3-16-2571/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 08.03.2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-2571 Haldusasi AN kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks („üksikvangistus“) Menetlusosalised Kaebaja – AN Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 02.03.2017 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AN määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.03.2017 määrus haldusasjas nr 3-16-2571 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AN esitas 10.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja märkis, et ta on olnud Tallinna Vanglas 2016. aastal „üksikvangistuses“. Kaebuse eesmärgiks on kohtuotsuse esitamine Euroopa Inimõiguste Kohtule ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile.

2. Vastuseks kaebuse käiguta jätmise määrusele selgitas kaebaja, et tuvastamiskaebusega soovib ta ennetada tulevikus „sama jama“. Kaebaja viibib ka praegu pikka aega kartseris, kuigi tal on puue. Üksikvangistusel on õiguskantsleri seisukohtade kohaselt inimesele ohtlik mõju, isolatsioon süvendab kaebaja vaimset puuet ja halvendab tervist.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 02.03.2017 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Kaebajal ei ole võimalik saavutada esitatud tuvastamiskaebusega kaebuse eesmärki (vältida kartserikambrisse sattumist). Juhul kui kaebaja ei käitu õiguskuulekalt ja paneb toime

3-16-2571 2(2) distsiplinaarsüüteo, siis võib talle kohaldada distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Seega on kaebajal võimalik „üksikvangistusse“ sattumist ise oma käitumisega edaspidi ära hoida. Sama kehtib ka jälgimiskambrisse paigutamise korral, kuhu sattumist on kaebajal samuti oma õiguskuuleka käitumisega võimalik ära hoida. Seejuures on kaebajal õigus kartserikaristusega karistamise või ka jälgimiskambrisse paigutamise otsustust igakordselt vaidlustada, et selgitada välja, kas seda on tehtud õiguspäraselt. Sellist õigust on kaebaja erinevates menetlustes ka kasutanud. Kinnipeetava subjektiivseid õigusi ei saa iseenesest rikkuda vangistuses viibimine ning sellega kaasnev vaba eneseteostuse piiramine.

4. AN esitas Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu 02.03.2017 määruse peale määruskaebuse, milles kinnitas jäämist oma halduskohtule esitatud taotluste juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata.

6. Õiguskantsler on 05.10.2016 kirjas nr 6-1/161019/1604041 Justiitsministeeriumile asunud seisukohale, et rahvusvaheliste soovituste kohaselt ei tohiks kinnipeetav olla üle 14 päeva järjest kartserirežiimil ning 14-päevasele kartseris viibimisele peab järgnema teatud mõistlik ajavahemik n-ö tavarežiimil, misjärel jätkab kinnipeetav kartseris karistuste kandmist. Ringkonnakohus selgitab, et olukorras, kus vangla on kinnitanud, et kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristused pööratakse täitmisele järgemööda, võimaldamata kinnipeetaval viibida vahepeal mõistliku aja jooksul n-ö tavarežiimil, on kinnipeetaval võimalik esitada vanglale vaie nõudega kohustada vanglat võimaldama viibida kartserikaristuste kandmise vahepeal n-ö tavarežiimil. Vaidemenetluse ajal saab taotleda halduskohtult esialgset õiguskaitset.

7. Kartserikaristuste ja teiste seaduses ettenähtud eraldamisabinõude olemasolu abstraktselt õigusvastaseks tunnistamine on ilmselgelt perspektiivitu nõue ning nende elluviimist ei saa kohus tervenisti ära keelata. Kaebajal on võimalik vaides ja kohtukaebuses vaidlustada iga üksiku tema suhtes kohaldatud abinõu, mh nende ebaproportsionaalse kestuse motiivil. Halduskohus on vangla esitatud andmetele tuginedes õigesti märkinud, et kaebaja on paljud abinõud juba ka vaidlustanud.

(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks