalust, et tagada kaebajatele

juurdepääs kallasrajale. Vastustaja pole pakkunud välja alternatiivseid juurdepääsu võimalusi.

Sellises olukorras on kaebajate taotluse rahuldamata jätmine põhjendamatu.

17. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse, tühistab vaidlusaluse otsuse ja kohustab

vastustajat kaebajate taotlust uuesti läbi vaatama.

3-16-1435

10(10)

18. Kuna kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Ainsad kaebajate menetluskulusid tõendavad dokumendid on riigilõivu

tasumist tõendavad maksekorraldused. Kaebajad on tasunud riigilõivu kokku 60 eurot

(4 kaebajat × 15 eurot). Nimetatud kulu tuleb vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista. Kuna

kolmas isik osales menetluses vastustaja poolele, jäävad tema menetluskulud sarnaselt

vastustajale tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik