2-16-15602/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunikud Margo Klaar, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 09.03.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-15602 Tsiviilasi KK hagi GV ja HR vastu servituudi seadmiseks, nõusoleku andmiseks kohustamiseks ja kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 21.11.2016 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik KK määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KK (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja I: GV (isikukood XXXXXXXXXXX); Kostja II: HR (isikukood XXXXXXXXXXX). Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 21.11.2016 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada KK määruskaebus osaliselt.

3. Määruse peale ei saa edasi kavata.

Asjaolud ja menetluse käik

1. KK (hageja) esitas 17.10.2016 (täiendatud 28.10.2016) Harju Maakohtule hagi GV (kostja I) ja HR (kostja II) vastu servituudi seadmiseks, nõusoleku andmiseks kohustamiseks ja kahju hüvitamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt palub hageja koormata kostjale I kuuluvat Piibelehe kinnistut (registriosa nr 6997102) reaalservituudiga selliselt, et hagejale kuuluva Üleoja kinnistu

(registriosa nr 1373702) igakordne omanik on õigustatud juhtima reovett läbi Piibelehe kinnistu ja Piibelehe kinnistu igakordne omanik on kohustatud taluma reoveetorustikku maapõues ning koormata kostjale II kuuluvat Rebase kinnistut (registriosa nr 4705402) reaalservituudiga selliselt, et hagejale kuuluva Üleoja kinnistu igakordne omanik on õigustatud juhtima reovett läbi Rebase kinnistu Rebase kinnistul asuvasse reovee kogumiskaevu ja Rebase kinnistu igakordne omanik on kohustatud taluma reoveetorustikku ning reovee kogumiskaevu maapõues ning asendada kostjate nõusolek kinnistusraamatu kande tegemiseks. Hageja on nõude esitamisel tuginenud asjaõigusseaduse §-le 158. Hageja palub kostjatelt välja mõista ka kahjuhüvitise vaidluse lahendamiseks kohtueelselt tehtud õigusabikulude eest 1 098,82 eurot.

Maakohtu määrus

3. Harju Maakohus keeldus 21.11.2016 määrusega hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagis esitatud eesmärki ei ole võimalik saavutada. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kanda. Menetluskulude suurus määratakse kindlaks TsMS § 177 lg 2 järgi.

4. Hageja on esmalt esitanud nõude kostjate kinnistute koormamiseks reaalservituudiga, selliselt, et hagejal on võimalik juhtida enda reovesi läbi kostja I kinnistu kostja II kinnistul asuvasse reovee kogumiskaevu. Maakohus leidis, et hagejal on sisuliselt soov, et kostjad osutaksid hagejale reovee äravoolu teenust. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) kohaselt saab veeteenuse osutamist nõuda vee-ettevõtjalt (ÜVVKS § 5 lg 1). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-25-08 p-s 13 asunud seisukohale, et just veeettevõtjal on kohustus vastava lepingu sõlmimiseks. Kostjad ei ole vee-ettevõtjad ja seda ei ole väitnud ka hageja. Tulenevalt eeltoodust maakohus leidis, et hagejal ei ole võimalik kostjate suhtes hagiga taotletavat eesmärki saavutada, kuna veeteenuse osutamiseks ei saa kohustada isikuid, kes selleks ÜVVKS järgi kohustatud ei ole.

5. Täiendavalt märkis maakohus, et kostja I on selgitanud, et Anija Vallavalitsus on andnud talle loa ja kooskõlastuse kostja I maaüksusel asuva kanalisatsioonisüsteemi ümberehitamiseks. Kostjal I ei ole kohustust osutada teistele isikutele reovee äravoolu võimalust, seega on tal vastavate ametkondade nõusolekul õigus oma kinnistul asuva kanalisatsiooni ümberehitamiseks. Kostja I on andnud hagejale ka piisavalt võimalusi hageja enda reovee äravoolu ümberkorraldamiseks, kuid hageja ei ole neid võimalusi kasutanud. Kuna hagejal ei ole õigust kostjatelt nõuda nende kohustamist reovee äravoolu teenuse osutamiseks, ei ole hagejal võimalik nõuda kostjatelt sama asjaoluga seotud kahju hüvitamist.

Määruskaebus ja selle põhjendused

6. Hageja esitas määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada ja võtta tsiviilasi menetlusse.

7. Hageja leidis, et ÜVVKS kohaldamine käesolevale vaidlusele ei ole õige. Hageja ei nõua kostjatelt veeteenuse osutamist. Hageja eesmärgiks on see, et kostjad ei taksitaks vaidlusaluse kanalisatsioonitrassi ja kogumiskaevu, mis asuvad kostjate kinnistutel, kasutamist. Kostja I on korduvalt trassi ummistanud ja takistanud hageja reovee voolamist kostja II kinnistul asuvasse kanalisatsioonikaevu. Kostja I poolt lokaalse kanalisatsiooni rajamine ei ole takistuseks hageja poolt olemasoleva kanalisatsioonitoru kasutamisele. Kostjad on kinnitanud, et praegusel ajal pole nad asunud igale kinnistule lokaalseid kanalisatsioonisüsteeme rajama ja kasutavad olemasolevat trassi ja kanalisatsioonikaevu. Olemasolevat tehnovõrku ei või nad AÕSRS § 152 lg 3 järgi omaabi korras kõrvaldada. Hageja nõude aluseks on AÕS § 158 lg-d 1-3.

8. Hageja esitas kaebuses taotluse kohtuniku taandamiseks.

Menetluse edasine käik

9. Kostjad oma vastustes määruskaebusele palusid jätta kaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

10. Maakohtu esimees jättis rahuldamata hageja taotluse kohtuniku taandamiseks. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

11. Kolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja toimikus olevate materjaliga, leiab, et maakohtu määrus ei ole seaduslik ega põhjendatud ning tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja tsiviilasi saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

12. Maakohus on jätnud hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel nõude menetlemisest keeldumise korral on kohtul kõrgendatud põhjendamiskohustus. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kohaldanud õigesti TsMS § 371 lg 2 p 2 ega ole täitnud määruse põhjendamise kohustust vajalikul määral (TsMS § 436 lg 1, § 463 lg 2). Hagi menetlusse võtmise otsustamisel hinnatakse mh seda, kas hagis esitatud asjaolude tõesuse korral on õigusnormide alusel võimalik selline nõue rahuldada.

13. Kolleegium leiab, et maakohus on hagi menetlusse võtmise üle otsustamisel ebaõigesti leidnud, et hagi on esitatud kanalisatsiooniteenuse osutamiseks kohustamiseks ÜVVKS järgi. Tulenevalt esitatud asjaoludest on nõue suunatud tehnorajatiste talumiseks kohustamiseks ja servituudi seadmiseks ning lahendamisel tuleb kaaluda AÕS § 158 lg 1-3 ja AÕSRS § 152 kohaldamist. Kolleegium märgib, et hageja ei ole ÜVVKS normidele nõuet esitades tuginenud, mistõttu maakohtu poolt kaevatavas määruses sellele tuginemine oli hagejale üllatuslik. Juhul, kui kohus leiab, et kohaldamisele kuulub norm, millele pooled ei ole tuginenud, peab maakohus selle kohaldamist pooltega eelnevalt arutama.

14. Kolleegium selgitab, et alates 1. jaanuarist 2009 kehtiva TsMS § 475 lg 1 p 131 kohaselt on tehnorajatise talumise asjad hagita asjad. Sama tuleneb TsMS § 6181 lg-st 1, mille kohaselt selles peatükis sätestatud korras lahendatakse avaldusi avalikult kasutatavale teele juurdepääsuks (AÕS § 156 lg 1) ning tehnorajatise talumise kohustuse suhtes (AÕS § 158 lg 1 ja AÕSRS § 152). Seejuures tuleb tehnorajatise talumise asja all AÕS § 158 lg-te 1 ja 2 tähenduses mõista talumiskohustusest tulenevat nõuet reaalservituudi seadmiseks (vt Riigikohtu otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-105-12 p 17). Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei anna iseseisvat nõuet talumiskohustuse tuvastamiseks AÕS § 158 lg-s 1 toodud asjaoludel. TsMS § 6181 lg 2 kohaselt võib sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud avalduse läbi vaadata hagimenetluses, kui see on esitatud koos nõudega, mis tuleb läbi vaadata hagimenetluses. Kuna käesolevas tsiviilasjas on esitatud ka kahju hüvitamise nõue, siis on võimalik talumiskohustuse tuvastamise nõue läbi vaadata hagimenetluses, kuid tehnorajatise talumiskohustuse tuvastamisel tuleb kohtul arvestada hagita menetluse põhimõtteid. Kolleegium märgib, et TsMS § 198 lg 3 esimese lause järgi on hagita menetluses kohtul kohustus muuhulgas kaasata menetlusosalised omal algatusel. TsMS § 6182 lg 1 järgi on tehnorajatise talumise asjas menetlusosalisteks avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti kinnisasjade asukoha järgne kohalik omavalitsus, kui see puudutab tema huve või aitab kaasa asja lahendamisele.

15. Hageja palus määruskaebuses hagi menetlusse võtta. Ringkonnakohtul puudub pädevus selle toimingu tegemiseks ja seetõttu tuleb tsiviilasi saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

16. Seoses määruse tühistamisega ja tsiviilasja saatmisega tagasi maakohtule ei määra kolleegium menetluskulude jaotust. Menetluskulud tuleb jagada maakohtul menetlus lõpetavas lahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar Krista Kirspuu Mati Maksing