3-17-212/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

9. märts 2017. a, Tallinn

Haldusasja number

3-17-212

Haldusasi

A.N.i

kaebus

Tallinna

Vangla

09.01.2017

vaideotsusele nr 5-15/16/381-2

Menetlusosalised

Kaebaja – A.N.

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus ja menetlusabi taotlus läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib Tallinna Halduskohtu kaudu esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg

1 ja § 204 lg 2).

ASJAOLUD

1. A.N. esitas Tallinna Vanglale 30.10.2016 pöördumise, milles avaldas soovi, et vähemalt

osadesse

jalutusboksidesse

paigaldataks

rööbaspuud

ja

lõuatõmbepuud,

nagu

on

jalutusboksides, mida kasutavad 4. ja 5. üksuse kinnipeetavad. Tallinna Vangla käsitles A.N.i

pöördumist märgukirjana, millele vastati 23.11.2016. A.N. esitas Tallinna Vangla vastusele

vaide, mille Tallinna Vangla jättis 09.01.2017 vaideotsusega nr 5-15/16/381-2 rahuldamata.

2. Tallinna Halduskohtusse saabus 31.01.2017 A.N.i määruskaebusena pealkirjastatud avaldus,

milles ta vaidlustab Tallinna Vangla 09.01.2017 vaideotsust nr 5-15/16/381-2. Avalduses on

järgmised taotlused: 1) tunnistada vastustajaks Tallinna Vangla; 2) kohustada vanglat

paigaldama rööbaspuud ja lõuatõmbepuud, nagu vaides on soovitud; 3) riigilõivu vabastust,

sest raha pole ega tule; 4) põhiseaduspärasuse kontrolli. Määruskaebuse eesmärgina on A.N.

märkinud preventiivse, saada soovitu, otsus ÜRO-le ja EIK-ile.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus

menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Lähtudes

kohtule esitatud kaebusest ja sellele lisatud Tallinna Vangla vaideotsusest, mõistab kohus

kaebaja eesmärki selliselt, et kaebaja soovib jalutusboksidesse rööbaspuude ja lõuatõmbekangi

paigaldamist („kohustada vanglat paigaldama rööbaspuud ja lõuatõmbepuud, nagu vaides on

soovitud“). Seda eesmärki aitab saavutada kohustamisnõue, mitte nõue tühistada vaideotsus.

Kaebuse materjalidest ei nähtu, nagu riivaks 09.01.2017 vaideotsus nr 5-15/16/381-2

eraldiseisvalt kaebaja õigusi.

3-17-212

2(2)

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-de 3 ja 8 kohaselt tuleb kaebuse

saanud alluvusjärgsel kohtul kontrollida, kas selles on esitatud kaebuse eesmärgi saavutamiseks

sobivad ja vajalikud nõuded ning kas esineb aluseid kaebuse käiguta jätmiseks või

tagastamiseks. Kaebuse tagastamise alused on sätestatud HKMS §-is 121. Kaebuse saab

menetlusse võtta siis, kui selliseid aluseid ei esine (HKMS § 120 lg 2).

5. Kaebaja on esitanud kohtule kohustamisnõude. Kahtlust ei ole, et kaebaja on läbinud

kohtueelse menetluse, nagu nõuab vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5. Kaebaja on esitanud

kohtule 09.01.2017 vaideotsuse nr 5-15/16/381-2.

Kaebus tuleb aga tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub kaebeõigus,

eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. VangS § 55 lg 1 kohaselt tagatakse

kinnipeetavale võimalus tegeleda kehakultuuriga. Sättes ei ole täpsustatud, mida

kehakultuuriga tegelemise võimaluse loomine peab hõlmama. Nõnda on vanglal õigus

otsustada, millised võimalused kehakultuuriga tegelemiseks luuakse. Vangla on vaideotsuses

märkinud, et ehituslikud eripärad ja julgeolekukaalutlused ei võimalda hetkel esimese üksuse

jalutusboksidesse spordiinventari paigaldada. Tallinna Vangla kodukorra p 18.1.2 järgi on

kinnipeetavatel võimalik kasutada spordisaali ning seda tehakse graafiku järgi sektsioonide ja

kambrite kaupa. Kaebaja ei ole väitnud, et tal ei võimaldata kehakultuuriga tegeleda. Kaebajal

puudub subjektiivne õigus nõuda tema soovitud spordiinventari muretsemist või kasutamist,

kui talle on tagatud VangS § 55 lg-s 1 sätestatud kehakultuuriga tegelemise võimalus. Ka

Riigikohtu halduskolleegium on oma 07.04.2010 lahendis märkinud, et olenemata

subjektiivsest õigusest tegeleda kehakultuuriga puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda

kehakultuuriga tegelemise võimaldamist konkreetsetel väljakutel või ruumides (RKHKo 3-3-1-

5-10, 07.04.2010, p 19). Kaebusest võib järeldada, et kaebaja ei ole lihtsalt rahul, et

sporditegemise võimalus puudub jalutusboksis. Arvestades, et sporti saab teha spordisaalis, on

kehakultuuriga tegelemise võimalus loodud ja kaebaja õigusi pole riivatud. Kaebaja ei ole

väitnud, et spordisaalis puuduvad võimalused kehakultuuriga tegeleda.

Kaebaja on seisukohal, et kuna 4. ja 5. üksuses saab jalutuskäigu ajal spordiga tegeleda ja 1.

üksuses ei saa, on tegu diskrimineerimisega. Kohus selgitab, et erinevused üksuste vahel seoses

spordiga tegelemise võimaluste loomisega ei tähenda võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist.

Tallinna Vangla on loonud kaebajale võimaluse tegeleda kehakultuuriga ja kaebaja ei ole

vastupidist väitnud. Kui vangla on loonud kaebajale võimaluse spordiga tegeleda, ei saa

kaebaja õigusi rikkuda olukord, kus teistes üksustes on jalutushoovis rööbaspuud ja

lõuatõmbekang. Kuna kohus tagastab kaebuse kaebeõigus puudumise tõttu, tuleb

läbivaatamatult tagastada ka muud menetlusabi taotlus ja taotluse põhiseaduslikkuse

järelevalve algatamiseks.

Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja on Tallinna Vangla jalutusboksi tingimusi, sh

sportimisvõimaluste puudumist, ette heitnud ka haldusasjas 3-16-2285. Kohus võttis kaebuse

menetlusse 21.12.2016 määrusega ning haldusasja menetlus on pooleli.

6. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti

kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

Kohtunik