2-17-1759/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated2-17-1759/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 1
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht
9. märts 2017, Tallinn; kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-17-1759 Tsiviilasi XXXX ja XXXXi avaldus kohtu nõusoleku saamiseks lapse nimel tehingu tegemiseks Menetlustoiming Avalduse lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldajad XXXX (isikukood XXXX) ja XXXX (isikukood XXXX), avaldajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila (Advokaadibüroo A. Kunila & Ko, epost: advbyroo@gmail.com) Puudutatud isik XXXX (isikukood XXXX), elukoht XXXX) Eestkosteasutus Viimsi vald (Viimis Vallavalitsuse kaudu, registrikood 75021250, asukoht Nelgi tee 1, Viimsi alevik, 74001 Harjumaa, e-post: info@viimsivv.ee) Ärakuulamine toimus
8. märtsil 2017
RESOLUTSIOON
1. Anda XXXXle ja XXXXile nõusolek võõrandada keskmise turuhinna eest alaealisele XXXXile kuuluv XXXX kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusregistriosasse nr XXXX.
2. Anda XXXXle ja XXXXile nõusolek osta XXXXi nimel eelmises punktis nimetatud kinnistu müügist saadud raha eest temale korteriomand Tallinnas või mujal Harjumaal.
3. Toimetada käesolev määrus avaldajatele kätte.
4. Jätta menetluskulud avaldajate enda kanda.
2-17-1759 2
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
MENETLUSE KÄIK
1. XXXX ja XXXX esitasid 2. veebruaril 2017 Harju Maakohtule avalduse kohtult nõusoleku saamiseks lapse nimel tehingu tegemiseks. Avaldusest nähtub, et XXXX on avaldajate poeg.
17. märtsil 2016 suri XXXXi hõimlane XXXX ja pärandas kogu oma vara XXXX. Pärandvara hulka kuulub hoonestatud kinnistuna XXXX XXXX. Avaldajatel puudub võimalus ja soov pärandina saadud kinnistut lapse huvides valitseda ja säilitada, kuna perekonnal on XXX heakorrastatud kodu, avaldajate töökohad asuvad Viimsis ja elukohta Saaremaale vahetada ei pea avaldajad mõistlikuks. Saaremaal asuva elumajas peab talvisel ajal regulaarselt küttesüsteemi kontrollimas käima, regulaarsed Saaremaale sõidud on komplitseeritud nii ajaliselt, logistiliselt kui ka rahaliselt. Samuti puudub XXXX talul XXXX jaoks kasutusväärtus ja selle omamine loob tema vanematele vaid asjatut koormust muruniitmise, ehituse korrashoiu, küttekulu jms näol.
Avaldajad sooviksid XXXXi kinnistu kehtiva turuhinnaga müüa ja saadud raha eest osta korteriomand Tallinnas või mujal Harjumaal, mille välja rentimisest saadav tulu paigutatakse panka XXXX kontole tema hariduse või muude vajalike tulevikuplaanide rahastamiseks.
Avaldajad paluvad kohtult nõusolekut võõrandada alaealisele XXXXile kuuluv XXXX kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusregistriosasse nr XXXX keskmise turuhinna eest ning luba osta XXXXi nimel kinnistu müügist saadud raha eest temale korteriomand Tallinnas või mujal Harjumaal.
2. Kohus võttis avalduse 10. veebruari 2017. a määrusega menetlusse, edastas eestkosteasutusele ja andis tähtaja seisukoha esitamiseks.
3. Viimsi vald leidis 27. veebruaril 2017 esitatud arvamuses, et avaldus on põhjendatud ja tuleks rahuldada.
4. Kohus kuulas avaldajad ja puudutatud isiku XXXXi ära 8. märtsil 2017. Avaldajad kinnitasid, et nad jäävad esitatud avalduse juurde. XXXX selgitas, et ta teab toimuvast tehingust ja on sellega nõus.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
5. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, kirjalike tõendite ja eestkosteasutuse seisukohaga, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
XXXX on avaldajate XXXX ja XXXXi ühine laps. XXXXi hõimlane pärandas XXXXile kogu oma vara. Pärandvara hulka kuulub ka hoonestatud kinnistuna XXXX XXXX. Avaldajad on esitanud taotluse lubada võõrandada eelnimetatud kinnistu ning kinnistu müügist saadud raha eest osta XXXX korter Tallinnasse või Harjumaale.
Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 7–
2-17-1759 3
11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 187 lg 1 p 1 järgi ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Eestkostja on tulenevalt kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama (PKS § 183 lg 1). Kohus teeb kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi (PKS § 123 lg 1).
6. Avaldajad on põhjendanud lapsele kuuluva kinnistu võõrandamist sellega, et kuivõrd perekond elab ja töötab XXXX, on XXXX elumaja eest hoolitsemine komplitseeritud nii ajaliselt, logistiliselt kui rahaliselt. XXXX müügist saadud raha eest on avaldajatel soov osta XXXXile korteriomand kas Tallinnasse või Harjumaale ning selle korteri välja rentimisest saadav tulu kanda XXXXi kontole tema hariduse või muude vajalike tulevikuplaanide rahastamiseks.
Eestkosteasutus leidis, et alust ei ole arvata, et XXXXile kuuluva kinnisvara võõrandamine ning müügist saadud vahendite eest korteriomandi ostmine kahjustaks alaealise huve. Eestkosteasutus teeb ettepaneku ka anda lapsevanematele nõusolek avalduses taotletud tehingute tegemiseks ja ka alaealise XXXXi nimel oleva kinnisvara üürilepingute sõlmimiseks. Asjaolu, et lapsel on endal vara, mis on saadud pärimise teel, ei vähenda vanema ülalpidamiskohustust lapse suhtes. Lapse vara kasutamisel kehtib eeldus, et seda tuleb säilitada lapse jaoks ning anda lapsele täisealiseks saamisel üle.
7. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud. Tulenevalt PKS § 183 lg-st 1 on alaealise lapse vanematel kohustus lapse vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Avaldajad on selgitanud, et XXXX kinnistu hooldamine on ebapraktiline, kuivõrd asub avaldajate elukohast kaugel ning see on ka rahaliselt kulukas. Kohus nõustub avaldajatega selles, et kinnistu hooldamine XXXX toob perekonnale kaasa ebamõistliku koormuse sõita XXXX ja kinnistu eest hoolitseda. Seetõttu on põhjendatud avaldajate taotlus nimetatud kinnistu müümiseks kehtiva turuhinnaga. Samuti vastab lapse huvidele ja PKS § 183 lg-le 1 avaldajate tegevus osta XXXXile kinnistu müügist saadud raha eest korter Tallinnasse või Harjumaale, kuna selline tegevus suurendab eelduslikult XXXX vara. Lisaks korteri saamisele enda elukohale lähemale, on XXXXl võimalus saada täiendav sissetulek korteri välja rentimisest saadavast tulust. Selliselt suurendavad avaldajad oma lapse vara.
8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldajate enda kanda.
9. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. TsMS § 550 lg 1 p 6 sätestab, et nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks lahendatakse hagita menetluses. TsMS § 550 lg 3 sätestab, et hagita perekonnaasjas tehtud määrused kuuluvad täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes eeltoodust, kuulub käesolev määrus täitmisele alates selle jõustumisest.
2-17-1759 4
10. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep Kohtunik