2-16-19004/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht

09.03.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-19004 Tsiviilasi Xxxx hagi Xxxx vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind

1 935 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx); Kostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx). Menetluse liik Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus.

2. Välja mõista Xxxx´ilt hageja Xxxx´i kasuks alates 19.12.2016 elatis summas 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni Xxxx omandab põhi-, keskvõi kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.

3. Elatis tuleb tasuda iga kuu 10. kuupäevaks hageja Xxxx´i arvelduskontole nr EExxxxxxxxx Swedbank AS-is.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud kostja kanda. Käesolevas tsiviilasjas puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (09.03.2017). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Xxxx(hageja) esitas 19.12.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse Xxxx(kostja) vastu elatise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa ning hageja vanemad elavad eraldi. Hageja elab koos emaga, kes tegeleb hageja ülalpidamise ja kasvatamisega. Hageja on saanud täisealiseks 18.12.2016. Hagejal puuduvad igasugused sissetulekud. Hageja õpib xxxx 2. kursusel ja lõpetab õpingud planeeritult 06.2018. a. Hageja on seisukohal, et üldteada on asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, mida tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja.

Hageja palub mõista kostjalt välja elatis pooles Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääras alates hagiavalduse esitamisest 19.12.2016 kuni hageja omandab põhi-, keskvõi kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Kostja vastus

2. Kostja on esitatud nõudega nõus. Kostja soovib saada hagejalt õppimistõendit igal jaanuarija septembrikuul kutseõppe lõppemiseni.

Kohtu põhjendused

3. Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.

4. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on kostja laps (lk 6), kes jätkab täisealiseks saanuna õpinguid kutseõppeasutuses (lk 3). Hageja palub mõista kostjalt välja elatise seaduses sätestatud määras. Eeltoodust nähtub, et hageja igakuised ülalpidamiskulud ei ületa kahekordset elatise miinimummäära. Kostja ei ole hageja väiteid, sh kulude suuruse kohta vaidlustanud. Seega saab TsMS § 231 lg 4 alusel eeldata, et kostja on võtnud omaks hageja väited tema igakuiste kulude suuruse kohta. TsMS § 231 lg 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja märgib vastuses hagiavaldusele, et ta on esitatud nõudega nõus.

Hageja õigust nõuda kostjalt elatist miinimummääras näeb ette perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg

2. PKS § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, keskvõi kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus alates 19.12.2016 kostjalt välja igakuise elatise summas 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni hageja omandab põhi-, keskvõi kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.

5. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Aleksandr Kondrašov Kohtunik