2-16-125134/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-125134

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

9. märts 2017, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-125134

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi Janek Ahase vastu

734,49 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

763,87 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Osaühing Aktiva Finants (rk 10746479; asukoht

A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), esindaja Darja Permina,

e-post jurist@julianus.ee;

kostja Janek Ahas (ik XXX; tegelik viibimiskoht kohtule

teadmata)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagi Janek Ahase vastu osaliselt.

2. Välja mõista Janek Ahaselt Osaühing Aktiva Finants kasuks 352,07 eurot, millest

297,27 eurot on põhinõue ja 54,80 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Välja mõista Janek Ahaselt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis protsendina

põhinõudelt 297,27 eurot alates 12.01.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam kui 242,47 eurot.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud 48% ulatuses Janek Ahase kanda ja 52% ulatuses Osaühing Aktiva

Finants kanda.

6. Määrata

tsiviilasjas

nr 2-16-125134

Osaühing Aktiva

Finants

menetluskulude

rahaliseks suuruseks 270 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv ning 95 eurot lepingulise

esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.

7. Välja mõista Janek Ahaselt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud

129,60 eurot.

8. Välja mõista Janek Ahaselt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis menetluskulult

129,60 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 07.02.2017. TsMS § 317 lg 1 p 1

ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

2(3)

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostja

võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS (Elisa) vahel 21.08.2013

sõlmitud liitumisleping nr XXXXX ning osamaksetega vara müügileping nr XXXXX lugeda

sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud lepingute

lahutamatuks lisaks olevate Elisa teenuste kasutamise üldtingimuste näol tegemist

tüüptingimustega.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,

kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et

lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud

asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 21.08.2013 kehtinud

redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav

eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete eest tasumata 367,27 eurot. 01.10.2014

esitatud arve nr 2010525549 on koos käsitlustasuga summas 70 eurot, mille sissenõudmise

õigus tuleneb osamaksetega vara müügilepingu tingimustest. Viidatud lepingu tingimuste

kohaselt oli kostja kohustatud olema 24 kuu kestel Elisa klient ning lepingu lõpetamine kas

kostja või Elisa poolt mistahes tagajärjel tõi kaasa käsitlustasu.

Kohtu hinnangul vastab käsitlustasu VÕS § 158 lg-s 1 sätestatud leppetrahvi mõistele.

Viidatud sätte kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Kohus leiab, et tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda

lepingu lõpetamise, peatamise või kohustusliku lisateenuse sulgemise korral kindlas summas

leppetrahvi eelnimetatud toimingutega teenuse osutajale kaasnevate kulude katteks, sõltumata

selliste kulude tekkimise ja tegelike kulude suuruse tõendamisest, kahjustab tarbijat

ebamõistlikult ning on tühine. Kohus jätab VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 alusel tühise

tüüptingimuse kohaldamata. Seega ei ole hagejal õigust käsitlustasu (leppetrahvi) nõuda,

3(3)

mistõttu kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 297,27 eurot (367,27 –

70 = 297,27). Nimetatud summalt on hagejal õigus arvestada viivist seadusjärgses määras,

kuna lepinguline (Elisa teenuste kasutamise üldtingimuste p 7.8) viivisemäär 0,15% päevas

ehk 54,75% aastas ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ning on seetõttu tarbijat

ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 järgi tühine (vt 3-2-1-25-16 p 13).

Viivise

arvestus

kuni

11.01.2017

seisuga

on

tehtud

viivisekalkulaatorit

(www.viivisekalkulaator.ee) kasutades ja sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on

54,80 eurot.

Arve number

Summa

Maksetähtpäev

Viivitatud päevi

Viivis

2009875927

33,60

18.07.2014

908

6,73

2010087408

34,60

18.08.2014

877

6,69

2010320132

33,60

18.09.2014

846

6,26

2010525549

195,47 (265,47

– 70)

18.10.2014

816

35,12

Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, so ~48% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 48% ulatuses kostja kanda ja 52%

ulatuses hageja kanda.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 270 eurot, millest 175 eurot on

riigilõiv ja 95 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175

lg 1 mõttes.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna

129,60 eurot (48% 270 eurost).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

129,60 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik