1-17-2005/2 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus (Valga kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 9. 2017, Valga märts Kriminaalasja number 1-17-2005 (kohtueelse menetluse nr 16282000505) Kohtukoosseis kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi sekretär Reelika Käis Kriminaalasi

H.L-i

distus lg süü KarS § järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav

H.L . Isikukood: XXX elukoht: xxxxx- ; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;xxxxx xxxx; varem kohtulikul karistatud: viimati 15. septembril t

2015 Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 6 kuu vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga; kahtlustatavana kinnipeetud: 21. 22. november 2016 – RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg §

1 p-st 5 ja -dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:

1. Tunnistada H.L karistusseadustiku (KarS)

215 lg 1 gi

süüdi § jär võõra

vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eest karistada teda 7 (seitsme) kuulise ja vangistusega.

2. lusel kaht statavana kinnipidamise aeg 21. 22. november Arvata KarS § 68 lg 1 a lu –

2016, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6

(kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

3. Suurendada KarS § 65 lg 2 alusel mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 15. septembri 2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 6 (kuus) kuud vangistust. Liitkaristuseks mõista seega 1 (üks) aasta ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

4. Asendada

KarS § 74 lg 5 alusel mõistetud vangistus üldkasuliku tööga KarS § 69 sätteid arvestades.

5. Asendada

1 ( aasta ja 28

KarS § 69 alusel karistuseks mõistetud vangistus üks)

(kakskümmend kaheksa) päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd (

28 päeva vangistust = 388 päeva), s.

1 aasta ja o

388 tund

1 ( aasta jooksul. i. Üldkasulik töö tuleb teha ära ühe)

2 (3 )

6. KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid va - peab: stavalt KarS § s 75 sätestatule. H.L

1) elama kohtu m xxxxxääratud alalises elukohas: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

7. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 9. 2017.

märtsist

8. Arvata menetluskulude hulka sundraha 705 (seitsesada viis eurot ja

) riigi õigusabi tasu 48 ( ) eurot, kokku 753 eurot. 50% menetluskuludest, s.o 376 nelikümmend kaheksa

(kolmsada seitsekümmend kuus (viiskümmend ) eurot ja 50 ) senti, jätta riigi kanda.

H.L-ilt teine pool menetluskuludest ehk 376 (kolmsada mõista välja

seitsekümmend kuus (viiskümmend) senti ) eurot ja 50 , mis tuleb tasuda ositi 12

(kaheteist) kuu jooksul võrdsetes osades alates käesoleva otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks einfolehel näidatud kontole kohtuotsusele lisatud maks .

9. Kui rahalised

egselt tasutud, suunatakse need

nõuded pole täies ulatuses tähta

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 9. 2017 märtsist .

Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Süüdistus

Kokkuleppe järgi süüdistatakse H.L-i selles, et istus 20. novembril 2016 kella 14:15 ta paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx oma kodutalu õues võõra vallasasja

omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil A. A. ) kuuluva lukustamata traktorisse (A sse

MTZ-82 ( ) ( ), ning väärtusega 2500 eurot , mille taga oli järelhaagis väärtusega 3500 eurot

sõi küla Seeläbi pani H.L toime KarS § 215 lg 1 järgi tis sellega Jeti s ringi. kvalifitseeritava kuriteo: kasutas ajutiselt v vallasasja. õõrast

Kokkuleppe sisu

3 (3 ) Süüdistatava prokurör H.L-i, tema kaitsja Anu Vildi (Vilt)

ja Valdo Gerassimovi vahel

sõlmitud kokkuleppe kohaselt mõistetavaks karistuseks KarS § on H.L-ile

215 lg-s 1

ettenähtud kuriteo võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine ( ) toimepanemise eest 7 kuud vangistust. arvatakse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21. 22. KarS § 68 lg 1 alusel –

november 2016, ele kuuluvaks karistuseks s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja kandmis mõistet päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetavat akse 6 kuud ja 28

suurendatakse karistust Tartu Maakohtu 15. septembri 2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s. ngistust. Liitkaristuseks mõistet seega 1 aasta ja 28 päeva vangistust. o 6 kuud va akse

KarS § 74 lg 5 alusel mõistetud vangistus üldkasuliku tööga KarS § 69 sätteid asendatakse arvestades. asendatakse aasta ja 28 KarS § 69 alusel karistuseks mõistetud vangistus 1 päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd (1 aasta ja 28 päeva vangistust = 388 päeva), s.o 388 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha ära 1 aasta jooksul. KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS § s 75 sätestatule - . H.L peab:

1) xxxxxelama kohtu määratud alalises elukohas: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

2) konda ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosa registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks

kui 15 päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohtu järeldused

Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde.

Kohtuliku arutamise põhjal sõlmides on süüdistatav väljendanud leiab kohus, et kokkulepet

oma tõelist tahet ja tlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. kriminaalasja mene

Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu § ärgi tuleb H.L KarS 215 lg 1 j

süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, mõista tuleb talle kokkuleppekohane karistus.

Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 705 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 48 eurot

(kokku 753 kanda vaid eurot). Kokkuleppe kohaselt jäävad menetluskulud süüdistatava osaliselt. Töötu süüdistatav selgitas kohtus, et tema regulaarne kuusissetulek koosneb vaid 130-eurosest abirahast; lisaks teeb ta aeg-ajalt juhutöid. Maksukohuslaste registri kohaselt ei teeninud H.L 2014. ja 2015. aastal midagi (tl 29). Seetõttu jätab kohus KrMS § 180 lg

3 ls 2 alusel menetluskulud poole ulatuses (st 376,50 eurot) riigi kanda ning mõistab KrMS §

180 lg 1 ls 1 alusel teise poole ulatuses (st samuti 376 H.L-ilt ,50 eurot) välja . KrMS §

180 lg 3 ls 3 alusel kohustab kohus H.L-i maksma need menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Erkki Hirsnik