2-15-6661/96 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 22.08.2016 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

esimese astme kohtule.

2. Rahuldada NL apellatsioonkaebus.

3. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Otsuse kuupäev

09.03.2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-15-6661

Kohtuasi

NL hagi PI (I) vastu 27 000 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.08.2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

NL apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

27 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja NL (ik XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

Vassili Kosteitšuk

Kostja PI (ik XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

Jelena Lehter

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Asjaolud ja hageja nõue

1. NL (hageja) esitas 30.04.2015 hagi Harju Maakohtule PI (kostja) vastu auto eest hüvitise

27 000 eurot väljamõistmiseks. Hagis puuduste kõrvaldamise raames 28.05.2015 esitatud

dokumendis palus hageja kostjalt välja mõista hüvitis 27 000 eurot ja lugeda müügileping

teostatud tehinguks. 03.02.2016 esitas hageja nõude täpsustuse, milles palus kostjalt välja mõista

müügilepingus kokkulepitud ostuhind 27 000 eurot ja viivised. Menetluskulud palus hageja jätta

kostja kanda.

Hageja soovis 2012. aastal müüa endale kuulunud sõiduauto BMW X5 registreerimismärgiga

XXXXXX (auto) ja avaldas müügikuulutuse portaalis auto24.ee. Sama aasta mai keskpaigas sai

hageja teada, et auto oli vormistatud 02.05.2012 müügilepingu alusel Maanteeameti

Liiklusregistris kostja nimele. Hageja kostjaga kõnealust lepingut ei sõlminud. Selle allkirjastas

hageja asemel kostja poeg AI hageja teadmata. Hageja kiitis hiljem müügilepingu heaks.

Lepingus ei olnud sõiduki täpne müügihind fikseeritud, vaid seal oli märge „kokkuleppel“.

Hageja ja kostja olid varem sõlminud suulise eellepingu, mille kohaselt oli sõiduki hind 27 000

eurot, millest 15 000 eurot tuli ostjal tasuda lepingu sõlmimisel ja ülejäänud 12 000 kuue kuu

jooksul pärast lepingu sõlmimist. Kostja nimetatud kohustusi ei täitnud. Kostja oli raha

maksmisega viivituses alates 03.11.2012, mistõttu nõudis hageja põhinõudele lisaks seadusega

ettenähtud viivist kolme aasta eest (6 480 eurot), s.o kuni 03.11.2015 ja viivist põhinõudelt alates

kohtuotsuse tegemise päevast kuni põhinõude rahuldamiseni.

Hageja nõue oli alates hagiavalduse esitamisest suunatud müügihinna tasumisele, s.t lepingu

täitmisele. Seega ei muutnud hageja menetluse kestel nõuet. Kuivõrd hageja esitas hagi enne

kolme aasta möödumist väidetava lepingu sõlmimisest, ei olnud nõue aegunud. Veel enam, kostja

hoidis meelega kohustuse täitmisest kõrvale ja kirjutas sõiduki enda nimele hageja osavõtuta,

mistõttu oli praegusel juhul nõude aegumistähtaeg tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146

lg 4 kohaselt kümme aastat.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja, nõudes kostjalt kahju hüvitamist, esitas hagiavalduse vale kostja vastu. Kostja ei

rikkunud hageja omandiõigusi, sest poolte vahel oli kehtiv leping. Kahju hüvitamise nõue võis

hagejal olla mõne teise isiku vastu.

Hageja 03.02.2016 menetlusdokumendis kajastatud nõude täpsustamine oli käsitletav hagi eseme

muutmisena. Viimast kinnitas ka hageja ise 20.01.2016 istungil. Kuivõrd müügileping sõlmiti

02.05.2012, hageja hinnangul muutus müügilepingust tulenev nõue sissenõutavaks 03.11.2012 ja

tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat, oli hageja

nõue aegunud. Nõude aegumine ei peatunud ajavahemikus 30.04.2015-02.02.2016, sest kohus

menetles hageja kahju hüvitamise nõuet.

Eelnevale lisaks oli vaidlusaluse auto tegelik ostja AI, kes pidas auto väidetava müüja esindajaga

läbirääkimisi, sh auto maksumuse osas ja soovis autot endale soetada. Ka Maksu- ja Tolliamet,

kohaldades

sõiduki

suhtes

laiendatud

konfiskeerimist,

tagamaks

kriminaalasja

XXXXXXXXXXXX, oli seisukohal, et sõiduauto kuulus tegelikult AI-le. Kostja märgiti auto

uueks omanikuks, et varjata auto tegelikku omanikku ja tal puudus tahe võtta endale lepingust

tulenevaid kohustusi või omandada õigusi.

Maakohtu otsus

3. Kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja

kasuks välja menetluskulud 1 620 eurot.

Hageja nõue oli aegunud. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg

kolm aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega (TsÜS § 147 lg 1 lause

1). Hageja avaldas, et 15 000 euro osas muutus nõue sissenõutavaks 02.05.2012 ja 12 000 euro

osas 03.11.2012 ning nõude aegumine peatus hagi esitamisega 30.04.2015. Kostja leidis, et

nõue hagi esitamisega ei peatunud, sest hageja nõudis kostjalt kahju hüvitamist seoses kostja

väidetava omandiõiguse rikkumisega. Maakohus leidis, et 03.02.2016 avaldusega muutis

hageja nõuet. Algselt nõudis hageja auto eest hüvitist, kuid 03.02.2016 avalduses auto

ostuhinna tasumist. Hagi eseme muutmise hetkeks 03.02.2016 oli hageja müügilepingu täitmise

nõue aegunud.

Praeguses asjas ei kohaldunud ka TsÜS § 146 lg-s 4 kirjeldatud pikem aegumistähtaeg, sest

Riigikohtu seisukohast tulenevalt on kohustuse tahtliku rikkumisega TsÜS § 146 lg 4 mõttes

tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade

kommete vastaselt. Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise

instituudi eesmärke arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav. Praegusel juhul ei olnud

kostja teadlik, et tal on kohustused hageja ees täitmata, mistõttu ei olnud alust järeldada, et

kostja käitus tahtlikult heade kommete vastaselt.

TsÜS § 144 järgi koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev

nõue, mistõttu olid aegunud ka põhinõudega seotud viivisenõuded.

Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kostja esindaja kulud

olid põhjendatud 1 620 euro ulatuses, s.o osas, mis vastas 13,5 tunnile määraga 100 eurot/tund

(käibemaksuta).

Apellatsioonkaebus

4. Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi või saata

asi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Maakohus

kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus menetlusõiguse norme.

Hageja ei muutnud menetluse kestel hagi eset, mistõttu tema nõue ei aegunud. Hageja nõue oli

kogu aeg olnud suunatud kostjalt 27 000 euro väljamõistmisele ja mitte kahju hüvitamisele.

Kohtuotsusest ei nähtunud, miks asus kohus seisukohale, et hagiavalduse tekstist tulenes, et

tegemist oli kahju hüvitamise nõudega. Asjaolu, et hageja oli nõude sõnastuses ekslikult

kasutanud sõna „hüvitis“ ei anna alust eeldada, et tegu oli kahju hüvitamise nõudega. Hageja

nõudis auto müügihinna 27 000 euro tasumist. Hageja 28.05.2015 seisukohas oli märgitud, et

hageja tugineb kehtivale müügilepingule.

Praegusel juhul kohaldus TsÜS § 146 lg 4, s.t nõude aegumise tähtaeg oli kümme aastat. Kostja

tegutses hea usu ja heade kommete vastaselt, sest vormistas sõiduki enda nimele hageja

juuresolekuta ja auto eest raha maksmata. Kostja teadis algusest peale, et tal puuduvad rahalised

vahendid sõiduki eest nõutud summa tasumiseks. Hageja võttis korduvalt kostjaga enne

hagiavalduse esitamist ühendust, nõudes lepingu täitmist, kuid tulutult.

Juhul kui ringkonnakohus leiab, et lepingu täitmise nõue oli esitatud alles 03.02.2016, ei olnud

aegunud nõue 12 000 euro tasumise osas, sest tunnistaja JP ütles, et viidatud summa tuli tasuda

ühe aasta jooksul lepingu sõlmimisest. Eelnevale lisaks jättis maakohus vääralt hindamata

kriminaalasjade materjalid.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud

apellatsioonimenetluses hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu

otsus tuleb tühistada olulise menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja saata tsiviilasi TsMS § 657

lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

Maakohus leidis otsuses, et hageja nõue oli aegunud selle muutmise tõttu menetluse kestel.

Eelnevalt kirjeldatud järeldusele jõudis maakohus, pidades silmas asjaolusid, et hageja nõue

15 000 euro osas muutus sissenõutavaks 02.05.2012 ja 12 000 euro osas 03.11.2012. TsÜS § 160

lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks ja

hagi esitati esmalt kahju hüvitamiseks, mistõttu ei peatunud hagi esitamisega 30.04.2015

müügilepingust tulenev kohustuse täitmise nõue. Seega tuleb ringkonnakohtul praegusel juhul

hinnata järgmist: (1) mis oli hageja nõue hagiavalduse esitamisel, (2) kas hageja on menetluse

kestel nõuet muutnud; (3) mis hetkest peatus nõude aegumine; (4) kas nõue on aegunud.

Hageja palus 30.04.2015 esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista auto hinna 27 000 eurot,

tähistades nimetatud summat sõnaga „hüvitis“. Hageja on kogu edasise menetluse vältel jäänud

selle juurde, et soovib raha auto eest. Enne hagi menetlusse võtmist märkis hageja, juhindudes

kohtu 13.05.2015 määrusest hagiavalduse käiguta jätmise kohta, et ta ei soovi tehingu

annulleerimist ja palub lugeda müügitehing teostatuks, s.t hageja avaldas, et on tehingu heaks

kiitnud. Seejärel võttis maakohus hagi menetlusse ja edastas kostjale vastuse andmiseks.

Hageja nõue ehk hagi ese on protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi

väljamõistmist või tuvastamist ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise (või rahuldamata

jätmise) korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. Praegusel juhul on hageja järjekindlalt

alates esialgse hagiavalduse esitamisest nõudnud 27 000 euro väljamõistmist auto eest, kusjuures

esitatud dokumentidest nähtub, et autot hageja tagasi ei soovi. Seega tuleb asuda seisukohale, et

hageja ei ole menetluse kestel nõuet muutnud. Eelnevat ei väära asjaolu, et hageja esindaja on

end 20.01.2016 toimunud istungil ebaõnnestunult väljendanud ja avaldanud, et soovib nõuet

muuta. Kohus kohaldab seadusi iseseisvalt. Kohtu ülesanne on anda poolte esitatud asjaolude

kogumile õiguslik hinnang, s.t kvalifitseerida õigussuhe ja kohus ei ole seotud poolte antava

õigusliku hinnanguga (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 lause 2). Kohtul tuleb asja lahendades selgeks

teha, mida hageja täpselt soovib ja millised on mingi õigusnormi järgi nende nõuete rahuldamise

eeldused.

Vastavalt TsÜS § 160 lg-le 1 peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude

rahuldamiseks või tunnustamiseks. Kusjuures olukorras, kus samasisulise nõude võib esitada nii

seadusest kui tehingust tuleneval alusel ja seadusest või tehingust tuleneva nõude aegumine on

peatunud või katkenud, on peatunud või katkenud nii seadusest kui tehingust tuleneva nõude

aegumine (TsÜS § 169). See tähendab, et peatumine ulatub kõigile võimalikele nõudealustele,

mille järgi saab samasisulise nõude esitada. Õiguskirjanduses on avaldatud, et säte kohaldub nii

juhtumitele, kus hagis esitatud asjaoludel on nõue võimalik ümber kvalifitseerida ühe seaduse

piires (nt arsti vastu nõude esitamisel lepingu rikkumisele tuginedes, peatub samadel asjaoludel

põhinev deliktinõue) kui ka mitme seaduse konkurentsi puhul (nt hagi esitamisel asja

väljanõudmiseks vindikatsiooninõudena peatub ka alusetu rikastumise väljaandmise nõude

aegumine). Aegumise peatumine tähendab, et peatumise aja kestel nõue TsÜS § 168 lg 1 järgi

edasi ei aegu, aegumine jätkub alates peatumise äralangemisest.

Lähtudes eelnevalt väljatoodud sätete sõnastusest ning TsMS § 362 lg-test 1 ja 3, peatub nõude

aegumine hagiavalduse esitamisega, kui see on kostjale hiljem kätte toimetatud, sõltumata sellest,

kas kohus võttis hagi kohe menetlusse või tuli hagejal enne kõrvaldada puudused. Praegusel juhul

võttis kohus hagi 12.06.2015 menetlusse ja toimetas kostjale kätte, mistõttu peatus hageja nõude

aegumine hagiavalduse esitamisega 30.04.2015. Õige on maakohtu seisukoht, et praegusel juhul

oli nõude aegumistähtaeg vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 kolm aastat. Kuivõrd hageja esitatud

seisukohast tulenevalt muutus 15 000 euro osas nõue sissenõutavaks 02.05.2012 ja 12 000 euro

osas 03.11.2012, ei olnud nõue hagi esitamise hetkeks 30.04.2015 aegunud.

Vastuseks apellatsioonkaebuses märgitule selgitab ringkonnakohus, et TsÜS § 146 lg-st 4 tulenev

pikem nõuete aegumistähtaeg (kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult) praegusel

juhul ei kohaldu. Kohustuse tahtliku rikkumisega on tegu, kui lepingupool rikub oma kohustust

tahtlikult heade kommete vastaselt. Praegusel juhul ei ole hageja esitanud asjaolusid, mille põhjal

saaks teha järelduse, et kostja käitus tahtlikult heade kommete vastaselt. Õige on maakohtu

seisukoht, et ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi

eesmärke arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav. Heade kommete vastane käitumine

ei ole ka Maanteeameti teenindusbüroos auto vormistamine kostja nimele hageja kohalolekuta.

Nimelt on praktikas levinud, et allkirjastatud müügilepingu alusel toimetab büroos sõiduki

omandaja.

Seoses hageja 03.02.2016 esitatud viivisenõudega märgib ringkonnakohus, et kui hagejal on

kostja vastu rahaline põhinõue, on tal materiaalõiguslikult ka õigus nõuda selle tasumisega

viivitamisel viivist VÕS § 113 lg 1 lause 1 alusel ja lauses 2 kirjeldatud määras. Samal ajal on

viivisenõude hilisema esitamise näol tegemist eraldi haginõude esitamisega ja taotlusega

menetleda seda TsMS § 374 alusel koos põhinõudega. Viivisenõude menetlusse võtmiseks ega

selle liitmiseks n-ö põhimenetlusega ei ole kostja nõusolek vajalik. Kirjeldatud taotluse

lahendamisel tuleb kohtul arvestada ka TsMS §-dest 329-331 tulenevate piirangutega (RKTKo

3-2-1-113-11). Kohtutoimikust ja maakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks võtnud seisukoha

hageja hiljem esitatud viivisenõude osas.

Eelneva tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Asja

uuel läbivaatamisel peab maakohus välja selgitama hageja täpse nõude, poolte faktilised ja

õiguslikud väited esitatud nõude kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma

faktiliste väidete põhjendamiseks ning võtma seisukoha esitatud viivisenõude osas.

Menetluskulud

7. Põhjusel, et ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu

otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Imbi Sidok-Toomsalu

Indrek Soots