1-17-1231/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasi 1-17-1231

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märtsil 2017.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-17-1231 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Alisa Tõkke

Tõlk Katrin Liiva Kriminaalasi V.R süüdistuses KarS § 306 lg.1 järgi

Prokurör Natalia Miilvee

Süüdistatav V.R ,

isikukood: XXX, kodakondsuseta,

põhiharidusega, emakeel vene keel, elukoht XXXX, ei tööta, kriminaalkorras karistatus kustunud. Tõkend –elukohast lahkumise keeld.

Kaitsja Jugans XXXX Menetluse liik Kokkuleppemenetlus

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada V.R KarS § 306 lg.1 järgi vangistus 6 kuud. ja mõista talle karistuseks

KarS§ 68 lg.1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.07.2016 kuni 08.07.2016, s.o. 2 päeva ning ärakandmisele kuulub 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel jätta mõistetud tähtajaline vangistus V.R suhtes täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui V.R ei pane 9 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab vastavalt KarS §-ga 75 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: Käitumiskontrolli nõuded vastavalt KarS § 75 lõikele 1:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX,

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele,

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool

Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 8 sätetele on V.R käitumiskontrolli ajal kohustatud:

• mitte tarvitama alkoholi;

• osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja ettepaneku korral.

Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 10.03 2017.a.

Tõkendelukohast lahkumise keeld –tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Asitõendid

- kinnipidamisel võetud riided on tagastatud V.R-ile

Menetluskulud:

KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse V.R-ilt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 eurot, määratud kaitsja tasu 192 eurot, kahtlustatavate kinnipidamise tagamisest tingitud lukuabi kulutused ½ ulatuses, s.o 40 euro ulatuses. Surnuekspertiisi ülesandeks oli muuhulgas tuvastada, millised vigastused on ohvrile tekitatud elupuhuselt ja millised surmajärgselt (s.t V.R tegevuse tagajärjel). Ekspertiisi tasuks on 443 eurot, millest V.R-ilt mõistetakse välja 1/3 ulatuses, s.o 147,66 eurot. Seega on menetluskulud kokku 1084.66 eurot.

Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“.

KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega V.R-ile kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukoha või eposti aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Asjaolud ja menetluse käik:

V.R süüdistatakse selles, et tema nõustus XXXX ettepanekuga kõrvaldada sündmuskohalt, s.o XXXX asuvast korterist XXXX surnukeha, olles eelnevalt teada saanud, et XXXX on tapetud. V.R koos XXXXga mähkis surnukeha teki sisse ja 07.07.2016 kl 00:35 paiku viis koos

XXXXga surnukeha korterist ja majast välja, prügikonteinerite juurde, kus V.R koos XXXXga üritas surnukeha peita prügikonteinerisse, kuid nad ei jaksanud surnukeha sinna tõsta ja V.R koos XXXXga viis surnukeha Vilde 76B abihoone taha.

Oma tegevusega V.R, kes pidi vähemalt möönma, et tema tegevus raskendab tapmise toime pannud isiku ja tapmise asjaolude tuvastamise, pani toime esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise, s.o KarS § 306 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Isikutele ei ole kuriteoga kahju tekitatud. Kahjulik tagajärg õigusemõistmisele on tunnistaja sekkumise tõttu ära hoitud. Karistuse liik ja määr:

Süüdistatav V.R, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus V.R süüdi tunnistada KarS § 306 lg.1 järgi ja karistada teda 6 kuulise

vangistusega. KarS § 74 sätete alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane üheksa (9) kuulise katseaja kestel uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi KarS § 75 lg 1 alusel:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ja KarS § 74 lg 2 alusel:

- mitte tarvitama alkoholi;

- osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja ettepaneku korral;

KarS § 68 lg 1 alusel karistuse täitmisele pööramise korral arvata kantud karistuse hulka eelvangistus 07.07.2016 kuni 08.07.2016, s.o 2 (kaks) päeva.

Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva otsusega kaasneb sundraha 705 euro ja menetluskulude väljamõistmine:

- määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 144 eurot, millele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses osalemise eest;

- kahtlustatavate kinnipidamise tagamisest tingitud lukuabi kulutused ½ ulatuses, s.o 40 euro ulatuses;

- surnuekspertiisi ülesandeks oli muuhulgas tuvastada, millised vigastused on ohvrile tekitatud elupuhuselt ja millised surmajärgselt (s.t V.R tegevuse tagajärjel). Ekspertiisi tasuks on

443 eurot, millest V.R-ilt mõistetakse välja 1/3 ulatuses, s.o 147,66 eurot;

DNA ekspertiisi määramise menetlusvajadus ei tulenenud V.R süü tõendamisvajadusest ja seetõttu ei mõisteta V.R-ilt DNA ekspertiisi kulusid välja.

Samuti on kokkulepitud, et menetluskulud tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda ositi 12 kuu jooksul.

Kohtuistungil jäi süüdistatav V.R sõlmitud kokkuleppe juurde.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudis kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, määratud kaitsja tasu, ekspertiisikulu.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel V.R tuleb süüdi tunnistada KarS

§ 306 lg.1 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

V.R-ilt kuuluvad välja mõistmisele menetluskulud vastavalt kokkuleppele. .

Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest.

Piret Liivo Kohtunik