1-09-4361/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-09-4361

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprillil 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-08- 4361 (08230120615) Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Tõlk Silvi Hindrikson Kriminaalasi I.E süüdistuses KarS § 202 lg 2 p 2, 3 järgi.

Prokuröri abi Loreta Tšurilova Süüdistatav

I.E eluvõi asukoht ja aadress: xxx, käesoleval

ajal viibib Arestimajas isikukood või sünniaeg: XXX, ,

kodakondsus: kodakondsuseta haridus: algharidus emakeel: vene , ,

keel töökoht või õppeasutus: töötas juhutöödel ja õppis VKTG; , karistatus: varem kriminaalkorras karistatud: 25.06.2007.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4, 7, § 209 lg 2 p 3, § 199 lg 2

p 4, 7, 8, § 201 lg 2 p1 järgi mõistetud tingimisi vangistus 3 aastat

6 kuud katseajaga 2 aastat. Tõkend vahistamine alates 01.12.2008.a. Kaitsja Mariann Tusti RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada I.E KarS § 202 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks

6 (kuus) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista I.E-le 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud vangistust eelmise 25.06.2007.a

Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Mõistes liitkaristuseks ja ärakandmisele kuulub 3 (kolm) aastat 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS§ 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 01.12.2008.a

Tõkend-vahistamine-jätta muutmata.

Välja mõista I.E-lt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis)

krooni riigituludesse ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 2 538 (kakstuhat viissada kolmkümmend kaheksa) krooni 90 senti riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017

SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele

221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „I.E 1-09-4361, kaitsjatasu“, I.E 1-09-4361, sundraha.“ Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtuotsuse põhiosa

I.E

, süüdistatakse selles, et tema pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist on kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga, ajavahemikul 11.11.2008 kuni 30.11.2008

omandas Tallinna linnas kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kohas ja kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikult 4 valuvelge koos suverehvidega Pirelli Pzero Rosso 245/45 R 17 üldmaksumusega 50 000 krooni, mis olid varastatud ööl vastu 11.11.2008 Tallinna linnas Paldiski mnt 50 asuva maja ees pargitud AS-le Hansa Liising Eesti kuuluvalt ja DH kasutuses olevalt sõiduautolt XXXregistreerimisnumbriga XXX, hoidis neid enda elukohas Tallinna linnas asuvas korteris, kuni 01.12.2008 teostatud läbiotsimise käigus ülalmärgitud 4 valuvelge ja rehvid politseitöötajate poolt ära võeti ;

Samuti tema uuesti pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo ,

toimepanemise tulemusena saadud varaga, 19.11.2008 võttis enda valdusse Tallinna linnas

Mustamäe linnaosas kohtueelse menetluse käigus kindlakstegemata isiku käest Läti Vabariiki

toimetamiseks 22.08.2008 Saksamaa Liitvabariigist varastatud maasturi XXX

registreerimisnumbriga XXX, väärtusega 550 000.- krooni, koos võtmete ja dokumentidega, hoides enda valduses sõidukit seni kuni ta 20.11.2008 kella 00.05 paiku Tallinn – Pärnu maantee 19-ndal kilomeetril politsei poolt maasturi roolist kinni peeti. Seega I.E omandades ja hoides kuriteo toimepanemise tulemusena saadud

vara, vähemalt teist korda, suures ulatuses, pani toime kuriteod, mis on kvalifitseeritavad KarS § 202 lg 2 p 2, 3 järgi.

I.E süü temale inkrimineeritud kuriteo episoodides on täielikult tõendatud

kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. –

kannatanu DH ütlused (koopia), et ajavahemikul 10-11 november 2008 varastati Tallinnas

Paldiski maantee 50, Hipodroomi territooriumil baari „Arena“ kõrval parklast tema kasutuses oleva XXX, registreerimisnumbriga XXX, esimesed parkimisandurid, mõlemad küljepeeglid, 4 ratast Mercedes originaal valuvelgedega 16 tolli. Sõidukil oli lõhutud vasakpoolne esi ukselukk ning salongist armatuurlauast varastati LCD autoteler ning DVD mängija koos CD boxiga 6-le plaadile. Kindalaekast oli kadunud GPS navigatsiooniprogrammi plaat ning mõned DVD plaadid, sülearvuti HP laadija. Ei oska öelda, kas sõidukil muid vigastusi on, alles oli ainult üks ratta polt.

Esialgset kahju täpselt öelda ei oska. Auto omanik on AS Hansa Liising Eesti ning vastutav kasutaja TÜHU Torumees. Autol oli aktiveeritud signalisatsioon ja olemas Kasko kindlustus If Eesti Kindlustuses. Hiljem temale esitatud velgede seast tundis ära 4 XXX originaal valuvelge, mis olid sarnased tema kasutuses olevast sõidukist. Mudeli tunneb ära, kuid sada protsenti väita ei saa, et need on tema veljed (t.lk.5-8, 19-21); sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga

(koopia) (t.lk.9-14); läbiotsimisprotokoll (koopia), millest nähtub, et aadressil XXX, Tallinn

korterist leiti kümne kodaraga valuveljed (4 tk), Pzero Rosso 245/45 R 17 95 Y, punast värvi rahakott, milles oli SV nimele välja antud Sampo Visa Elektron pangakaart, OÜ L B leping nr

809, leping nr 8k/2928 ning leping nr 8112210 (t.lk.17-18); asitõendi vaatlusprotokollid koos

fototabeliga (koopia) (t.lk.22-26, 29-30); eksperdiarvamus Ekspertiisiaktis nr LT-353-08/6025 (koopia), et ekspertiisiks esitatud sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX, tehasetähises on

sisuliselt muudetud kohtadel 13,14,16,17 olevaid tekstimärke. Tehaselipik

(identifitseerimiskleebis)ja armatuurlaua vasakpoolsele nurgale kinnituv VIN-plaat on valmistatud tehaseväliselt. Sõiduki identifitseerimisandmetest tulenevalt on tegemist sõiduautoga,

mille originaaltehasetähis on XXX. Sõiduauto on osaliselt üle värvitud. Esialgset värvust

muudetud ei ole. Sõiduautol ei tuvastatud identifitseeritavaid agregaate või detaile, millised võinuks pärineda analoogselt teiselt sõidukilt (t.lk.34); väärteoprotokoll (koopia), millest nähtub,

et I.E juhtis 20.11.2008.a.Pärnu maanteel 19.kilomeetril mootorsõidukit XXX

reg.märgiga XXX omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust(t.lk.42); kahtlustatava I.E ütlused, et kuski 19-20 november 2008.a. läks tema pandimajja, tahtis osta

endale mobiiltelefoni. Pandimaja juures tuli tema juurde meesterahvas, kes ütles, et on Vitja. Vitja pakkus temale koos rehvidega velgede komplekti 3000 krooni eest. Otsustas neid vaadata ning läksid selle noormehega ühe maja juurde, mis asus pandimaja läheduses. Läksid keldrisse, kus olid põrandal tekiga kaetud 4 velge koos Pirelli Pzero Rosso 245/45 R 17 rehvidega. Nõustus need rehvid ostma 2000 krooni eest. Isik tuli õhtul tema trepikoja ette, pani rehvidega veljed tema trepikoja ette, tema andis raha ning seejärel sõitis isik ära. Rehvid viis oma koju, arvas, et müüb

hiljem need kallimalt maha. Rataste päritolu peale eriti ei mõelnud, 2000 krooni tundus

normaalne hind. Kahetseb oma tegu, edaspidi suhtub asjade ostmisesse ettevaatlikult. 19.11.2008.a. toime pandud kuriteo tunnistab oma süüd täielikult ning kahetseb puhtsüdamlikult

19.11.2008.a. päeval kui teda kinni peeti sõidukist XXX registreerimisnumbriga XXX, tuli tema juurde tundmatu meesterahvas, kes küsis, kas temal on juhiluba ning kas tema tahab teenida 5000 krooni. Oli nõus. Öeldi, et auto on vaja viia Lätti ja jätta seal Statoili tanklasse teest vasakut kätt

peale piiri. Leppisid kokku, et isik jätab auto maja taha ja auto võtmed paneb postkasti. Istus autosse ning hakkas sõitma Lätti, kuid 15-ndal kilomeetril, teel Pärnusse, peeti tema kinni. Auto

dokumendid olid autos päiksesirmi all. Taipas, et auto oli ilmselt varastatud. Kahetseb tegu ja lubab, et rohkem nii ei juhtu (t.lk.53-56; 60-63) ning toimiku teiste materjalidega.

Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav

I.E on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale

inkrimineeritud kuriteo episoodides vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuste sisule. Samuti tunnistas süüdi täielikult 11.11.2008 kuni 30.11.2008 episoodis, kuid üksikasjalike ütlusi anda ei soovinud. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. I.E on varem kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on

kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta, õppis. I.E´le karistuse mõistmisel

tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning

lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada I.E

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et I.E `t ei ole

võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna I.E ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid

jätkas kuritegude toimepanemist. Samuti jätkas isik peale 11.11.2008 kuni 30.11.2008 episoodi

samalaadsete kuritegude toimepanemist. I.E kahetsus ei anna alust ning ei ole

piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust, ka puudub isikul kindel sissetulek. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud I.E suhtes ka põhjusel, kuna I.E ei ole tasunud temale eelnevalt mõistetud

rahatrahve ( t lk.49-50) ning lisaks kuuluvad I.E-lt väljamõistmisele ka uued menetluskulud. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest.

Kohus leiab, et I.E suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes

temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni ülemääras, vaid seda sanktsiooni alammäära

lähedalt. Uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kuriteoga ei ole tekitatud kahju. I.E-lt kuulub

välja mõistmisele sundraha 6 525 krooni ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 2 538 krooni

90 senti riigituludesse.

Kohtunik